{"id":15670,"date":"2025-10-09T15:38:13","date_gmt":"2025-10-09T15:38:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15670\/"},"modified":"2025-10-09T15:38:13","modified_gmt":"2025-10-09T15:38:13","slug":"harri-tiido-kuldsest-teest-ja-indiast-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15670\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: Kuldsest teest ja Indiast | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud”<\/a> on seekord vaatluse all India intellektuaalne m\u00f5ju. Kolmveerand sajandit p\u00e4rast Briti koloniaalaja l\u00f5ppu arvavad paljud, et India jaoks on saabunud uus aeg ja riik v\u00f5tab tagasi oma koha maailma asjade keskmes, olles sillaks tsivilisatsioonide ristteel, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Ajalooliselt on ida ja l\u00e4\u00e4ne suhete v\u00f5i konkreetsemalt kaubandussuhete puhul eelk\u00f5ige toodud n\u00e4itena Siiditeed. Ehk siis \u00fchendust Hiina ja Euroopa, t\u00e4psemalt vanal ajal Vahemere piirkonna vahel. Kuid kuidagi on mitmel p\u00f5hjusel k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud palju ulatuslikum suhtluskanal ehk Kuldne tee. Ehk siis kontaktid India ja Vahemere piirkonna vahel.<\/p>\n

Mis puutub Siiditeesse, siis antiikajal ja keskajal oli see n\u00e4htus t\u00e4iesti tundmatu. Ei ole \u00fchtegi allikat, mis sellele viitaks, m\u00e4rgib ajaloolane William Dalrymple oma raamatus “Kuldne tee. Kuidas antiikne India maailma muutis” (William Dalrymple, “The Golden Road. How Ancient India Transformed te World”, 2024).<\/p>\n

Termini Siiditee leiutas alles aastal 1877 Preisi geograaf parun Ferdinand von Richthofen, kes tegeles geoloogiliste uuringutega Hiinas ja unistas raudtee ehitamisest Berliinist Pekingisse. See olnukski tema arvates Siiditee. Inglise keelde j\u00f5udis termin alles 1938. aastal, kui Rootsi maader\u00e4ndur Sven Hedin avaldas selle nimetuse all populaarseks saanud raamatu.<\/p>\n

Poolteist tuhat aastat alates aastast 250 enne meie aega kuni aastani 1200 kujutas Kuldne tee India kunsti, religiooni, tehnoloogia, astronoomia, muusika, tantsu, kirjanduse, matemaatika ja m\u00fctoloogia valgustatud ala Punasest merest Vaikse ookeanini. Suurema osa hilisest keskajast ja kaasajast oli India suure hulga kultuurim\u00f5jude vastuv\u00f5tja v\u00e4ljastpoolt oma piire. Mainitud pooleteise tuhande aasta v\u00e4ltel oli India mitmek\u00fclgse tsivilisatsiooni eksportija, arendades v\u00e4lja oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n

L\u00e4hipiirkonnas t\u00e4hendas see sanskritikeelse kirjandusliku kultuuri levikut Afganistanist kuni Java saareni. Kagu-Aasia eliidid hakkasid tollal isegi oma linnu \u00fcmber nimetama India m\u00fctoloogia tuntuimate paikade j\u00e4rgi. Muide, Indoneesia lennufirma praegune nimi Garuda p\u00e4rineb jumal Vi\u0161nu m\u00e4e nimest. India religioonid hakkasid tol ajal domineerima L\u00f5una-, Kesk-, Kagu- ja Ida-Aasias. \u00dcle poole maailma elanikkonnast elab praegu piirkondades, kus India religioon ja kultuur on v\u00f5i oli kunagi domineeriv.<\/p>\n

India intellektuaalne m\u00f5ju r\u00e4ndas ka kaugele l\u00e4\u00e4nde, andes meile mitte ainult matemaatilisi kontseptsioone nagu null, vaid ka meie praegu kasutatavate numbrite kuju. Teaduses, astronoomias ja matemaatikas sai Indiast Araabia maailma ja seel\u00e4bi ka Vahemere Euroopa \u00f5petaja. Paraku ei ole see eri regioone \u00fchendav Kuldne tee olnud kunagi tunnustatud.<\/p>\n

P\u00f5hjuseks v\u00f5ib nimetada teatud m\u00f5ttes maineegoisimi. Briti imperium ei soovinud oma m\u00f5ju pisendamist, Kagu-Aasia riigid ei soovi omakorda n\u00e4idata, et India on neid minevikus nii tugevalt m\u00f5jutatud.<\/p>\n

Meid huvitab ehk enim l\u00e4\u00e4nesuund. Kaubandusteede plaanis piisab, kui v\u00f5rrelda maad m\u00f6\u00f6da kulgevaid karavane ja meritsi toimivat laevaliiklust. Viimane on ilmselt kiirem ja mahukam. India paikneb mootorlaevade eelset ajastut vaadates v\u00e4ga soodsas kohas, nimelt mussoontuulte t\u00f5ttu on see navigeeritavate mereteede v\u00f5rgustiku keskmes.<\/p>\n

