{"id":157059,"date":"2026-04-19T06:33:12","date_gmt":"2026-04-19T06:33:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/157059\/"},"modified":"2026-04-19T06:33:12","modified_gmt":"2026-04-19T06:33:12","slug":"kadi-ell-tahiste-riik-ei-saa-kultuurile-anda-ainult-sonumit-et-asjad-lahevad-hullemaks-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/157059\/","title":{"rendered":"Kadi-Ell T\u00e4histe: riik ei saa kultuurile anda ainult s\u00f5numit, et asjad l\u00e4hevad hullemaks | ID"},"content":{"rendered":"

Kui ma internetis ringi vaatasin ja otsisin kunstiasutuste liidu kontorit, kus saaksime intervjuud teha, siis selgus, et teil seda polegi. Kus ja kuidas te praegu tegutsete?<\/p>\n

Kunstiasutuste liidul ei ole kontorit, sest hetkel meie eelarve ei ole seda lubanud ja oleme otsustanud hoida p\u00fcsikulud v\u00f5imalikult madalad.\u00a0Tegutseme m\u00f5nes m\u00f5ttes igalt poolt, sest meil on 33 liiget \u00fcle Eesti.\u00a0Mingil m\u00e4\u00e4ral asub\u00a0KAEL\u00a0nende k\u00f5igi juures, aga mina isiklikult olen enamasti kodukontoris. Liigun ka v\u00e4ga palju ringi, olen sageli meie liikmete juures v\u00f5i kohtumistel siin ja seal.<\/p>\n

On plaan see kunagi muretseda?<\/p>\n

Eks peab vaatama, kuidas elu areneb. Hetkel mulle isiklikult on sobinud selline paindlik t\u00f6\u00f6korraldus, aga kui kunagi tuleb seda liitu juhtima j\u00e4rgmine inimene, siis temal\u00a0v\u00f5ivad olla\u00a0teised ootused.<\/p>\n

KAEL sai alguse 2022. aastal. Mis teie suurimad v\u00f5idud on olnud selle nelja aasta jooksul?<\/p>\n

KAEL-i asutamine ise oli juba suur v\u00f5it. Kunstiasutuste kiit kasvas orgaaniliselt v\u00e4lja toona toimunud kunstiv\u00e4lja aruteludest.\u00a0Panime esimest korda kokku valdkonna arengukava ja m\u00e4rkasime mitmeid valgeid laike, mida teistes valdkondades t\u00e4idavad organisatsioonide liidud, mida kunstis seni ei olnud.\u00a0Alguses oli meil 18 asutajaliiget, aga liikmeskond kasvas v\u00e4ga kiiresti 30 piirimaile ja sealt edasi. K\u00f5ige suurem v\u00f5it ongi olnud see, et selle liidu asutasid koos riiklikud sihtasutused, eragaleriid, mittetulunduslikud n\u00e4itusemajad\u00a0ja\u00a0tugistruktuurid. Ehk kohe algusest peale on\u00a0olnud KAEL-il\u00a0suur katvus kogu kunstiv\u00e4lja \u00f6kos\u00fcsteemi m\u00f5ttes.<\/p>\n

Teine suur asi, mida mitmed rahvusvahelised kolleegid on\u00a0imetlenud, on liidus kehtiv kokkulepe: \u00fcks liige, \u00fcks h\u00e4\u00e4l. Ehk v\u00e4ikesel galeriil on liidus sama palju otsustus\u00f5igust kui n\u00e4iteks meie valdkonna suurimal organisatsioonil, Eesti\u00a0kunstimuuseumil. Sealt edasi on \u00fcheks v\u00f5iduks olnud meie suutlikkus koondada kunstivaldkonna h\u00e4\u00e4lt ja s\u00f5numeid ning teha meie vajadusi kuuldavaks.\u00a0Varem oli kunstis \u00fcsna killustatud seis. Asusime kohe tihedat koost\u00f6\u00f6d tegema Eesti\u00a0kunstnike liiduga (EKL), kes eelmise presidendi Elin Kardi\u00a0juhtimisel hakkas v\u00e4ga tugevasti panustama huvikaitsesse, ja seda rolli on j\u00e4tkanud t\u00e4nane EKL-i juht\u00a0Maarin Ektermann.<\/p>\n

