![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3305869hbd5ft24.jpg\"\/)
Andres Vosman. Autor\/allikas: ERR<\/p>\nKuidas Tel Avivis ilm on?<\/p>\n
Ilm on l\u00e4inud v\u00e4ga kiiresti v\u00e4ga soojaks. T\u00e4na on \u00fcle 30 kraadi ja kergelt pilvine. Liiklus on taas tavap\u00e4rastes ummikutes ja k\u00f5ik on justkui tagasi normaalsuses.<\/p>\n
Mida normaalsus Iisraelis \u00fcldse t\u00e4hendab? Kui lugeda uudiseid, siis on Iisraelis lakkamatult mingit sorti s\u00f5jaline eriolukord v\u00f5i s\u00f5jaseisukord. Mida normaalsus Iisraelis tavainimese silmade l\u00e4bi t\u00e4hendab?<\/p>\n
Eks ta seda t\u00e4hendabki, et siin on pikki aastaid olnud konflikt konflikti j\u00e4rel. Ma julgen \u00f6elda, et suur osa \u00fchiskonnast on pidevast kriisiolukorrast v\u00e4sinud, aga samas on valdaval osal \u00fchiskonnast tunne, et alternatiivi ei ole. S\u00f5jad on Iisraelile peale surutud,<\/p>\n
Iisrael tegeleb enesekaitsega ning loodab eriti n\u00fc\u00fcd, Trumpi suure toetuse kontekstis L\u00e4his-Ida fundamentaalselt muuta. Kui h\u00e4sti see neil \u00f5nnestub, on omaette teema, aga jah, \u00fchest k\u00fcljest ollakse v\u00e4sinud, teisalt v\u00e4ga karastunud. Ainu\u00fcksi viimase 40-p\u00e4evase s\u00f5ja jooksul oli muljetavaldav \u00fchiskonna ja riigi toimimist k\u00f5rvalt vaadata. Mingit paanikat ei olnud ja elu l\u00e4ks edasi. Samas on tunnetus, et alternatiivi ei ole.<\/p>\n
Kui ajalugu vaadata, siis on \u00fchtpidi lihtne, teistpidi keeruline m\u00f5ista, et oma riigi loomisest alates, 1947. aasta novembrist, on Iisrael \u00fchel v\u00f5i teisel viisil kogu aeg oma Araabia naabritega s\u00f5jas olnud. Vaatasin saadet ette valmistades s\u00f5dade nimekirja ja see on nii pikk, et see ei mahu ekraanile, et pilku peal hoida. Ka viimased aastad on Iisraeli vaatest olnud v\u00e4ga keerulised. Samas on Iisraelil mitme Araabia riigiga, kellega neil ei ole ajalooliselt suhteid \u00fcldse olnud v\u00f5i on need olnud pigem relvade tasemel, liikunud asjad paremuse poole. <\/p>\n
Jah, need Abrahami lepped ja nendega kaasnenud suhete normaliseerimine teatud Araabia riikidega oli oluline areng ning Iisraeli strateegilised m\u00f5tlejad kalkuleerivad kindlasti t\u00e4nagi, mida oleks vaja, et n\u00e4iteks saudidega toimuks suhete normaliseerumine ja Abrahami lepete laine j\u00e4tkuks.<\/p>\n
Me teame, et see v\u00f5ib t\u00e4nase Iisraeli valitsuse ajal olla m\u00f5nev\u00f5rra raskendatud, aga paljude arvates on see Iisraeli tulevikku silmas pidades v\u00f5tmet\u00e4htsusega.<\/p>\n
Jah, viimased aastad on olnud erilised ja intensiivsed. Iisrael on viimase kahe ja poole aastaga kaotanud hukkunutena kaugelt \u00fcle 1000 s\u00f5duri ja seda on tunda.<\/p>\n
Iisraeli \u00fchiskond on harjunud sellega, et reservv\u00e4elased saavad aeg-ajalt kutseid minna p\u00e4ris lahingusse ja nad l\u00e4hevadki. Selles m\u00f5ttes ei ole vist midagi uut.<\/p>\n
Selles ei ole midagi uut jah, v\u00f5iks \u00f6elda, et Iisraeli \u00fchiskond on v\u00e4ga militariseerunud. Universaalne ajateenistus on nii meestele kui ka naistele, poisid on seal kolm aastat, t\u00fcdrukud kaks. On ka alternatiivteenistuse v\u00f5imalus.<\/p>\n
Kes on Iisraelis k\u00e4inud, ilmselt teavad, et t\u00e4navapildis on t\u00e4iesti tavaline n\u00e4ha laetud salvedega automaate, relvad ja vormid on k\u00f5ikjal. Iisraeli kaitsev\u00e4gi on suure au sees.<\/p>\n
Kui ma eelmisel aastal Iisraeli tulin, k\u00fcsisin, kuidas on neil lood veteranidega, kuiv\u00f5rd neid t\u00e4htsustatakse. Uurisin, kas veteranip\u00e4eva puhul on n\u00e4ha midagi sellist nagu n\u00e4iteks Ameerikas, kus olen varem t\u00f6\u00f6tanud ja kus on veteranid v\u00e4ga au sees ning inimesed t\u00e4navad neid veteranip\u00e4eval teenistuse eest. Mulle vastati, et siin ei ole midagi sellist, sest k\u00f5ik inimesed on veteranid ja pole m\u00f5tet \u00fcksteist patsutada.<\/p>\n
Kui ma \u00fctlen k\u00f5ik, siis tuleb muidugi m\u00f6\u00f6nda, et ultraortodokssed juudid ei osale suures osas Iisraeli relvastatud kaitsmises. See on siin \u00fcks suur ja valus teema.<\/p>\n
V\u00f5ib olla oleks k\u00f5ige huvitavam v\u00f5imalik areng Iisraeli ajaloos see, kui 1947. aastast saadik tekiks esimest korda olukord, kus Iisrael ei pea m\u00f5ne aasta v\u00e4ltel \u00fchegi oma naabriga s\u00f5da pidama. Kas see on t\u00f5en\u00e4oline?<\/p>\n
See lootus m\u00f5nev\u00f5rra oli kuus-seitse n\u00e4dalat tagasi, kui Iraaniga s\u00f5tta mindi. Siin k\u00f5las palju pealkirju v\u00f5i loosungeid, et see on s\u00f5da, mis l\u00f5petab m\u00f5neks ajaks ka teised s\u00f5jad. Hetkel see nii ei tundu. On vara prognoosida Iraani s\u00f5ja l\u00f5ppu ning kuulutada v\u00f5itjaid v\u00f5i kaotajaid. See asi on hetkel pehmelt \u00f6eldes segane.<\/p>\n
