{"id":15694,"date":"2025-10-09T16:11:17","date_gmt":"2025-10-09T16:11:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15694\/"},"modified":"2025-10-09T16:11:17","modified_gmt":"2025-10-09T16:11:17","slug":"jahindus-ja-laskesport-panustavad-eesti-majandusse-ligi-380-miljonit-eurot-ja-loovad-ule-3200-tookoha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15694\/","title":{"rendered":"Jahindus ja laskesport panustavad Eesti majandusse ligi 380 miljonit eurot ja loovad \u00fcle 3200 t\u00f6\u00f6koha"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Foto: Pixabay<\/p>\n

Jahindus ja laskesport toovad Euroopa majandusse aastas 180 miljardit eurot. Eestis ulatub nende tegevuste majanduslik m\u00f5ju 377 miljoni euroni, pakkudes t\u00f6\u00f6d enam kui 3200 inimesele. <\/p>\n

Kuigi tulirelvade ja laskemoona tootmine on Eestis pea olematu, ulatub kogu valdkonna v\u00e4\u00e4rtusahel \u2013 alates relvakomponentide tootmisest ja laskemoona impordist kuni jahinduse, laskespordi ja nendega seotud teenusteni \u2013 m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse majandusliku ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelise m\u00f5juni.<\/p>\n

\u00dclevaade Eesti tulirelvade ja laskemoona tootmisest ning sektori ettev\u00f5tetest<\/p>\n

Eesti tulirelvat\u00f6\u00f6stus koosneb \u00fchest ettev\u00f5ttest ja annab t\u00f6\u00f6d viiele t\u00f6\u00f6tajale. Koguk\u00e4ive on 777 465 eurot.<\/p>\n

2021. aasta eksport oli 276 000 eurot. Eesti ekspordib peamiselt spordi-, jahi- ja m\u00e4rgilaskmise haavlip\u00fcsse (kategooria: 930330), kusjuures L\u00e4ti on k\u00f5ige olulisem turg. Import seevastu ulatub 1 311 000 euroni.<\/p>\n

Riik impordib peamiselt revolvreid ja p\u00fcstoleid (kategooria: 930200). Peamiseks tarnijaks on Austria. Seet\u00f5ttu oli Eesti tulirelvade sektoris kaubandusdefitsiit 1 035 000 eurot. Siseturu hinnanguline hulgim\u00fc\u00fcgiv\u00e4\u00e4rtus on 1 812 465 eurot.<\/p>\n

Eesti laskemoonat\u00f6\u00f6stus koosneb \u00fchest ettev\u00f5ttest ja annab t\u00f6\u00f6d 18 t\u00f6\u00f6tajale, koguk\u00e4ive on 7 032 692 eurot.<\/p>\n

2021. aastal eksportis Eesti 3 657 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses padruneid siledarauaga haavlip\u00fcssidele, revolvritele ja p\u00fcstolitele (kategooria: 930630), kusjuures peamine sihtriik oli Poola. Riigi import oli 3 942 000 eurot, peamiselt padruneid siledarauaga haavlip\u00fcssidele, revolvritele ja p\u00fcstolitele (kategooria: 930630), peamiselt Venemaa F\u00f6deratsioonist. Selle tulemuseks oli 285 000 euro suurune kaubandusdefitsiit. Siseturu hinnanguline hulgim\u00fc\u00fcgiv\u00e4\u00e4rtus oli 7 317 629 eurot.<\/p>\n

Eesti tulirelvat\u00f6\u00f6stus: komponentide tootmine ja abisektorid<\/p>\n

Eesti tulirelvade komponentide t\u00f6\u00f6stus h\u00f5lmab kahte ettev\u00f5tet ja annab t\u00f6\u00f6d 21 t\u00f6\u00f6tajale. Sektor panustab tulirelvade tootmisse oluliselt spetsiaalsete osade, n\u00e4iteks kabade, raudade ja drosselklappide kaudu.<\/p>\n

2021. aastal eksportis Eesti 1 796 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses peamiselt teleskoopsihikuid (kategooria: 901310), kusjuures peamine turg oli Rootsi. Riik importis 2 762 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses peamiselt teleskoopsihikuid (kategooria: 901310), peamiselt Rootsist. Selle tulemuseks oli 966 000 euro suurune kaubandusdefitsiit.<\/p>\n