Konkreetsemalt oleme saanud valdkonna rahastusseisu natukene paremaks. \u00dcks v\u00f5it oli n\u00e4iteks see, et kultuuriministeerium v\u00f5ttis EKKM-i tegevustoetuse enda kanda, varem pidid nad tegevuskulude katmisel p\u00e4ris suures osas toetuma\u00a0kultuurkapitali\u00a0vahenditele.<\/p>\n

Teiseks olime eestvedajad\u00a0ideel, et Tallinnas kui Eesti suurimas omavalitsuses tekiks era\u00f5iguslike kultuuriasutuste \u2013 mitte ainult kunstiasutuste \u2013 toetusvoor ja et antaks kolmeaastaseid tegevustoetusi. Voor loodi ja n\u00fc\u00fcd on sealt kaks korda ka rahastust antud ning kuus kultuuriorganisatsiooni saanud eelarveseisu veidigi stabiilsemaks.<\/p>\n

Oleme \u00fcheselt seisnud ka selle eest, et vabakutseliste loovisikute t\u00f6\u00f6d tunnustataks t\u00f6\u00f6na. Konkreetne muudatus on olnud kultuurkapitalis, kus loomet\u00f6\u00f6 toetused vormistati \u00fcmber loomet\u00f6\u00f6tasudeks. Tasuga kaasneb ka\u00a0t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksude tasumine, mis v\u00f5imaldavad sotsiaalseid garantiisid. T\u00f5si, see muudatus ei ole l\u00e4inud t\u00e4iesti valutult ja seda ei ole valdkonnas tajutud \u00fcheselt v\u00f5iduna, sest paraku on meil kunsti rahastuses h\u00e4sti suured struktuursed probleemid, mis kulkas selgelt peegelduvad, ja loomet\u00f6\u00f6tasudeks vahendeid v\u00e4he.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Millised need probleemid kulkaga on? Tooge m\u00f5ni n\u00e4ide.<\/p>\n

V\u00e4ga konkreetne probleem on see, et kultuurkapital on hetkel kunstivaldkonnas praktiliselt ainuke rahastusallikas. See loob sinna p\u00e4ris suured pinged. 2025. aastal taotleti kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalist\u00a0umbes 7,68 miljonit\u00a0eurot, aga jagada oli umbes 2,74 miljonit. Need on mitmekordsed k\u00e4\u00e4rid.<\/p>\n

Teiseks ei ole n\u00e4iteks kultuuriministeeriumis juba aastaid olnud \u00fchtegi kunstispetsiifilist vooru, samuti ei ole laienenud tegevustoetuse saajate ring ja m\u00f5ni toetus on juba k\u00fcmme aastat p\u00fcsinud samas summas.\u00a0See t\u00e4hendab seda, et kultuurkapital peab katma v\u00e4ga suures osas \u00e4ra asutuste tegevustoetused, n\u00e4itusetegevuse, loovisikute toetamise\u00a0ja\u00a0stipendiumid. Lisaks on seal n\u00e4iteks juubeli-, ravimi- ja matusetoetused ning kunstimuuseumide ostusummad kogude t\u00e4iendamiseks. Teemad, millega kultuurkapital peab tegelema, on h\u00e4sti laiad ja ootused seep\u00e4rast v\u00e4ga suured.<\/p>\n

S\u00fcsteemis on toimunud v\u00e4ikeseid parandusi ja vahendeid on kulkasse tasapisi juurde tulnud, aga t\u00f5us ei ole k\u00e4inud sama sammu vajaduste kasvuga ning ei ole tehtud kunstipoliitilisi otsuseid, mis kultuurkapitali koormust p\u00e4riselt v\u00e4hendanud oleks. V\u00f5rdluses teiste valdkondadega on kunsti kulkal oluliselt suurem surve n\u00e4itusemajade ja galeriide tegevustoetuste katmiseks, mis tuleneb sellest, et valdkonna baas ja v\u00f5tmeorganisatsioonide tegevus on suures osas keskselt ehk kultuuriministeeriumi poolt rahastamata.<\/p>\n