See, mis toimub Iisraeli p\u00f5hjapiiril Liibanoni suunal Hezbollah`ga, tuletab meelde, et s\u00f5jad Iisraeli \u00fcmber ei ole l\u00e4bi. Huthid Jeemenist olid Iraani s\u00f5ja kontekstis \u00fcllatavalt vaiksed, ka Gaza oli suhteliselt vaikne ja Hamas suures osas p\u00f5lvile surutud, nii et sealt polnudki v\u00f5ib-olla midagi oodata.<\/p>\n
Aga jah, seda s\u00f5da, mis l\u00f5petab k\u00f5ik s\u00f5jad, peab ilmselt veel m\u00f5nda aega ootama.<\/p>\n
Suur k\u00fcsimus on muidugi seotud Hamasi ja teiste palestiinlaste kontrollitavatel territooriumitel paiknevate miljonite inimestega. Nii kaua, kui need inimesed on selles staatuses, kus nad on, tekib sealt paratamatult uusi v\u00f5itlejaid, viha ja struktuure, mis v\u00f5iksid Iisraeli riigi vastu minna. Kas kuu v\u00f5i poolteist tagasi v\u00f5i ka eelmisel aastal oli tunne, et palestiinlaste ja Iisraeli vaheline pidev madala intensiivsusega s\u00f5da v\u00f5iks mingisuguse lahenduse saada?<\/p>\n
Lootus on, et Ameerika v\u00e4ga j\u00f5ulise juhtrolliga surutakse Hamas piisavalt nurka ja nad annavad \u00e4ra relvad, mis v\u00f5imaldaks Gaza rahuplaaniga edasi liikuda ja tekitada seal uut normaalsust. Nagu me teame, on Trumpi rahuplaani kohaselt terve rida punkte, mis justkui viiksid olukorra normaliseerumisele Gazas ja kaugemas tulevikus v\u00f5ib-olla ka Palestiina l\u00e4\u00e4nekaldal. Kuigi Hamas ei ole hetkel valmis l\u00f5plikult relvadest loobuma ja tuleb ette ka sporaadilist vastupanu, siis suures plaanis peab \u00fctlema, et Gaza teema on p\u00e4evakorrast maas ja sellest v\u00e4ga ei kuule, sest fookus on arusaadavalt Iraanil ja Liibanonil.<\/p>\n
See lootus oli v\u00f5ib-olla suurem v\u00e4ljaspool Iisraeli. Kui p\u00fc\u00fcda iseloomustada Iisraeli \u00fchiskondlikku ps\u00fc\u00fchet, siis tegelikult ollakse pettunud \u2013 lootus v\u00f5i ootus, et araablaste v\u00f5i palestiinlastega saaks k\u00f5rvuti riike \u00fcles ehitada, on oluliselt v\u00e4henenud. Kui vaadata avaliku arvamuse uuringuid, siis p\u00e4rast 7. oktoobrit 2023, kui Hamas sooritas \u00f5uduse Iisraeli vastu, on ka toetus v\u00e4henenud. Ning ka need poliitilised j\u00f5ud, kes varem r\u00e4\u00e4kisid v\u00e4ga selgelt kahe riigi lahendusest, on t\u00e4na h\u00e4\u00e4li kaotanud ja sellest siin v\u00e4ga palju ei kuule. Pigem on see sunnitud kooseksisteerimine ja v\u00e4ga selge j\u00f5upositsioonilt r\u00e4\u00e4kimine, aga kaugemast rahust unistamine on hetkel p\u00e4evakorrast maas.<\/p>\n
Meedia vahendusel L\u00e4his-Idas toimuvat j\u00e4lgides v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et kui USA peaks j\u00f5udma Iraaniga mingisugusele lahendusele, siis tundub p\u00f5hiline probleem olevat selles, et neil pole p\u00e4rast s\u00f5jalist kampaaniat enam kellegagi r\u00e4\u00e4kida. Aga kui peaks s\u00fcndima re\u017eiimimuutus v\u00f5i kokkulepe uue re\u017eiimiga, siis kaob \u00e4ra raha, suunised ja juhtimine, mis on Iisraeli-vastaseid j\u00f5ude k\u00fcmned aastad k\u00e4ivitanud: Hamas, Hezbollah`, huthid ja jumal teab kes veel, kes k\u00f5ik on olnud Iraani poolt mahitatud. Kas see on loogiline ja usutav stsenaarium?<\/p>\n
Ma arvan, et see on t\u00f5epoolest usutav stsenaarium. Kui Iraan muudab oma n\u00e4gu, loobub soovist Iisraeli riiki h\u00e4vitada ja loobub soovist k\u00f5iki regionaalproksisid toetada \u2013 millest k\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem on Hezbollah` Liibanonis, Iisraeli p\u00f5hjapiiril \u2013, siis loomulikult muutuks reaalsus Iisraeli jaoks kardinaalselt.<\/p>\n
Kui meenutame Iraani s\u00f5ja eel\u00f5htut, siis see oligi \u00fcks kolmest Iisraeli p\u00f5hin\u00f5udmisest: et l\u00f5ppeks prokside rahastamine ja toetamine Iraani poolt. On vaieldav, kui palju oli Hamas vahetult Iraani poolt toetatud ja varustatud, aga siin oli selge seos.<\/p>\n
Iisrael on mingis m\u00f5ttes Eestile v\u00e4ga sarnane, nii veider, kui seda ka \u00f6elda ei ole. Kui vaatame kaarti, siis m\u00f5lemad on v\u00e4ikesed riigid, kellel on \u00fchel pool meri ja teisel pool \u2013 kui palju \u00fcldistada \u2013 vaenulik riik v\u00f5i vaenulikud riigid, kes on ajaloo v\u00e4ltel teinud palju katseid seda v\u00e4ikest territooriumi h\u00f5ivata ning rakendada seal elava rahva vastu genotsiidi v\u00f5i h\u00e4vitamist. Eestis on Iisraelilt ilmselt ka palju \u00f5pitud alates hetkest, kui Eesti taastas iseseisvuse ning Iisraelist saadi n\u00e4iteks s\u00f5jalisi n\u00f5uandjaid ja relvi. Kuid kas see on \u00fcldse hea eeskuju Eestile? Kas see on hea \u00f5ppematerjal, kui nii ebaviisakalt v\u00f5iks k\u00fcsida?<\/p>\n
