\u00dcha rohkem n\u00e4eme, et p\u00e4rast kooli j\u00e4\u00e4vad koju nii erivajadusega kui ka liikumispuudega noored. Kooli ajal on neil sageli olemas tugiteenused, kindel p\u00e4evakava ja keskkond, kus nad saavad toime tulla ilma, et lapsevanem peaks iga hetke p\u00e4rast muretsema. See annab ka vanemale v\u00f5imaluse k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l ja elada teadmisega, et lapsega on k\u00f5ik h\u00e4sti.<\/p>\n
Suur probleem tekib aga siis, kui kool hakkab l\u00f5ppema. Just siis kerkib k\u00fcsimus: mis saab edasi? Saan tuua n\u00e4ite oma kogemusest.<\/p>\n
\u00d5ppisin eelmisel aastal Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses, kus tugiteenused olid olemas ning sain tegutseda iseseisvamalt. Selline s\u00fcsteem annab noorele v\u00f5imaluse harjuda iseseisva eluga ja vanemale kindlustunde, kuid kui kool l\u00e4bi saab, muutub pilt kiiresti.<\/p>\n
Eriti keeruline on olukord siis, kui noor ei p\u00e4\u00e4se edasi erialale v\u00f5i j\u00e4rgmisele haridustasemele. N\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsilise puudega noor v\u00f5ib soovida \u00f5ppida IT-d, kuid konkurents on tihe ning kohtadele ei pruugi p\u00e4\u00e4seda. Nii l\u00e4ks ka minul. Kui kool l\u00f5ppes, pidin hakkama m\u00f5tlema, mis edasi saab. Olin juba kooli ajal aktiivne, osalesin erinevates organisatsioonides ning minu jaoks loodi t\u00f6\u00f6koht Tervisetaskus, kus tegutsen igap\u00e4evaselt. T\u00e4nu sellele sain aru, et tahan \u00fchiskonnas midagi paremaks muuta.<\/p>\n
Astangul n\u00e4gin v\u00e4ga selgelt, kui paljud erivajadusega noored j\u00e4\u00e4vad justkui ukse taha. Kui edasi \u00f5ppima ei p\u00e4\u00e4se ja t\u00f6\u00f6d ka ei leia, tekib k\u00f5igil sama k\u00fcsimus: mis saab edasi? Tegelik probleem on selles, et Eestis on selliseid kohti nagu Astangu liiga v\u00e4he. Need keskused aitavad noorel liikuda edasi iseseisvama elu ja t\u00f6\u00f6 suunas, kuid k\u00f5igile ei j\u00e4tku kohti.<\/p>\n
Minu hinnangul peaks Eestis olema v\u00e4hemalt neli sarnast keskust, et pakkuda erivajadusega noortele reaalseid v\u00f5imalusi edasi liikumiseks. Paraku j\u00e4\u00e4vad sellised ideed sageli raha taha ja see t\u00e4hendab seda, et noored j\u00e4\u00e4vad koju. Mitte sellep\u00e4rast, et nad ei tahaks midagi teha, vaid sellep\u00e4rast, et v\u00f5imalusi lihtsalt ei ole.<\/p>\n
K\u00f5igil lapsevanematel ei ole aega, ressursse ega v\u00f5imalust oma lapsele tegevust v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohta leida. Nii j\u00f5utaksegi sageli erihoolekande j\u00e4rjekorda. Kas erihoolekanne on lahendus? Vastus on korraga nii jah kui ei.<\/p>\n
Kui tegemist on s\u00fcgava intellektipuudega noorega, kes t\u00f5esti ei saa t\u00f6\u00f6turul hakkama, siis v\u00f5ib erihoolekanne olla vajalik ja \u00f5ige lahendus. Kodus istumine ei tee olukorda paremaks. Aga kui r\u00e4\u00e4gime noorest, kelle m\u00f5istus t\u00f6\u00f6tab h\u00e4sti ja kelle suurim takistus on n\u00e4iteks liikumispuue, siis on selge, et erihoolekanne ei ole tema koht.<\/p>\n
Ma olen k\u00fcll ratastoolis, aga mul on tahe, oskused ja soov \u00fchiskonda panustada. Sellisel inimesel ei ole erihoolekandes midagi teha.<\/p>\n
“Tegelikult ei pea t\u00f6\u00f6andja neid kulusid ise kandma, sest t\u00f6\u00f6tukassa toetab t\u00f6\u00f6koha kohandamist.”<\/p>\n
Probleem tekib t\u00f6\u00f6turule sisenemisel. Kui erivajadusega inimene saadab CV ja l\u00e4heb t\u00f6\u00f6vestlusele koos teise kandidaadiga, v\u00e4listatakse esimesena see, kellel on puue. T\u00f6\u00f6andja m\u00f5tleb kohe, et tuleb kohandada laud ja tool, v\u00f5ib-olla paigaldada ligip\u00e4\u00e4sulahendused v\u00f5i leida muid abivahendeid. Tegelikult ei pea t\u00f6\u00f6andja neid kulusid ise kandma, sest t\u00f6\u00f6tukassa toetab t\u00f6\u00f6koha kohandamist ja abivahendite soetamist. See on oluline teadmine, mida paljud t\u00f6\u00f6andjad lihtsalt ei tea.<\/p>\n
Teine k\u00fcsimus on t\u00f6\u00f6tempo ja efektiivsus. On t\u00f5si, et m\u00f5ni erivajadusega inimene vajab k\u00f5rvale mentorit v\u00f5i abilist, kes aitaks t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid teha. Samuti v\u00f5ib ta teha m\u00f5nda asja aeglasemalt kui tavaline t\u00f6\u00f6taja. Just siin tekib sageli t\u00f6\u00f6andja jaoks k\u00f5hklus. Aga kas sellest piisab, et inimene t\u00e4ielikult k\u00f5rvale j\u00e4tta? Ei piisa. Kui me j\u00e4tame need noored lihtsalt koju, siis ei kao probleem kuhugi. Vastupidi, see kasvab.<\/p>\n