Kuigi lihtne ei ole \u00fcheski valdkonnas, siis v\u00f5rdluses muude sihtkapitalidega on tegevustoetuste surve kunsti kulkale t\u00f5esti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u2013\u00a0 2025. aastaks esitatud taotluste v\u00f5rdluses olime n\u00e4iteks esirinnas nii kogusumma poolest (kunstis 1,1 miljonit, j\u00e4rjekorras j\u00e4rgmises kultuurivaldkonnas, arhitektuuris, oli taotluste maht umbes 40 protsenti v\u00e4iksem) kui ka selle poolest, kui palju sihtkapitalile eraldatud vahenditest tegevustoetustele kulub (kunstis 21 protsenti, kultuurialade keskmine 11,5 protsenti).<\/p>\n

Kui vaadata, kuidas kultuuriministeeriumi kunstide osakonna l\u00f5ikes vahendid valdkondade vahel jagunevad, siis hetkel on kunst tagantpoolt kolmas, aga see on praegu nii ainult t\u00e4nu sellele, et Tallinna kunstihoone\u00a0renoveerimise vahendid on kunsti eelarves sees. Alates j\u00e4rgmisest aastast, kui see investeering enam kunsti “real” ei peegeldu, oleme tagantpoolt teised, mis mitte kuidagi ei vasta meie valdkonna suurusele ega ka sellele, millist rolli kunst ja kunstiasutused Eesti kultuuripildis m\u00e4ngivad.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

See on v\u00e4ga t\u00f5sine mure. Mis lahendusi on KAEL kultuuriministeeriumile v\u00e4lja pakkunud? <\/p>\n

Oleme teinud kaks h\u00e4sti konkreetset ja l\u00e4bi kalkuleeritud ettepanekut. \u00dcks puudutab sedasama tegevustoetuste s\u00fcsteemi korrastamist. Oleme v\u00e4lja arvestanud enam-v\u00e4hem selle summa, millega saaks kriitilise osa professionaalsest n\u00e4itusetegevusest Eestis ka regionaalses plaanis katta.<\/p>\n

Teine on ettepanek, mis puudutab kunstnike t\u00f6\u00f6 tasustamist. Meie ettepanek on luua n\u00e4itusetasude toetusmeede, mille analoogid on ka rahvusvaheliselt olemas, n\u00e4iteks Soomes.\u00a0See t\u00f6\u00f6taks nii, et kunstiasutus, n\u00e4iteks galerii v\u00f5i n\u00e4itusemaja, vaatab oma aastaplaanile otsa ja teab, mitu n\u00e4itust tal on tulemas. Vastavalt aastaplaanile saaks n\u00e4itusemaja taotleda sihtfinantseeritavat raha, mida saaks kasutada ainult kunstnikele tasude maksmiseks. Kolleegide Maarin Ektermanni ja Airi Triisbergi eestvedamisel sai m\u00f5ned aastad tagasi v\u00e4lja arvutatud ligikaudsed t\u00f6\u00f6mahud, mis eri suurusega n\u00e4ituste ettevalmistamiseks kuluvad ja neid saab mahtude ennustamisel orientiiriks v\u00f5tta.<\/p>\n

Ja mida on ministeerium teile selle peale \u00f6elnud?<\/p>\n

M\u00f5lema ettepaneku kohta on \u00f6eldud, et need on v\u00e4ga head, selged ja arusaadavad. Oleme saanud kiita, \u00f5lalepatsutusi ja sooje k\u00e4epigistusi selle eest, kui s\u00fcsteemselt me oleme teemadele l\u00e4henenud ja asjad l\u00e4bi kalkuleerinud.\u00a0Aga paraku praegustes tingimustes ei ole olnud v\u00f5imalusi v\u00f5i poliitilist tahet nende elluviimiseks.<\/p>\n

