{"id":156028,"date":"2026-04-17T14:55:15","date_gmt":"2026-04-17T14:55:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/156028\/"},"modified":"2026-04-17T14:55:15","modified_gmt":"2026-04-17T14:55:15","slug":"asjade-parandamises-peegeldub-teadlik-vastupanu-masstarbimisele-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/156028\/","title":{"rendered":"Asjade parandamises peegeldub teadlik vastupanu masstarbimisele | Kultuur"},"content":{"rendered":"

Eestlaste leidlikkust anda vanadele asjadele uus kasutusviis on sageli peetud lause iseloomujooneks v\u00f5i “kaasas\u00fcndinud insenerigeeniks”. Parandamisoskused ei tekkinud aga t\u00fchjale kohale, vaid on aastak\u00fcmnete pikkuse sotsiaalse kohanemise vili, leiab Eesti Rahva Muuseumi teadur Tenno Teidearu. M\u00f5istmaks, kuidas praegusaja isetegemise kultuurist sai teadlik keskkonnahoidlik valik, tuleb vaadata aega, mil parandust\u00f6\u00f6 oli igap\u00e4evase toimetuleku v\u00e4ltimatu eeltingimus.<\/p>\n

ENSV ja parandus\u00fchiskond<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud sajandi teises pooles kasvasid Eesti elanikud \u00fcles omap\u00e4rases materiaalses keskkonnas. Etnoloogid ja sotsioloogid kutsuvad tollasest riigikorrast tingitud olukorda sageli parandus\u00fchiskonnaks, milles s\u00e4ilisid traditsioonilised tarbimisviisid nagu n\u00e4iteks parandamine, taaskasutus ja isetegemine. Poodides valitses krooniline tarbekaupade puudus, mist\u00f5ttu pidid inimesed iga k\u00e4ttesaadavat ressurssi kiivalt hoidma ja seda l\u00f5puni kasutama.<\/p>\n

Olude sunnil parandati ja valmistati asju ise paljudes majapidamistes. Emad n\u00f5elusid r\u00f5ivaid ja isad putitasid t\u00f5rkuvat kodutehnikat. Sedasi anti teadmisi ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskusi j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele edasi koduses keskkonnas.<\/p>\n

Koduste \u00f5ppetundide k\u00f5rval turgutas N\u00f5ukogude v\u00f5im s\u00e4\u00e4stlikku k\u00e4itumist ka ametlikult. Valitsus jagas ajakirjanduse vahendusel juhiseid ja hoidis \u00fclal \u00fcleliidulist teenustev\u00f5rgustikku. Tehastest tulnud asjade kehv kvaliteet sundis inimesi pidevalt kruvikeeraja j\u00e4rele haarama nagu tihti oli vaja kohendada ka poest ostetud valmisr\u00f5ivad.\u00a0<\/p>\n

Sisseharjunud elusp\u00fcsimisstrateegiad ei kadunud kuhugi ka riigikorra vahetudes. Teidearu kinnitusel lappisid elanikud vanu esemeid hoogsalt edasi l\u00e4bi 1990. aastate. L\u00e4\u00e4nelik tarbimis\u00fchiskond saabus Eestisse alles uue aastatuhande alguses, mil suuremale osale \u00fchiskonnast muutusid k\u00e4ttesaadavaks l\u00e4\u00e4ne kaubad.<\/p>\n

Intervjuu Tenno Teidearuga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Kultuurim\u00e4lu ja p\u00f5lvkondade kogemused<\/p>\n

Selleks, et m\u00f5ista parandamiskultuuri muutumist ajas, uuris Tenno Teidearu Eesti elanike argikogemusi. Etnoloogi teadust\u00f6\u00f6 tugines muuseumi korrespondentide v\u00f5rgustiku kahele kogumisv\u00f5istlusele, kuhu saatis oma meenutused 160 inimest. Arhiivi laekus kokku 600 lehek\u00fclge teksti ja 800 fotot. Uurija t\u00e4iendas algmaterjali intervjuude ja etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega.<\/p>\n