Lisaks anal\u00fc\u00fcsiti \u00fcldtarnijaid, mille tulemusel tuvastati 15 t\u00f6\u00f6tajat. Kokku tuvastati nii komponentide tootjaid kui ka \u00fcldtarnijateks 7 ettev\u00f5tet ja 36 t\u00f6\u00f6tajat.<\/p>\n

Abirelvade sektoris t\u00f6\u00f6tab 127 inimest. Abiteenuste hinnanguline koguk\u00e4ive oli 20 656 726 eurot. M\u00f5\u00f5tmiseks on arvesse v\u00f5etud ka sektori koguv\u00e4\u00e4rtust, importijate, relvakaupluste ja hooldusettev\u00f5tete marginaali (hinnanguliselt 3 561 289 eurot). Lisaks on arvesse v\u00f5etud masinate eksporti, mis moodustab spetsialiseeritud sektorite puhul 0 eurot ja \u00fcldtoodete sektori puhul 742 053 eurot.<\/p>\n

Spordilaskmise ja jahitegevusega seotud sektorite v\u00e4\u00e4rtus<\/p>\n

Eesti tulirelvade sektor on tihedalt seotud jahipidamise ja laskespordiga, avaldades m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset m\u00f5ju nii majanduslikule kui ka t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele. Eestis on ca 15 000 registreeritud jahimeest ja suur laskespordi harrastajate kogukond, kes tegeleb erinevate distsipliinidega, nagu savitaldrikute laskmine, m\u00e4rki laskmine ja muud, kokku 13 318 laskurit.<\/p>\n

Kokku moodustavad jahimeeste aastased kulutused, sealhulgas need, kes jahivad ilma laskmiseta ja v\u00e4lja arvatud tulirelvade ja laskemoona maksumus, 167 067 460 eurot.<\/p>\n

Teiste laskealade puhul on laskurite kogukulud (v\u00e4lja arvatud tulirelvade ja laskemoona maksumus) 36 828 612 eurot. Jahimeeste kogukulude (167 067 460 eurot) liitmisel laskurite kogukuludele (36 828 612 eurot) saame kokku 203 896 072 eurot, mis kajastab sektorite hinnangulist v\u00e4\u00e4rtust, mis on tingitud jahimeeste ja laskurite l\u00f5ppn\u00f5udlusest.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6h\u00f5ive jahimeeste ja laskurite l\u00f5ppn\u00f5udlusega seotud sektorites: tooted ja teenused<\/p>\n

Spordi- ja jahipidamistulirelvade kasutamisega seotud l\u00f5ppn\u00f5udlusega seotud tooteid pakkuvate sektorite ametialase kaalu hindamiseks vaadeldi uuringus r\u00f5ivaste ja jalatsite, igat t\u00fc\u00fcpi tulirelvade, jahi- ja laskmistarvikute, koerte ja jahivarustuse ning lasketiirudes ja laskev\u00e4ljadel kasutatavate materjalide tootmist. T\u00f6\u00f6tajate osas tuvastati uuringus kokku 445 t\u00f6\u00f6tajat.<\/p>\n

Teenuste osas arvutati jahi- ja laskesporditeenuseid pakkuvate organisatsioonide t\u00f6\u00f6h\u00f5ive j\u00e4rgmiste sektorite l\u00f5ikes: \u00fchendused ja f\u00f6deratsioonid, lasketiirud ja jahipiirkonnad, sidekanalid ja muud teenused (nt reisib\u00fcrood ja reisikorraldajad, toit ja jook, seotud toodete turustamine, taksidermistid, veterinaararstid, kindlustus). Nende teenuste osutajate t\u00f6\u00f6tajate koguarv on 1273.<\/p>\n

Sektori ja sellega seotud sektorite koguv\u00e4\u00e4rtus<\/p>\n

\u00dcldiselt on l\u00e4biviidud anal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldanud meil tuvastada tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks m\u00f5eldud tulirelvade ja laskemoona sektori majanduslikku ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivealast m\u00f5ju, arvestades lisaks tulirelvi ja laskemoona tootvatele ettev\u00f5tetele ka \u00fclesvoolu (tarneahel) ja allavoolu (jaotusstruktuur) sektoritesse kuuluvaid ettev\u00f5tteid, samuti teiste sektorite ettev\u00f5tteid, kes pakuvad tooteid ja teenuseid spordi- ja jahipidamisotstarbel tulirelvade kasutajatele, n\u00e4iteks laskespordi harrastajatele ja jahimeestele.<\/p>\n