Mis te arvate, miks see nii on, et kujutav kunst ei ulatu kuidagi poliitikute vaatev\u00e4lja?<\/p>\n

Ma arvan, et \u00fcks konkreetne murekoht nii kultuuriv\u00e4ljal kui ka laiemalt \u00fchiskonnas on see, et s\u00fcsteemid on \u00fcles ehitatud traditsiooniliste t\u00f6\u00f6suhete p\u00f5hiselt. Kasv\u00f5i kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalga n\u00f5ue kehtib ju ainult riigi sihtasutustes t\u00f6\u00f6lepinguga t\u00f6\u00f6tavale inimesele, kelleni j\u00f5udis ka t\u00e4navune palgat\u00f5us.<\/p>\n

Kunsti valdkond juhtub olema selline, kus k\u00f5ige olulisemat t\u00f6\u00f6d, loomet\u00f6\u00f6d, sellises vormis ei tehta. N\u00e4ituseasutus ei v\u00f5ta kunstnikku endale palgale, kellelgi ei ole n\u00f6 p\u00fcsivat kunstnike truppi, kellega nad n\u00e4itusi v\u00e4lja toovad. Kultuurit\u00f6\u00f6 toetamise s\u00fcsteem sellist erip\u00e4ra ei tunnista, ehkki vabakutseline v\u00f5i projektip\u00f5hine t\u00f6\u00f6 ei ole sugugi iseloomulik ainult kunstile.<\/p>\n

Teine asi \u2013 \u00fcldiselt oleme suutnud, eriti p\u00e4rast COVIDit, p\u00e4ris edumeelselt aktsepteerida arusaama, et t\u00f6\u00f6 tegemiseks ei pea tingimata olema kellast X kellani Y kuskil kohapeal ja t\u00f6\u00f6 tegemine saab toimuda ainult siis, kui keegi on f\u00fc\u00fcsiliselt \u00fclemuse silma all. T\u00f6\u00f6 puhul hindame \u00fcha enam tulemust mitte protsessi vormi. Kultuuris kuuleme aga miskip\u00e4rast ikka veel argumenti, et n\u00e4iteks n\u00e4itleja v\u00f5i orkestrandi t\u00f6\u00f6 tasustamine on rohkem \u00f5igustatud, sest ta tuleb ju proovi, veedab seal teatud aja ja silmn\u00e4htavalt t\u00f6\u00f6tab tulemuse v\u00e4lja toomise nimel. Mis vastab absoluutselt t\u00f5ele ja seda keegi ei vaidlusta.<\/p>\n

Ometi ei s\u00fcnni ju ka kunstin\u00e4itused s\u00f5rmenipsust. Kunstnik ei tee seda samal hommikul kiiresti kribinal-krabinal valmis. Kui meil on olemas tulemus, olgu see siis suur n\u00e4itus muuseumis v\u00f5i v\u00e4iksem n\u00e4itus m\u00f5nes galeriis, siis me saame eeldada, et kunstnik on sinna t\u00f6\u00f6d panustanud. Kusjuures n\u00e4ituse tegemisel on v\u00e4ga palju erinevaid t\u00f6\u00f6l\u00f5ike, mis ei ole seotud ainult teoste valmistamisega. Ka neisse panustab kunstnik v\u00e4ga palju oma aega ja energiat.<\/p>\n

Samuti k\u00f5lab kunstin\u00e4ituste puhul aeg-ajalt arvamus, et k\u00f5ige kriitilisem k\u00fcsimus on ruum ja kui piltlikult \u00f6eldes on neli seina, uks ja aken, siis sellest n\u00e4itusetegevuseks piisabki. Ruum on kahtlemata oluline, aga n\u00e4ituse tegemiseks l\u00e4heb ikkagi vaja oluliselt rohkem ressurssi ning eelarved on v\u00f5rreldavad etenduste v\u00f5i kontserdite ettevalmistusega.<\/p>\n