Ma julgen arvata, et on k\u00fcll asju, mida Eestil on Iisraelilt \u00f5ppida. Esimene n\u00e4ide on kindlasti Iisraeli v\u00e4ga v\u00f5imas innovatsioon. See, mis siin tehnoloogiasektoris toimub, on imetlusv\u00e4\u00e4rne. Ka majandus on siin hoolimata s\u00f5dadest viimastel aastatel kasvanud.<\/p>\n
Muuseas, t\u00e4na tegi Iisraeli valuuta, seekel, viimase 30 aasta rekordi, t\u00f5ustes dollari vastu k\u00f5ige tugevamale kohale. Iisraeli innovatsioonist v\u00f5ib eraldi r\u00e4\u00e4kida ja sellest palju \u00f5ppida.<\/p>\n
Muu hulgas v\u00f5ib \u00f5ppida ka sellest, milline on Iisraeli kaitsev\u00e4e roll noorte meeste ja naiste kujundamisel haridusteel enne \u00fclikooli, sest Iisraelis k\u00e4iakse reeglina ajateenistuses enne \u00fclikooli ning tihti nopitakse talendid v\u00e4lja ja tegeldakse nendega sihip\u00e4raselt.<\/p>\n
Innovatsioon on \u00fcks teema, kuid k\u00f5ik, mis puudutab kaitsetahet ja kaitsevalmidust, on omaette teemadering, millest meil on palju \u00f5ppida. Ja me oleme ka \u00f5ppinud. Kontaktid Eesti kaitsev\u00e4e, kaitseministeeriumi ja Iisraeli kolleegide vahel on olnud aastatepikkused, samuti toimib luurekoost\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Kui Iisraelil on raske, nagu oli 7. oktoobril v\u00f5i juunis\u00f5jas Iraaniga, siis inimesed mitte ei lahku siit, vaid juudid \u00fcle maailma tahavad esimese lennukiga koju Iisraeli saada, et olla kohal ja vajadusel relv haarata. Seda on imetlusv\u00e4\u00e4rne vaadata.<\/p>\n
Kindlasti on Iisraelis asju, millega me ei saa leppida, mis meile ei sobi v\u00f5i meie v\u00e4\u00e4rtushinnangutega ei klapi, aga see on t\u00e4iesti loomulik. S\u00f5bralikud riigid saavad olla \u00fcksteise suhtes ka kriitilised. Seega on meil Euroopas p\u00f5hjust olla teatud asjades kriitiline, aga on ka asju, mida Iisraelilt \u00f5ppida.<\/p>\n
Kui tahaks naiivne olla, siis v\u00f5iks ju k\u00fcsida, et v\u00f5ib-olla saaks Eesti \u00f5ppida Iisraelilt ka seda, kuidas oma k\u00f5ige suurema ja vajalikuma liitlasega suhteid korraldada. Ma pean silmas Ameerika \u00dchendriike. Saan aru, et see k\u00fcsimus on m\u00f5ttetu, sest Ameerika \u00dchendriikides elab v\u00e4ga palju juute ja Iisraeli suhe Ameerika \u00dchendriikidega on absoluutselt teistsugune, aga \u00e4kki on midagi, mida t\u00e4hele panna v\u00f5i j\u00e4rele teha.<\/p>\n
\u00c4kki on, aga ma ei ole seda imerohtu veel leidnud. T\u00f5epoolest, meie olukord ja siinse juudi kogukonna olukord on v\u00f5rreldamatud. Trumpi n\u00e4ol on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist l\u00e4bi ajaloo k\u00f5ige suurema Iisraeli s\u00f5brast Ameerika presidendiga. Iisrael tunnetab seda toetust ja s\u00f5prust selgelt. Seda on ka m\u00f5\u00f5detud \u2013 Trump on Iisraelis k\u00f5ige populaarsem poliitik, kellega Iisraelil ei ole luksust vastuollu minna, v\u00e4hemalt avalikult.<\/p>\n
Aga Iisrael on v\u00e4ga mures trendide p\u00e4rast, mida n\u00e4eme Euroopas, aga eriti Ameerikas, millest on palju kirjutatud ja mida on palju m\u00f5\u00f5detud, mis puudutab Iisraeli-vaenulikkust, aga mitte ainult Iisraeli-vaenulikkust ja s\u00f5na otseses m\u00f5ttes antisemitismi, vaid ka v\u00e4ga tugevat kriitikat muu hulgas juudi kogukonna sees. Juudi kogukond pole Ameerikas kunagi olnud polariseerunum, kui ta t\u00e4na on. Iisrael vaatab seda olukorda v\u00e4ga murelikult pealt.<\/p>\n
Nii et kuigi hetkel tundub Ameerika toetuse n\u00e4ol olevat p\u00e4rituul \u2013 mis on v\u00e4ga selgelt k\u00f5igile tuntav ka viimase 40-p\u00e4evase s\u00f5ja kontekstis \u2013, siis tegelikult on pikk perspektiiv murelik. Mulle tundub, et imerohtu pole veel leitud. Palju r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et Iisrael peab ise muutuma.<\/p>\n
Aasta l\u00f5pus tulevad valimised, v\u00f5ib-olla tuleb siis uus valitsus ja uus peaminister, v\u00f5ib-olla Netanyahu lahkub areenilt. See iseenesest muudab asju, aga ei ole kindel, et see tegelikult nii lihtne on.<\/p>\n
Kui ma vaatan Iisraeli ja Ameerika \u00dchendriikide ajalugu, siis v\u00f5ib-olla asetub Donald Trump t\u00f5esti sinna kui \u00fcks Iisraeli suhtes k\u00f5ige suuremat huvi ja toetust n\u00e4idanud president, kuid ma ei oska nimetada \u00fchtegi 20. v\u00f5i 21. sajandi presidenti, kes oleks Iisraeli suhtes v\u00e4ga mittetoetavalt k\u00e4itunud.<\/p>\n
See erisuhe Ameerika ja Iisraeli vahel kujunes tegelikult alles Reagani ajal, enne seda ei olnud midagi sellist.<\/p>\n
Aga Nixoni tegevus Kuuep\u00e4evase s\u00f5ja ajal, mis vist p\u00e4\u00e4stis Iisraeli riigi?<\/p>\n