Rikkalikust materjalist koorus v\u00e4lja selge piir erinevate p\u00f5lvkondade vahel. M\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaigas s\u00fcndinud korrespondentide lugudes peegeldub tugev seos toonase sotsiaalse ja materiaalse keskkonnaga. Nende inimeste jaoks on asjade eluea pikendamine perekondlik traditsioon, kus vanaisad putitasid tehnikat ja vanaemad n\u00f5elusid riideid. S\u00e4\u00e4rane praktika n\u00e4ib vanemale p\u00f5lvkonnale seniajani loomuliku eluviisina.<\/p>\n

P\u00f5lvest p\u00f5lve edasi antud oskused moodustavad olulise osa eestlaste kultuurim\u00e4lust. Teadlased defineerivad seda kui t\u00f5lgenduss\u00fcsteemi, mis hoiab minevikku elus nii oleviku kui ka tuleviku tarbeks. ERMi kogutud lugude p\u00f5hjal t\u00f5lgendavad inimesed parandamist positiivse p\u00e4randina, mis loob identiteeti ja \u00fchendab nii vanemat p\u00f5lvkonda kui ka sarnaselt m\u00f5tlevaid inimesi.<\/p>\n

Aastak\u00fcmnetega juurdunud arusaamad p\u00f5rkuvad sageli aga t\u00e4nap\u00e4eva noorte hoiakutega. N\u00e4iteks kirjeldas \u00fcks uurimuses osalenud ema, kuidas ta n\u00f5elus teismelise t\u00fctre sokke, aga laps pidas tegevust odavale kiirmoele viidates m\u00f5ttetuks. Sellest hoolimata j\u00e4tkas naine oma t\u00f6\u00f6d meelega lapse silme all. Ema lootis isikliku eeskujuga m\u00f5jutada t\u00fctre hoiakuid ja panna teda oma tarbimisharjumuste \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema.<\/p>\n

Argine sokiparandus saab seel\u00e4bi palju avarama t\u00e4henduse. \u00dcksikus tegevuses v\u00e4ljendub kriitika lakkamatule tarbimisele ja \u00fchtlasi usk \u00f6koloogiliselt kestlikkumasse maailma. “Sellistest lugudest tuleb selgelt esile, kuidas parandamises v\u00e4ljendub \u00fchelt poolt kriitika masstarbimise suhtes ja teiselt poolt lootus, et seda tehes l\u00e4heb maailm paremaks,” nentis Teidearu.<\/p>\n

Isetehtud muruniiduk. Autor\/allikas: ERM A 1018:63<\/p>\n

Plaanitud vananemine ja t\u00e4nap\u00e4ev<\/p>\n

Inimesed t\u00f5idki oma lugudes esile t\u00e4nap\u00e4evase masstarbimise varjuk\u00fclgi. N\u00e4iteks tegi neile muret uute seadmete ebam\u00f5istlikult l\u00fchike eluiga ja kehv parandatavus. Uuringus osalejad nentisid sageli, et katkil\u00e4inud kodumasinatele on varuosi raske leida ning professionaalsete meistrite teenused maksavad uue toote hinnaga v\u00f5rreldes liiga palju.<\/p>\n

Tarbijad n\u00e4evad keerulise olukorra taga sihilikku majanduslikku ja industriaalse disaini strateegiat, mida uurijad nimetavad kavandatud vananemiseks. Tootjad loovad teadlikult kergesti purunevaid seadmeid ja ehitavad masinaid meelega nii keeruliseks, et neid oleks v\u00f5imatu iseseisvalt lahti v\u00f5tta. Nii v\u00e4hendavad ettev\u00f5tted vanemate mudelite v\u00e4\u00e4rtust, ergutades ostjaid tehnikat kiiresti uuega asendama.<\/p>\n

Kuna uued tooted on haprad, v\u00f5rdlevad eestimaalased neid sageli m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendite tehnikaga. Samas toodi N\u00f5ukogude-aegsete masinate peamise eelisena v\u00e4lja vastupidavust, arusaadavat ehitust ja varuosade k\u00e4ttesaadavust. “Kaupade materiaalsete omaduste kaudu kujundatakse tegelikult hinnanguid kapitalistlikule majanduss\u00fcsteemile, milles me elame,” selgitas Teidearu.<\/p>\n