India kaupmehed leidsid ennustatava suunaga tuultest mootori kahes suunas reisimiseks. Talvetuultega suundusid India kaubalaevad Aafrika idarannikule ja Etioopia rikastesse kuningriikidesse. Sealt edasi P\u00e4rsia lahe kaudu p\u00f5hja poole Iraani ja Mesopotaamiasse v\u00f5i Punase mere kaudu Egiptusesse. Suvetuultega oli mugav tagasi koju seilata.<\/p>\n

Kui Rooma vallutas Egiptuse, kasvas kaubavahetus Indiaga kuuekordseks. Alles Rooma impeeriumi lagunemine l\u00f5petas selle \u00e4ri. India kaupmehed hakkasid eelistama Kagu-Aasia sadamaid ja sealseid riike, sealt aga siirduti Malaka v\u00e4ina kaudu l\u00f5puks ka Hiinasse.<\/p>\n

Nii v\u00f5i teisiti oli indosf\u00e4\u00e4r ehk India m\u00f5juala tegelikult ulatuslikum kui sinosf\u00e4\u00e4r ehk Hiina m\u00f5juala. Kuid Hiina on olnud palju edukam oma arengulooga, mille kohaselt see on alati olnud Aasia maailma keskus.<\/p>\n

“Kaubavahetus Indiaga v\u00f5is anda kuni kolmandiku Rooma riigikassa tuludest ja India oli alati Rooma jaoks t\u00e4htsam kaubanduspartner kui Hiina.”<\/p>\n

Tagasi Rooma aega p\u00f5igates tasub m\u00e4rkida, et India ja Rooma kontaktid muutsid roomlased innukateks India kaupade tarbijateks, eriti olid hinnas India v\u00fcrtsid. Kaubavahetus Indiaga v\u00f5is anda kuni kolmandiku Rooma riigikassa tuludest ja India oli alati Rooma jaoks t\u00e4htsam kaubanduspartner kui Hiina.<\/p>\n

Kaubanduse k\u00f5rval t\u00e4hendasid kontaktid Indiaga araabiamaade ja Euroopa jaoks ka intellektuaalset m\u00f5ju. 12. sajandil liikus l\u00e4\u00e4nde suur kogus India ideid, mille m\u00f5ju oli praktiline ja isegi revolutsiooniline. Nimelt j\u00f5udsid sel ajal Hispaania ja Itaalia kallastele India numbrid, nulli m\u00f5iste ja algoritm. Nulli m\u00f5iste p\u00e4rineb meie jaoks 7. sajandi autorilt Brahmaguptalt. Indiast j\u00f5udis see araabiamaadesse. Numbrid olid Indias tuntud ammu, aastast 250 enne meie aega on teada 9 numbris\u00fcmbolit, mida me t\u00e4naseni kasutame. Numbrid 2, 5 ja 7 on p\u00fcsinud sellest ajast muutumatuna. Pisut hilisemast ajast on teada raidtekstid nulli s\u00fcmboliga.<\/p>\n

Paradoksaalsel kombel on India matemaatilise m\u00f5tte maaletoojad Euroopas araablased. Kui Toledo ja seej\u00e4rel muu Hispaanias kristlaste poolt 11. sajandi l\u00f5pul araablastelt tagasi vallutati, saadi p\u00e4randiks ka indialaste s\u00e4ravad m\u00f5tted.<\/p>\n

Ja Indiast on p\u00e4rit ka male ehk m\u00e4ngulauale kantud s\u00f5jategevus. Lisaks oli moslemite Hispaania paik, mille kaudu j\u00f5udsid Euroopasse sellisedki l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni alustalad nagu paber, r\u00fc\u00fctellikkus, algebra, p\u00fcssirohi ja arvutuslaud ehk abakus. Kreeka-India-Araabia meditsiin saabus Salerno kuulsa meditsiinikooli kaudu. Paljud laenudest on kantud araablaste arvele, kuid nemad oli suure osa neist saanud Indiast.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kolmveerand sajandit p\u00e4rast Briti koloniaalaja l\u00f5ppu arvavad paljud, et India jaoks on saabunud uus aeg. Et riik v\u00f5tab tagasi oma koha maailma asjade keskmes, olles sillaks tsivilisatsioonide ristteel. Ajalooliselt on India m\u00f5ju laienenud mitte m\u00f5\u00f5ga, vaid ideede m\u00f5jul. Ajad on k\u00fcll muutunud, kuid India on praegu suurima rahvaarvuga riik ja sellest ei saa ei \u00fcle ega \u00fcmber.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all India intellektuaalne m\u00f5ju. Kolmveerand sajandit p\u00e4rast Briti koloniaalaja l\u00f5ppu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,9918,26,27,37,33,35,3870,34,36,31,32,4271,4273,21,326,1207,28,29,95,19,25,9917,23,24,22,20,9916,30,2511,9919,92,93,94],"class_list":{"0":"post-15670","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-araabiamaad","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-egiptus","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-harri-tiido","21":"tag-harri-tiido-taustajutud","22":"tag-headlines","23":"tag-hiina","24":"tag-india","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-siiditee","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-vana-rooma","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-vikerraadio","38":"tag-william-dalrymple","39":"tag-world","40":"tag-world-news","41":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15670","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15670"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15670\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15670"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15670"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15670"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}