Jah, Nixon oli esimene, kes v\u00f5ttis Iisraeli k\u00fcsimuses v\u00e4ga selge hoiaku. Nixon oli kindlasti esimene, aga selline vahetu erisuhe sai pigem alguse kaheksak\u00fcmnendatel.<\/p>\n
Veel kord Eesti juurde. Meil on keskmesse nihkunud k\u00fcsimus, mismoodi peaks Eesti hakkama saama, kui ainukene ja k\u00f5ige suurem lootus ei ole mitte NATO koost\u00f6\u00f6, vaid Ameerika \u00dchendriigid kui NATO keskne s\u00f5jaline suurj\u00f5ud. Iisraelil on \u00f5nnestunud ju \u2013 seesama Nixoni n\u00e4ide v\u00f5i hilisemad n\u00e4ited t\u00e4naseni v\u00e4lja \u2013 ameeriklastega niimoodi asju ajada, et USA tuleb alati appi, \u00fcksk\u00f5ik mis viisil, \u00fcksk\u00f5ik mis ajal, aga tuleb alati. J\u00e4llegi, situatsioonid on juba alates piiblist v\u00e4ga erinevad, aga kas Eestil, Balti riikidel v\u00f5i Ida-Euroopal v\u00f5iks olla mingisugune lootus j\u00f5uda samasugusesse staatusesse?<\/p>\n
Ma ei usu, et me samasugusesse staatusesse kunagi j\u00f5uame. V\u00e4hemalt mitte praeguse USA administratsiooni ajal.<\/p>\n
Mulle tundub, et meil oleks Iisraelilt \u00f5ppida seda, et tuleb olla rohkem tehinguline. Inglise keeles on see s\u00f5na transactional. See on s\u00f5na, mida kuuleb L\u00e4his-Idas palju. Sul on huvid, mul on huvid ja siis on p\u00f5hjust kaupa teha.<\/p>\n
Selleks tuleb ka rohkem kohal olla?<\/p>\n
Kindlasti, aga see eeldab ka seda, et on v\u00e4ga selge arusaamine, mis on meie huvides, ja olla valmis v\u00f5ib-olla korraks v\u00e4\u00e4rtused k\u00f5rvale j\u00e4tma. Ma ei \u00fctle, et see on Eesti tee \u2013 me oleme l\u00f5puks ikkagi Euroopa riik ja tuleme teisest tausts\u00fcsteemist kui L\u00e4his-Ida, aga selline tehingulisus, pragmaatilisus ja l\u00fchema vaatega m\u00f5tlemine on asi, mis on L\u00e4his-Idas v\u00e4ga tavaline. Siin on v\u00e4gagi huvidest l\u00e4htuv hoiak ja v\u00e4\u00e4rtustest, nagu me teame, v\u00e4ga palju juttu pole.<\/p>\n
Andres Vosman. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rtuste teemal j\u00e4tkates ei saa ma p\u00e4ris h\u00e4sti aru, mis h\u00e4da meil nende v\u00e4\u00e4rtustega on ja milles seisneb meie v\u00e4\u00e4rtuste erinevus Iisraeliga. Pigem tundub, et meil on Iisraeli ja Ameerika \u00dchendriikidega v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5ttes erakordselt palju \u00fchist. Selle pinnalt on huvitav n\u00e4ha, mida teeb terve Euroopa. Kui vaadata, milline on suhtumine Iisraeli enesekaitsesse ja nendesse s\u00f5dadesse, mida Iisrael on praegusel ajal pidanud \u2013 alates oktoobrikuust m\u00f5ned aastad tagasi \u2013, siis Euroopas on palju riike, kus j\u00e4\u00e4b mulje, et mitte Hamas ei tunginud Iisraelile kallale, vaid Iisrael kiusab abitut ja heasoovlikku vabastusliikumist Palestiina aladel. Kas Eesti peaks t\u00f5esti olema samasugusel seisukohal?<\/p>\n
Ei, seda ma kindlasti ei pidanud silmas, kui r\u00e4\u00e4kisin v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n
Ma olen t\u00e4iesti n\u00f5us, et sellist mustvalget Iisraeli taju ja v\u00f5ib-olla ka puudulikku ajalootundmist on l\u00e4\u00e4nemaailmas palju, sellist soovm\u00f5tlemist. Selles k\u00fcsimuses ei ole ma kuidagi teist meelt. V\u00e4\u00e4rtuste all pidasin silmas pigem laiemat j\u00f5u kasutamist, v\u00f5ib-olla ka m\u00f5tlemist pikemale visioonile, mida, olgem ausad, t\u00e4nane Iisraeli valitsus v\u00e4ga palju ei paku. Ollakse reageerivad ja l\u00fchiajalise vaatega.<\/p>\n
Iisraelis on t\u00e4na selgelt tunnetatav enese sidumine Ameerika vabariiklastega, m\u00f5tlemata, et v\u00f5ib-olla m\u00f5ne aasta p\u00e4rast on olukord teine. Kui tark see on, ei ole minu asi kommenteerida, aga Iisrael pole kunagi varem (enne viimaseid aastaid) olnud Ameerika sisepoliitikas parteiline teema. T\u00e4na on see selgelt selleks saanud. Ja nagu me teame, on ka vabariiklaste sees v\u00e4ga tugevad Iisraeli-vaenulikud leerid.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rtuste all pidasin silmas muu hulgas seda, mis toimub L\u00e4\u00e4nekaldal \u2013 asunike v\u00e4givalda, mis on igap\u00e4evane. Aga jah, tulles tagasi alguse juurde, siis kindlasti ei peaks me \u0161nitti v\u00f5tma teatud Euroopa riikidest.<\/p>\n
Hispaaniast, Iirimaast, Prantsusmaast.<\/p>\n
Jah, neist, kelle kohta on Iisraeli valitsus kuulutanud, et on selja p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n
See nimekiri on muidugi pikem ja need esipahad vahetuvad aja jooksul, aga jah, riigid, keda siin mainiti, esinevad kindlasti selles kontekstis.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rtustest, j\u00f5ukasutusest ja laiemalt julgeolekust r\u00e4\u00e4kides \u00fctleb Eesti uus julgeolekupoliitika aluste dokument selgelt, et kui Venemaa peaks Eestile kallale tungima \u2013 mis vaenlasest me muust ikka r\u00e4\u00e4kida saame \u2013, siis Eesti viib s\u00f5ja vaenlase territooriumile. See on ju p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4ga sarnane nendele julgeolekupoliitiliselt paratamatutele vaadetele, mida Iisrael rakendab.<\/p>\n