Kuna uued masinad on tehniliselt liiga keerulised, parandavad inimesed kodus pigem lihtsamaid asju. Uue elu saavad peamiselt riided, puidust m\u00f6\u00f6bel ning muud \u00fchest materjalist esemed. Edukalt hoitakse elus ka modulaarse ehitusega asju, n\u00e4iteks jalgrattaid ja vanemaid autosid, mille purunenud osi saab eraldi v\u00e4lja vahetada. Lisaks m\u00e4ngib olulist rolli esemete sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus, mis innustab omanikke perekondlikult t\u00e4henduslikke asju iga hinna eest s\u00e4ilitama.<\/p>\n

\u00dchiskondlik liikumine<\/p>\n

\u00dcksikute inimeste kodusest tegutsemisest on viimastel aastatel v\u00e4lja kasvanud laiem \u00fchiskondlik liikumine. Seda veavad enamasti eest noorema p\u00f5lvkonna aktivistid, disainerid ning k\u00e4sit\u00f6\u00f6spetsialistid v\u00f5i -teadlased. \u00dcle kogu Eesti tegutsevad mitmed paranduskogukonnad ja avalikud t\u00f6\u00f6kojad. Regulaarsete \u00fcrituste ja ettev\u00f5tmistega astuvad nad teadlikult vastu masstarbimisele ja pakuvad elanikele kestlikumaid alternatiive.<\/p>\n

Kuigi ise parandamist n\u00e4hakse \u00fchiskonnas positiivse j\u00e4tkusuutliku tegevusena, takistab asjade kordategemist tihti hirm. Inimesed kardavad, et nad ei oska v\u00f5i l\u00f5huvad seadme t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus hoopis \u00e4ra. Seet\u00f5ttu vajavad algajad oma esimeste sammude tegemisel julgustamist ja kogenenud meistrite tuge.<\/p>\n

Sisemiste hirmude \u00fcletamiseks pakuvad turvalist keskkonda \u00fchis\u00fcritused ja rahvusvahelisel eeskujul loodud paranduskohvikud. N\u00e4iteks aitavad Tartu Paranduskeldri meistrid v\u00f5i Viljandi parandusfestivali eestvedajad inimestel katkistele asjadele uuesti elu sisse puhuda.\u00a0<\/p>\n

Praktiliste oskuste omandamise k\u00f5rval kannab \u00fchistegevus laiemat \u00fchiskondlikku ja filosoofilist s\u00f5numit. Teidearu hinnangul peegeldab vanade esemete elushoidmine lootust luua j\u00e4tkusuutlikum maailm. Selle aluseks on kestliku m\u00f5tteviisi sidumine traditsiooniliste k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskustega. “Parandamist v\u00f5ibki n\u00e4ha vastupanuna nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil, n\u00e4iteks paranduskogukondades,” m\u00e4rkis teadlane.<\/p>\n

Intervjuu Tenno Teidearuga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Eesti eristub teistest siirderiikidest<\/p>\n

Aktiivse kodaniku\u00fchiskonna toel eristub siinne kultuuriruum oluliselt mitmest teisest idaplokist vabanenud riigist. Eesti hoiakud sarnanevad \u00fcha enam P\u00f5hjamaadele, kus asjade eluea pikendamist peetakse noorte seas positiivseks keskkonnahoidlikuks valikuks. Teiste postsotsialistlike riikide kogemus n\u00e4itab aga sotsiaalsetest muutustest hoolimata sageli hoopis vastupidist suundumust.<\/p>\n

Teidearu toob n\u00e4iteks uuringu, mis v\u00f5rdles Taani ja Ukraina parandamiskultuure. Ukraina \u00fchiskond seostab vanade esemete lappimist endiselt valdavalt vaesuse ning n\u00f5ukogude-aegse defitsiidiga. Noored usuvad, et l\u00e4\u00e4nelikku vabadust ja moderniseerumist s\u00fcmboliseerib v\u00f5imalus osta pidevalt uusi asju, mist\u00f5ttu on isetegemisel k\u00fcljes pigem halb ja tagurlik maik.<\/p>\n