Noorel kaob eneseusk, ta tunneb, et teda ei ole \u00fchiskonnale vaja. Ta muutub passiivseks, istub arvuti taga ja on \u00fclalpeetav. See ei ole lahendus ei inimesele endale ega riigile. L\u00f5puks maksab selle niikuinii kinni riik olgu toetuste, terviseprobleemide v\u00f5i sotsiaalteenuste kaudu.<\/p>\n
Kui inimene j\u00e4\u00e4b tegevuseta, v\u00f5ivad tekkida \u00fclekaal, vaimse tervise mured ja muud terviseh\u00e4dad. Siis liigub ta sotsiaals\u00fcsteemist edasi tervishoius\u00fcsteemi, kus kulud on veelgi suuremad. Seep\u00e4rast usun, et riik peaks looma rohkem v\u00f5imalusi just nendele erivajadusega noortele, kes tahavad ja suudavad panustada, kuid ei mahu tavalisse s\u00fcsteemi.<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5imalik lahendus oleks luua ettev\u00f5tteid v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohti, kus surve ei oleks ainult kiirusel ja maksimaalsel tulemusel. Ka miinimumpalgaga t\u00f6\u00f6 annaks inimesele tunde, et ta on vajalik ja et tal on \u00fchiskonnas oma koht. See tunne on v\u00e4ga t\u00e4htis. Kui inimene saab oma t\u00f6\u00f6 eest palka, kasvab tema enesev\u00e4\u00e4rtus ja motivatsioon.<\/p>\n
Teine lahendus ja minu meelest k\u00f5ige olulisem oleks erivajadusega noorte noortekogu loomine. Mina soovin luua noortekogu, mis annaks noortele v\u00f5imaluse tegutseda ka siis, kui nad ei p\u00e4\u00e4se kohe edasi \u00f5ppima ega t\u00f6\u00f6le. See oleks koht, kus saab \u00f5ppida, suhelda, kogemusi saada ja enesekindlust kasvatada, mitte j\u00e4\u00e4da lihtsalt koju.<\/p>\n
Selline noortekogu teeks koost\u00f6\u00f6d ettev\u00f5tjatega. K\u00e4iksime ettev\u00f5tete k\u00fclastustel, et n\u00e4idata noortele, kuidas p\u00e4ris t\u00f6\u00f6elu toimib ja kuidas tooted v\u00f5i teenused j\u00f5uab laia maailma. V\u00f5ib-olla leiab m\u00f5ni noor just sealt endale tulevase t\u00f6\u00f6koha.<\/p>\n
Saaksime korraldada \u00fcritusi, teha erivajadusega inimestele kontserte, kirjutada projekte ja algatada oma tegevusi. K\u00f5ige olulisem on see, et noorele n\u00e4idatakse p\u00e4ris elu ja p\u00e4ris t\u00f6\u00f6maailma. Sageli kardab erivajadusega inimene \u00fcksi tegutseda. Just sellep\u00e4rast on koos tegemine nii oluline.<\/p>\n
Noortekogu m\u00f5te olekski teha asju \u00fcheskoos, toetada \u00fcksteist ja otsida lahendusi. Nii tekib noorel enesekindlus, kogemus ja julgus ka tulevikus iseseisvamalt hakkama saada. Samuti v\u00f5iks selline noortekogu kohtuda teiste noortekogudega, mis ei koosne ainult erivajadusega noortest.<\/p>\n
Me ei tohi leppida sellega, et p\u00e4rast kooli j\u00e4\u00e4b erivajadusega noore ainus valik koju j\u00e4\u00e4mine. Kui noorel on tahe, v\u00f5imekus ja soov panustada, siis peab ka \u00fchiskond talle selle v\u00f5imaluse andma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcha rohkem n\u00e4eme, et p\u00e4rast kooli j\u00e4\u00e4vad koju nii erivajadusega kui ka liikumispuudega noored. Kooli ajal on neil…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":156499,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2752,54177,19,1218,73716,25,55414,73718,73717,674,23,24,22,20,30],"class_list":["post-156498","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-ligipaasetavus","tag-liikumispuue","tag-news","tag-noored","tag-noortekogud","tag-populaarseimad-lood","tag-puudega-inimesed","tag-puudega-noored","tag-remi-gregori-sassi","tag-too","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116424608567461142","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/156498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=156498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/156498\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/156499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=156498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=156498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=156498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}