See on jah sarnane Iisraeli m\u00f5tlemisega.<\/p>\n
Teine asi, mis Iisraeli retoorikas v\u00e4ga tihti k\u00f5lab \u2013 ennek\u00f5ike suure \u00f5ppetunnina 7. oktoobrist \u2013, on see, et iga potentsiaalne oht realiseerub varem v\u00f5i hiljem ja ohtudega tuleb tegeleda.<\/p>\n
\u00d5ppetund on, et ohtudega tuleb tegeleda siis, kui nad ei kujuta endast veel otsest ohtu \u2013 \u00fches\u00f5naga, ohte tuleb ennetavalt elimineerida. Kui kohaldatav see meie olukorrale on, see on isek\u00fcsimus, sest meie naabrus ei ole sama mis Iisraeli naabrus ning j\u00f5uvahekorrad ei ole ka samad.<\/p>\n
Kui veel L\u00e4\u00e4ne hoiakutest r\u00e4\u00e4kida, siis ega t\u00e4nane situatsioon midagi v\u00e4ga uut ole. Minu teadlik m\u00e4lu algab kaheksak\u00fcmnendate aastate algusest ning siis oli Iisraelil 1982. aastal Liibanoniga s\u00f5da ja mina sain info kahetsusv\u00e4\u00e4rselt k\u00e4tte l\u00e4bi N\u00f5ukogude propagandasaadete \u2013 “Segodnja v mire”, “Me\u017edunarodnaja panorama”, aga olid ka m\u00f5ned eestikeelsed saated, ning retoorika, mida Iisraeli ja Ameerika suhtes kasutati oli v\u00e4ga sarnane sellega, mida me kuuleme praegu m\u00f5ne lugupeetud Euroopa peaministri, v\u00e4lisministri, ka m\u00f5ne vasakpoolse Ameerika \u00dchendriikide poliitiku suust. <\/p>\n
Selles m\u00f5ttes on k\u00f5ik t\u00e4pselt sama, nagu 40 v\u00f5i 50 aastat tagasi. Kas see peaks andma alust pessimismiks v\u00f5i optimismiks?<\/p>\n
Ma ei oska \u00f6elda. Ma olin k\u00fcll siis v\u00e4ga noor, aga teadsin, et Iisrael oli selgelt..<\/p>\n
Paha.<\/p>\n
Ta oli N\u00f5ukogude propagandas kujutatud kui imperialistide sabarakk ja \u00fclemaailmse vanden\u00f5u aktiivne osaline.<\/p>\n
Seda kuvandit Iisraelist kujundas \u00fclemaailmselt \u2013 l\u00e4\u00e4nemaailmas, vabas maailmas \u2013 seitsmek\u00fcmnendatel ja kaheksak\u00fcmnendatel aastatel v\u00e4ga aktiivselt N\u00f5ukogude Liit koos oma eriteenistustega. Palju sellest kuvandiloomest elab siiamaani edasi. See on N\u00f5ukogude Liidu \u00fcks “edukamaid p\u00e4randusi” maailmale.<\/p>\n
Ma olen n\u00f5us.<\/p>\n
Ja paljuski kujundavad ka t\u00e4nast Iisraeli m\u00f5nev\u00f5rra arga ja v\u00f5ib-olla selgrootut hoiakut Venemaa ja Ukraina k\u00fcsimuses needsamad k\u00fclma s\u00f5ja traumad. Kogemus sellest, kuidas kunagine N\u00f5ukogude Liit oli k\u00f5ikv\u00f5imas ja koordineeris araablaste tegevust Iisraeli vastu.<\/p>\n
Mulle tundub, et see on \u00fcks p\u00f5hjuseid \u2013 see ei ole ainuke p\u00f5hjus, aga \u00fcks p\u00f5hjuseid \u2013, mis seletab t\u00e4nase Iisraeli valitsuse v\u00e4ga leiget seisukohav\u00f5ttu Venemaa agressioonis\u00f5ja ja Ukraina toetamise k\u00fcsimuses. M\u00f5nes m\u00f5ttes on see m\u00f5ju, millele te viitate, kaheteraline. \u00dchest k\u00fcljest jah, ta m\u00fcrgitas L\u00e4\u00e4ne m\u00f5tlemist, aga tegelikult on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka Iisraelile.<\/p>\n
Kui me vaatame viimast s\u00f5da, milles Iisrael osaleb \u2013 Ameerika \u00dchendriikide ja Iisraeli s\u00f5da Iraani islamire\u017eiimi vastu \u2013, siis osaliselt on see muutmas Iisraeli suhtumist Venemaasse. Venemaa on Iraani liitlane, nad on vahetanud infot, relvi, inimesi v\u00f5i mida iganes annab kahel sellisel riigil omavahel vahetada, ja Iisrael on koos Ameerika \u00dchendriikidega oma l\u00f6\u00f6kidega Iraani vastu ka Venemaa positsiooni maailmas oluliselt n\u00f5rgendanud. Kas sellega v\u00f5ib n\u00f5us olla?<\/p>\n
Nii ja naa, ma lootsin, et see muudab Iisraeli hoiakut Venemaa ja teisalt Ukraina suhtes rohkem, kui seni tundub. \u00dchest k\u00fcljest ei ole Iisraelile mingi \u00fcllatus, et Venemaa ja Iraan on juba aastaid koost\u00f6\u00f6d s\u00fcvendanud. Iisraeli luurele, ja mitte ainult neile, on see pilt v\u00e4ga h\u00e4sti teada ning ka see, et koost\u00f6\u00f6 on olnud mitmetahuline. Ilmselt polnud Iisraelile ka \u00fcllatus, et Venemaal ei ole v\u00e4ga palju v\u00f5imet ega soovi Iraani materiaalselt aidata.<\/p>\n
Venemaa jaoks on peamine k\u00fcsimus muidugi see, et ei taheta Trumpi s\u00f5bralikkust v\u00e4lja vihastada, miski ei tohi seda olukorda segada. Kindlasti polnud \u00fcllatus, et anti mingit luureabi.<\/p>\n