Seega, kokkuv\u00f5tvalt on \u00fcks suur takistus praegu, et meie valdkond ei allu tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6tamise ja t\u00f6\u00f6suhete loogikale.\u00a0Seep\u00e4rast on seda ka raske mingitesse olemasolevatesse s\u00fcsteemidesse integreerida ja see vajab eraldi t\u00e4helepanu.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kui palju maksab keskmiselt \u00fche n\u00e4ituse v\u00e4ljatoomine Eestis ja kui suures osas riik praegu aitab seda rahastada? Kas seal on k\u00e4\u00e4rid?<\/p>\n

N\u00e4ituse puhul on keskmist natukene keeruline hinnata, sest muutujaid on palju. Eelpool viidatud tegevustoetuste ettepanekus tegime illustreerimiseks kaks n\u00e4idiseelarvet \u2013 v\u00e4iksema galeriin\u00e4ituse eelarve tuli pisut \u00fcle 6600 euro ja suuremas kunstikeskuses toimuva n\u00e4ituse eelarve ligi 48\u00a0000 eurot.<\/p>\n

Oleme nendes mudelites arvestanud sellega, et kunstnik ja kuraator saavad tasu, mis v\u00f5iks olla meie valdkonna normaalsus. Summade sees on ka kulud teoste produktsioonile, n\u00e4ituse \u00fclesehitusele ja mahav\u00f5tule, n\u00e4ituse kujundamisele, tehnika rendile, teoste transpordile, kindlustusele, graafilisele disainile, materjalide ja viitade tr\u00fckile, n\u00e4ituse dokumenteerimisele, turundusele ning avamiss\u00fcndmuse ja publiku\u00fcrituste korraldamisele. Lisanduvad veel n\u00e4itusemajade \u00fcld- ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud.<\/p>\n

K\u00e4\u00e4rid rahastamises on kahtlemata olemas. Peamiselt rahastab n\u00e4itusetegevust kultuurkapital ja eelmisel aastal eraldas kulka konkreetselt n\u00e4ituseprojektidele 35 protsenti sihtkapitali aastaeelarvest. V\u00f5rreldes aga seda mahtu, mis \u00fcldiselt k\u00fcsiti ja mis kulka eraldada sai, siis rahastati keskmiselt 36 protsenti taotluste mahust, m\u00f5nes jaotuses ka k\u00f5igest 26 protsenti.<\/p>\n

Teoreetiliselt v\u00f5iks kulka v\u00f5tta ka seisukoha, et toetada v\u00e4heseid, aga korralikumas mahus, aga minu arusaamist m\u00f6\u00f6da p\u00fc\u00fctakse toetada v\u00f5imalikult laiap\u00f5hjaliselt ja regionaalselt katvalt ning jagada vahendeid nii asutustele kui ka loovisikutele. Kusjuures taotluste tase on aasta aastalt l\u00e4inud k\u00f5rgemaks. Samas eelpool toodud mahtude \u2013 taotlused versus jagatav raha \u2013 juures on selge, et avalik raha n\u00e4itusetegevust olulises m\u00e4\u00e4ras siiski \u00e4ra ei kata.<\/p>\n

Kantar Emori tehtud viimase loomemajanduse seireuuringu p\u00f5hjal, kus oli sees nii ettev\u00f5tete kui ka mittetulundusliku sektori vaade, oli avaliku sektori toetuste osakaal kunsti tuludes 24 protsenti.\u00a0Seega numbrid ei kinnita kuvandit justkui oleks meie valdkond tohutu avaliku raha s\u00f5ltlane. Tegelikult on eraraha, sealhulgas ka tasuta v\u00f5i alatasustatud t\u00f6\u00f6, osakaal on p\u00e4ris suur.<\/p>\n

Kust see eraraha tuleb, kas kunstniku s\u00f5pradelt ja sugulastelt ja annetajatelt?<\/p>\n

Suur osa valdkonna vahenditest tuleb t\u00f5epoolest kunstnike taskust. V\u00e4ga sageli k\u00e4ivad kunstnikud olude sunnil tegemas muid t\u00f6id, alates kunsti \u00f5petamisest eri tasemetel ja haridusasutustes kuni t\u00f6\u00f6ni teistes valdkondades.<\/p>\n