Eesti on suutnud end taagast v\u00e4hemalt osaliselt lahti rebida. Siinsete noorte seas on asjade parandamine pigem positiivse t\u00e4hendusega, seostudes j\u00e4tkusuutlikkuse ja ringmajandusega. Eesti parandusliikumine astub seel\u00e4bi \u00fchte sammu \u00fcleilmsete trendidega. Teidearu s\u00f5nul on Eesti parandusliikumise erip\u00e4ra aga see, et m\u00f5ned eestvedajad loovad teadlikult seose meie kultuurim\u00e4lu ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6traditsioonidega. Seel\u00e4bi n\u00e4hakse parandamist osana p\u00e4randist, mis on omakorda ressurss j\u00e4tkusuutlikuma tuleviku loomisel.<\/p>\n

Tarbijate \u00f5igusi ja s\u00e4\u00e4stlikku eluviisi p\u00fc\u00fctakse \u00fcha enam toetada ka poliitilisel tasandil. Euroopa Parlament v\u00f5ttis 2024. aastal vastu parandamis\u00f5iguse direktiivi, mis kaitseb inimeste \u00f5igust asju parandada. Seadus peaks leevendama varuosade puudust ja tagama, et masinad oleksid parandatavad ka p\u00e4rast garantiiaja l\u00f5ppu. Kuigi tehnoloogiahiiud \u00fcritavad seadmete hooldamist muuta eksklusiivseks kaubaks ja turgu j\u00e4tkuvalt valitseda, vastab kodaniku\u00fchiskond sellele j\u00e4rjest enam erit\u00f6\u00f6riistade ja alternatiivsete varuosade pakkumisega.<\/p>\n

L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes aitavad vanad k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskused ja vaimne kultuurip\u00e4rand \u00f6koloogilisi probleeme t\u00f5husamalt leevendada. N\u00f5ukogude-aegne igap\u00e4evane elluj\u00e4\u00e4miskunst aitab n\u00fc\u00fcd luua kestlikku tulevikku. Teidearu \u00fcleskutse k\u00f5igile lugejatele k\u00f5lab n\u00f5nda: “Parimal juhul paranda ise, aga kui ei saa, ei oska v\u00f5i ei taha, lase kellelgi teisel asi korda teha. Uue ostmine v\u00f5iks ikkagi olla viimane valik”.\u00a0<\/p>\n

Tenno Teidearu r\u00e4\u00e4kis parandusliikumisest Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil. Ettekanne toetus tema artiklile “The Changing Meanings of Repair in the Post-Soviet Context: From Necessity to Resistance”, mis ilmub peagi teadusajakirjas Journal of Ethnology and Folkloristics.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestlaste leidlikkust anda vanadele asjadele uus kasutusviis on sageli peetud lause iseloomujooneks v\u00f5i “kaasas\u00fcndinud insenerigeeniks”. Parandamisoskused ei tekkinud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":156029,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[286,26,27,37,33,71062,35,3791,73558,28611,8638,34,36,21086,31,32,21,13114,304,4326,2641,28,29,73559,19,298,25,73560,24871,280,73557,23,24,715,22,20,30],"class_list":["post-156028","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ajalugu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-humanitaarteaduste-aastakonverents","tag-eesti-keel","tag-eesti-rahva-muuseum","tag-ehak","tag-ensv","tag-erm","tag-estonia","tag-estonian","tag-etnoloogia","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kapitalism","tag-keskkond","tag-kliima","tag-kriis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-masstarbimine","tag-news","tag-okoloogia","tag-populaarseimad-lood","tag-tabimiskultuur","tag-tarbimine","tag-teadus","tag-tenno-teidearu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhiskond","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/156028","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=156028"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/156028\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/156029"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=156028"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=156028"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=156028"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}