Ma ei pisenda seda, aga suures plaanis ei ole see ilmselt piisav, et Jeruusalemmas midagi \u00fcmber hinnata. Seega trendid selged, aga suurt murrangut hetkel n\u00e4ha ei ole. Minu ja paljude teiste Euroopa saadikute t\u00f6\u00f6 Iisraelis on teha lobit\u00f6\u00f6d, et saada suuremat toetust Ukrainale.<\/p>\n
S\u00f5jas Iraaniga on l\u00e4\u00e4neriikides \u00fcks k\u00f5ige sagedamini korduvaid k\u00fcsimusi see, mis on s\u00f5ja eesm\u00e4rk. Kas Tel Avivist vaadates on sellele k\u00fcsimusele vastus olemas?<\/p>\n
T\u00e4na on see kuum teema. S\u00f5numid sellest, mis on s\u00f5ja eesm\u00e4rgid, olid s\u00f5ja eel\u00f5htul veebruaris \u2013 vahetult enne 28. veebruari, kui k\u00f5ik pihta hakkas \u2013 osaliselt vastuk\u00e4ivad ja ambitsioonikamad, kui t\u00e4nane tegelikkus justkui viitaks. S\u00f5da pole muidugi l\u00e4bi. On v\u00e4ga lahtine, millised kokkulepped sealt s\u00fcnnivad, kui n\u00fc\u00fcd l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest midagi tuleb. Enne seda on mingit saldot kokku arvutada ennatlik.<\/p>\n
Aga \u00fcldiselt oli Iisraelil kolm eesm\u00e4rki.<\/p>\n
Esiteks tasal\u00fclitada Iraani tuumaprogramm \u2013 l\u00f5hkuda tuumataristu, saada k\u00e4tte v\u00f5i h\u00e4vitada uraanivarud ja sellega seonduv taristu. Laiemalt muuta Iraani soov saada tuumariigiks.<\/p>\n
Teiseks tasal\u00fclitada Iraani ballistiliste rakettide v\u00f5imekus. Iisrael oli p\u00f5hjendatult mures, et Iraani v\u00f5imekus toota ballistilisi rakette kasvas viimastel kuudel v\u00e4ga j\u00f5udsalt, olles kaugelt rohkem kui 100 uut raketti kuus. Iisraeli matemaatika on selline, et kui rakette on rohkem kui teatud arv \u2013 siin on opereeritud umbes 2000-ga \u2013, siis hakkab see kujutama ohtu Iisraelile seoses Iisraeli enda piirangutega \u00f5hukaitses.<\/p>\n
Kolmas suurem eesm\u00e4rk oli luua eeldused re\u017eiimi muutuseks. See on teema, mis siin k\u00f5ige rohkem kirgi k\u00fctab. Nagu me teame, ei ole re\u017eiimi suudetud muuta. Mida iganes ka Trump \u00fcle p\u00e4eva korrutab, et uued mehed on v\u00f5imul, on re\u017eiim t\u00e4pselt tegelikult sama n\u00e4oga, v\u00f5ib-olla isegi kohati radikaliseerunud.<\/p>\n
K\u00e4ib k\u00fcsimus semantika \u00fcle, mida t\u00e4hendab eelduste loomine. Iisraeli meedia raporteerib, et Mossad hindas, et s\u00f5ja j\u00e4rel v\u00f5iks minna aega kuni 12 kuud, kuni re\u017eiim oma raskuse all kokku kukub. Aga j\u00e4llegi, siin on k\u00fcsimus selles, mis tingimustel s\u00f5da l\u00f5peb, mis saab sanktsioonidest, k\u00fclmutatud varadest, blokaadist Hormuzis. Neid muutujaid on palju. Kokkuv\u00f5tvalt oli laias laastus kolm suurt eesm\u00e4rki: tuumaprogramm, raketiprogramm ja re\u017eiim ise.<\/p>\n
Ajakirjandusest, ka suurtes l\u00e4\u00e4neriikides, v\u00f5ib kohati j\u00e4\u00e4da mulje, et oodatakse mingit Compi\u00e8gne’i metsa aetud pidulikku vagunit, kus istuvad vormides mehed, kes kirjutavad tindi ja sulega alla mingitele paberitele ning s\u00f5lmivad rahulepingu. Sellist s\u00f5ja l\u00f5ppu pole L\u00e4his-Idas vist kunagi olnud.<\/p>\n
Vist ei ole, aga samas \u00fctlen, et t\u00f5en\u00e4oliselt kahetsevad m\u00f5ned poliitikud Iisraelis ja v\u00f5ib-olla ka Ameerikas oma v\u00e4ga suuri s\u00f5nu s\u00f5ja eel\u00f5htul. Ootused olid v\u00e4ga k\u00f5rgele aetud. Nagu ma alguses \u00fctlesin, k\u00e4is l\u00e4bi retoorika, et see on s\u00f5da, mis l\u00f5petab teised s\u00f5jad. Kuna vaherahu tuli v\u00e4ga ootamatult, on selge, et Ameerika \u00dchendriikide president on suure sisemise surve all.<\/p>\n
Vaherahu tuli Iisraelile ootamatult ja pole \u00fcldsegi mitte meelt m\u00f6\u00f6da \u2013 s\u00f5ltub k\u00fcll, keda uskuda, aga see oli ka Iisraeliga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata. Inimestele tundub, et 40 p\u00e4eva elati sisuliselt varjendites ja oli ohvreid, Iisraelis kaotas elu umbes 30 inimest, majandus on osaliselt seiskunud, lastel j\u00e4i koolin\u00e4dal k\u00e4imata ja nii edasi ning tekib k\u00fcsimus, mille p\u00e4rast see k\u00f5ik hea oli.<\/p>\n
Kui k\u00fcsida, milline on \u00fcldine meeleolu, siis t\u00e4na on see mure ja frustratsioon. Avaliku arvamuse uuringud n\u00e4itavad, et suur osa Iisraeli \u00fchiskonnast arvab, et see s\u00f5da ei ole l\u00e4bi. Isegi kui vaherahu pikendatakse, siis arvatakse, et selle aasta jooksul v\u00f5i j\u00e4rgmisel aastal s\u00f5da j\u00e4tkub, sest suures plaanis pole Iisraeli vaates midagi muutunud.<\/p>\n
Kui gloobust kaugemalt vaadata, tundub Ameerikal olevat natuke suurem plaan. Kus on maailma keskse ressursi ehk nafta liikumisteed, siin on palju r\u00e4\u00e4gitud Hormuzi v\u00e4inast, aga lisaks on Suessi kanal, Panama kanal ja Malaka v\u00e4in \u2013 kui ameeriklaste samme nende oluliste kaubateede juures vaadata, viivad need k\u00f5ik \u00fchte punkti. Selleks punktiks ei ole mitte L\u00e4his-Ida, vaid Hiina. Hiina on nende j\u00e4rjestikuste sammudega, millest viimaseks on s\u00f5da Iraani vastu, pandud maailmas hoopis teistsugusesse olukorda, kui ta loetud kuud tagasi oli.<\/p>\n