Uurimist\u00f6\u00f6 viimase osa eesm\u00e4rk oli hinnata indutseeritud majanduslike ja t\u00f6\u00f6h\u00f5iveliste m\u00f5jude ulatust, mis on seotud erinevate toodete ja teenuste n\u00f5udlusega, mida m\u00f5jutavad ka vaadeldavate sektorite t\u00f6\u00f6tajad. See n\u00f5udlus tekitab vastava toodangu teistes majandussektorites, tuginedes sektorite omavahelise s\u00f5ltuvuse tabelite (sisend-v\u00e4ljundmaatriksite) abil arvutatud osakaaludele. Seda l\u00e4henemisviisi on kasutatud seet\u00f5ttu, et \u00fche sektori loodud v\u00e4\u00e4rtus levib teistesse sektoritesse, luues nii v\u00e4\u00e4rtusele kui ka t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele multiplikaatoriefekti k\u00f5igis sektorites, mis aitavad kaasa Eesti majanduse kujunemisele.<\/p>\n

P\u00e4rast erinevate multiplikaatorite hindamist arvutati indutseeritud majanduslikud ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelased m\u00f5jud. Tabelites 1 ja 2 on n\u00e4idatud tsiviilrelvade ja laskemoona sektori koguv\u00e4\u00e4rtus, mis on 376 805 013 eurot ja 3271 t\u00f6\u00f6tajat.<\/p>\n\n\n

\u00a0<\/p>\n<\/td>\n\n

V\u00e4\u00e4rtus (eurodes)<\/p>\n<\/td>\n\n

M\u00f5ju SKP-le<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n

L\u00f5pptarbijale suunatud toodangu v\u00e4\u00e4rtus + eksport<\/p>\n<\/td>\n\n

16\u00a0447 788<\/p>\n<\/td>\n\n

0,05%<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n

Tekkinud majanduslik m\u00f5ju<\/p>\n<\/td>\n\n

13\u00a0733 903<\/p>\n<\/td>\n\n

0,04%<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n

Kogu majanduslik m\u00f5ju<\/p>\n<\/td>\n\n

30\u00a0181 691<\/p>\n<\/td>\n\n

0,10%<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n

L\u00f5ppn\u00f5udlusega seotud sektorite (jahindus ja jahipidamine) v\u00e4\u00e4rtus<\/p>\n<\/td>\n\n

203\u00a0896 072<\/p>\n<\/td>\n\n

0,65%<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n

Kogu majanduslik m\u00f5ju + l\u00f5ppn\u00f5udlusega seotud sektorid<\/p>\n<\/td>\n\n

234\u00a0077 763<\/p>\n<\/td>\n\n

0,74%<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n

Seotud sektorite indutseeritud m\u00f5ju<\/p>\n<\/td>\n\n

142\u00a0727 250<\/p>\n<\/td>\n\n

0,45%<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n

Kokku (arvestades indutseeritud m\u00f5jusid)<\/p>\n<\/td>\n\n

376\u00a0805 013<\/p>\n<\/td>\n\n

1,20%<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Tabel 1. Tulirelvade ja laskemoona sektori ning l\u00f5ppn\u00f5udlusega seotud sektorite majanduslik koguv\u00e4\u00e4rtus<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Tabel 2. Tulirelvade ja laskemoona sektori ning l\u00f5ppn\u00f5udlusega seotud sektorite kogut\u00f6\u00f6h\u00f5ive<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Allikas: Euroopa parlamendi tellitud uuring Studior Avatud Linnade \u00dclikoolilt \u201eLaskespordi, jahi- ja tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks m\u00f5eldud tulirelvade ja laskemoona sektori \u00fclevaade Euroopas\u201c F. Musso, M. Cioppi, B. Francioni, I. Curina, S. Ferracci<\/p>\n

NB! \u00dclevaade on koostatud 2021. aasta andmete alusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Pixabay Jahindus ja laskesport toovad Euroopa majandusse aastas 180 miljardit eurot. Eestis ulatub nende tegevuste majanduslik m\u00f5ju…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15695,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,1850,34,36,31,32,21,6746,9921,2832,9922,9923,4517,9924,9925,28,29,95,672,19,25,23,24,9926,22,20,294,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-15694","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eksport","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-import","20":"tag-jahilaskesport","21":"tag-jahindus","22":"tag-jahindussektor","23":"tag-jahirelv","24":"tag-laskemoon","25":"tag-laskesport","26":"tag-lasketoostus","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-maailm","30":"tag-majandus","31":"tag-news","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-tulirelvad","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-uuring","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15694"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15694\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15695"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15694"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15694"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}