\u00dcldiselt Iisraelis Hiinast v\u00e4ga palju ei r\u00e4\u00e4gita. Hiina tundub kaugel ja Iisraelil on enda l\u00e4hikonnas nii palju tegemist, et selliste teemadega vahetult v\u00e4ga palju ei tegelda. Kuid seda m\u00f5ttel\u00f5nga on ka siin keritud.<\/p>\n
Mu isiklik arvamus on, et kui see nii on \u2013 et selle k\u00f5ige taga on tegelikult Hiina nurka surumine ja sealt mingi suurema diili v\u00e4lja v\u00f5lumine \u2013, siis on nii, aga ma olen m\u00f5nev\u00f5rra skeptiline, kas t\u00e4nane USA administratsioon oskab nii strateegiliselt maailmapoliitikat kujundada, arvestades k\u00f5iki m\u00f6\u00f6dalaske, mis on viimase 12 kuu jooksul tehtud. See on debati koht, kui palju seal strateegiat taga on versus et see lihtsalt tundub l\u00fchemas vaates nii.<\/p>\n
Ma tahtsingi \u00f6elda, et mulle tundub, et me elame l\u00fchemas vaates k\u00f5ik j\u00e4rjestikustes “triikraud ujub” momentides. Kunagi oli \u00fcks Marek Strandbergi kuulus karikatuur, kus oli n\u00e4ha, kuidas triikraud kukub veepinna suunas ning fotograaf oli p\u00fc\u00fcdnud t\u00e4pselt selle hetke, kus triikraud oli v\u00f6\u00f6kohani vees ja k\u00f5rval seisis ajakirjanik, m\u00e4rkmik k\u00e4es, ja h\u00fc\u00fcdis v\u00f5idukalt: “Triikraud ujub!”. Minu arust on meil siin j\u00e4rjest momente, kus meile tundub, et triikraud ujub, aga tegelikult vajub ta loomulikult p\u00f5hja. Selleks tulebki kaugemale minna.<\/p>\n
Mulle lihtsalt tundub, et kui Ameerika m\u00f5tleks strateegiliselt Hiina n\u00f5rgestamise peale \u2013 21. sajandil tundub ju p\u00f5hik\u00fcsimusena USA ja Hiina vastasseis, mida n\u00e4eme mitmel areenil, muu hulgas tehisaru k\u00fcsimuses \u2013, siis v\u00e4ga lihtne v\u00f5imalus n\u00f5rgestamiseks oleks l\u00e4bi Ukraina toetamise ja Venemaa tasal\u00fclitamise, aga nagu me teame, pole Washington seda teed kahjuks valinud. Sellest minu m\u00f5ningane skepsis s\u00fcgavama strateegia osas.<\/p>\n
Samas, kui vaadata Ameerika sisepoliitikat ja sealseid erinevusi kahe peamise erakonna ehk vabariiklaste ja demokraatide vahel, siis Hiina k\u00fcsimus on vist \u00fcks v\u00e4ga v\u00e4heseid suuri p\u00f5him\u00f5ttelisi k\u00fcsimusi, kus nende kahe erakonna \u2013 v\u00e4hemasti senati ja kongressi poliitikute seas \u2013 valitseb peaaegu t\u00e4iuslik \u00fcksmeel.<\/p>\n
Nii ta on, ja see oli ka Bideni presidentuuri ajal niimoodi.<\/p>\n
Juba Obama ajast alates.<\/p>\n
Iisraelis on huvitav seda Hiina teemat selles m\u00f5ttes j\u00e4lgida, et Iisraelil olid Hiinaga t\u00e4itsa okei suhted kuni umbes 10 aastat tagasi, kui Obama ja Trumpi valitsemise vahetusel asjad muutusid, sest Washingtonist tuli selge signaal, et Hiinaga tuleb s\u00f5brustamine l\u00f5petada. Seega jah, see on m\u00f5nev\u00f5rra pikem protsess kui ainult Trumpi valitsemisaeg.<\/p>\n
Seep\u00e4rast ma k\u00fcsin, kas v\u00f5ib olla lootust, et kui Hiina on \u00fchel hetkel sundseisu surutud, \u00fctleb USA, et Hiina \u00fctleks oma s\u00f5ltlasriigile Venemaale, et Ukraina asi tuleks kiiremas korras kokku pakkida.<\/p>\n
Loodame, et see tuleb ja me ei pea veel aastaid ootama. Loodetavasti tuleb see signaal sel aastal. Hetkel ma k\u00fcll neid orientiire, mis sinna viiks, ei n\u00e4e.<\/p>\n
Te olete endine v\u00e4lisluureameti t\u00f6\u00f6taja ja tegelenud pikalt Venemaaga. Olen ajakirjanikuna samuti suure huviga Venemaad j\u00e4lginud, paratamatult ka sellisel viisil, nagu k\u00f5ik eestlased seda teevad \u2013 hirmuga. Sest ma ei n\u00e4e seal v\u00e4ga palju lootust. Hiljuti vestlesin \u00fche kolleegiga, kes arvas, et kui Venemaal l\u00e4hevad majanduslikult asjad v\u00e4ga halvaks, v\u00f5ib re\u017eiim hakata sisemiselt kokku varisema, ma valmistasin talle k\u00fcll pettumuse ja \u00fctlesin, et ma ei n\u00e4e selleks mitte mingit v\u00f5imalust. <\/p>\n
Kuidas teile tundub \u2013 kas see, kui Venemaal pannakse piltlikult \u00f6eldes leib talongide peale (millest ollakse veel m\u00f5nev\u00f5rra kaugel), kas siis majanduslik surutis, lakkamatu s\u00f5jaolukord ja poliitiliste \u00f5iguste kinnikeeramine, \u00fcleminek autoritaarselt re\u017eiimilt totalitaarsele re\u017eiimile, v\u00f5ib Venemaal mingeid sisemisi muutusi t\u00f5esti esile kutsuda?<\/p>\n
Need on keerulised k\u00fcsimused. Muutujaid on palju ja l\u00f5puks on need asjad ennustamatud.<\/p>\n
Majanduslikus surutises Venemaa hetkel veel ei ole, vaid toimetab majanduskasvu m\u00f5ttes kuskil nullipiiril. Majandussurutis, kui asi selleni viiks, t\u00e4hendaks muu hulgas seda, et Venemaal on s\u00f5ja pidamiseks v\u00e4hem ressursse.<\/p>\n
Need ongi ju tegelikult juba praegu napid v\u00f5rreldes sellega, kus nad olid s\u00f5ja alguses.<\/p>\n
Trendid on meie vaatest selles m\u00f5ttes jah positiivsed. Nii et sanktsioonidega j\u00e4tkamine ja Venemaa majanduslik n\u00f5rgestamine v\u00f5iksid v\u00e4ga selgelt meie huvides olla.<\/p>\n
Samas on muidugi t\u00f5si, et Venemaa rahvas, \u00fchiskond tundub olevat s\u00fcgavalt ajupestud. See, mis seal toimub juba lasteaiaealastega \u2013 saavad drooni\u00f5pet ja mida k\u00f5ike veel \u2013, t\u00e4hendab seda, et j\u00e4\u00e4me veel pikkadeks aastateks elama k\u00f5rvuti haige \u00fchiskonnaga.<\/p>\n
Aga ega ka Putin ole igavene. Kui Putin \u00fchel hetkel areenilt lahkub, mis iganes p\u00f5hjustel, toob see t\u00f5en\u00e4oliselt kaasa mingi kaoseperioodi. Autoritaarsetes s\u00fcsteemides see tavaliselt nii l\u00e4heb, et midagi ei juhtu \u00f5litatult, hoolimata sellest, et kuskil Kremli seifides v\u00f5ivad olla v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldud plaanid, kes ja kuidas \u00fcle v\u00f5tab.<\/p>\n
See kook tuleb ju oligarhide ja silovikkide vahel \u00fcmber jagada ning see toob kindlasti kaasa pingeid. Kindlasti toob see kaasa ka selle, et t\u00e4helepanu j\u00e4\u00e4b v\u00e4lisprobleemidele m\u00f5neks ajaks v\u00e4hemaks.<\/p>\n
Kas on oodata uut perestroikat v\u00f5i midagi sellist? Ma pigem arvan, et t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ike.<\/p>\n
\u00dcldiselt on minu hoiak see, et hirmuga Venemaale m\u00f5tlemine meid ei aita. Peaksime olema realistid ja valmistuma alati halvemaks, aga samas p\u00fc\u00fcdma saada aru, kes oleme meie, Eesti on j\u00e4tkuvalt NATO-s, j\u00e4tame k\u00fcll NATO tervise seisundi hindamise praegu k\u00f5rvale.<\/p>\n
Mind on \u00e4rritanud need “Narva on j\u00e4rgmine” lood, sest tihti ei saada aru, milline on Putini loogikas Ukraina t\u00e4htsus, milline Valgevene t\u00e4htsus ja milline teiste naaberriikide t\u00e4htsus.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et neid t\u00e4htsusi ritta seades ei v\u00f5iks toimuda valearvestus, see ei t\u00e4henda, et ei v\u00f5iks l\u00e4bi meie toimuda NATO paika panemist. Neid stsenaariume v\u00f5ib v\u00e4lja joonistada, aga mingeid automatismi, et me oleme justkui j\u00e4rgmised ja sihikul, seda ei ole.<\/p>\n
Selle “Narva on j\u00e4rgmine” teooriate v\u00e4ljajoonistamisele oleme ka ise paraku viimastel n\u00e4dalatel kaasa aidanud. Saan aru, et teil on peas kujuteldav kaart Venemaast nagu Putin seda n\u00e4eb, ja teie meelest seal endisi Balti provintse ei ole.<\/p>\n
Minu hinnangul ei ole. \u00dctlen seda ka selle p\u00f5hjal, mida ma varasemast t\u00f6\u00f6st tean v\u00f5i mida sealt kaasa v\u00f5tsin \u2013 Venemaa v\u00f5i Putin ei ole taasloomas N\u00f5ukogude Liitu, kuigi pealkirjade najal see vahepeal niimoodi tundub.<\/p>\n
Putinil on Ukraina suhtes kinnisidee. Valgevenega on tal k\u00f5ik korralikult kontrolli all ja sellega h\u00e4da pole. Aga Ukraina on riik, mida tal on vaja kontrollida. Sellest on raamatuid kirjutatud, kus ja millal see kl\u00f5ps tal \u00fcheksak\u00fcmnendatel aastatel \u00e4ra k\u00e4is \u2013 et ilma Ukrainat kontrollimata ei ole Venemaa suurriik.<\/p>\n
Seal on t\u00f5epoolest ristis\u00f5ja s\u00fcmptomid ja ilmselt kompromissivalmidust, v\u00e4hemalt l\u00fchemas plaanis, paista pole.<\/p>\n
Kontrollin veel \u00fcht teooriat. Venemaad natukene tundes on \u00fcks asi, millele v\u00f5ib enam-v\u00e4hem kindel olla \u2013 asjad ei l\u00e4he nii, nagu nad v\u00f5iksid senise loogika p\u00f5hiselt kulgeda, alati tuleb ootamatusi. Kas see on enam-v\u00e4hem \u00f5ige l\u00e4henemine?<\/p>\n
Ma arvan, et see on \u00f5ige l\u00e4henemine.<\/p>\n
Prigo\u017eini m\u00e4ss paar aastat tagasi meenutas meile, kui habras on Vene s\u00fcsteem. Ta tundub k\u00f5ikv\u00f5imas ja raudkindel, kuni \u00fchel hetkel toimub see, mida keegi ei arva v\u00f5imalik olevat \u2013 et mingid t\u00fc\u00fcbid marsivad Moskva peale.<\/p>\n
Nii et ma ei tea, kas see annab meile lootust v\u00f5i mida see annab, aga Venemaa ei ole ilmselt seestpoolt nii k\u00f5va, kui ta tundub.<\/p>\n
Iisraeli hinnates tundub, et Iisrael on tegelikult ka seesmiselt k\u00f5va, olgugi et siin on ka palju polariseeritust, on need t\u00e4iesti v\u00f5rreldamatud olukorrad. Nii et tulles tagasi alguse juurde \u2013 Iisraelilt on meil \u00fcht-teist \u00f5ppida.<\/p>\n
Suur t\u00e4nu, Eesti suursaadik Iisraelis Andres Vosman!<\/p>\n