N\u00e4itusasutused peavad kombineerima oma eelarveid eri allikatest. Teenitakse ka omatulu, et auke lappida. Tegelikkuses ei saa mittetulunduslikku struktuuri, nagu muuseumid, suured n\u00e4itusmajad ja valdav osa galeriidest, kunagi \u00fcle viia turuloogikale.\u00a0Ka meie suurtel kunstimuuseumidel on omatulu teenimise kohustus, aga tuleb j\u00e4lgida, et omatulu teenimise surve ei muutuks valdavaks.<\/p>\n

Mittetulundusliku struktuuri k\u00f5rval, mis j\u00e4\u00e4bki olemuslikult avalikku tuge vajama, on meie valdkonnas ka p\u00e4ris suur osa puhtalt turuloogikale p\u00f5hinevat galeriitegevust. Need galeriid toetusi ei vaja ega k\u00fcsi ja tegutsevad iseseisvalt.<\/p>\n

Kuidas eragaleriid end esmajoones rahastavad?<\/p>\n

Oksjonite korraldamise, kunsti m\u00fc\u00fcgi ja erinevate teenuste osutamisega. Siin on eri mudeleid.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Millised on suhted Eesti kunstiv\u00e4lja asutuste vahel, kui riiklikel sihtasutustel on tegevustoetus ja t\u00f6\u00f6tajatel regulaarsed sissetulekud, siis on v\u00e4iksemad eragaleriid, kes peavad \u00fcksinda omal j\u00f5ul tegutsema. Kuidas nad omavahel l\u00e4bi saavad?<\/p>\n

L\u00e4bisaamine on \u00fcldjoontes m\u00f5istev. Eelpool kirjeldatud kunstiasutuste liidu liikmeloogika ja \u00fchine seismine s\u00f5numite eest ongi kujundatud eesm\u00e4rgiga, et anda selge signaal \u2013 kunstiv\u00e4li on vajalik oma terviklikkuses ja tervislik kunstielu peab tuginema erinevatele tegevusmudelitele. Meile on vajalikud eragaleriid, muud v\u00e4iksemad galeriid ja linnagaleriid.\u00a0Meile on vajalikud ka keskmise suurusega n\u00e4itusemajad ja suuremad muuseumid.<\/p>\n

Kindlasti on v\u00e4iksemaid naginaid ja antipaatiaid asutuste seas omavahel, seda ma \u00fcldse ei salga, aga mis puudutab suuremat pilti, siis oleme kokku leppinud kokku, et oleme \u00fchiselt \u00fcksteise eest v\u00e4ljas ja proovime seista selle eest, et \u2013\u00a0kasutan sellist natuke tehnokraatlikku s\u00f5na\u00a0\u2013 kogu v\u00e4\u00e4rtusahel oleks kaetud ka toetuste ja poliitikate m\u00f5ttes. Eragalerii, mittetulundusliku n\u00e4itusekeskuse ja muuseumi vajadused on m\u00f5neti erinevad, aga pole m\u00f5tet neid vajadusi vastandada. See ei ole edasiviiv.<\/p>\n

Laiemas rahastuspildis annab selgelt tunda, et kitsamalt kunsti “real” on meil ainult \u00fcks riigi asutatud sihtasutus, Tallinna kunstihoone. On ka kolm sihtasutuse vormis tegutsevat kunstimuuseumi, aga need asuvad ministeeriumi loogikas kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste osakonnas, sest muuseumide \u00fclesanded \u2013 ja seel\u00e4bi ka kulud \u2013 on n\u00e4itusetegevuse k\u00f5rval tugevalt seotud ka kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitamise ja teadust\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n

V\u00f5rreldes teiste kultuurivaldkondadega on kunsti rahastus just seep\u00e4rast nii madal, et meil on ainult \u00fcks riiklik sihtasutus ja ei ole \u00fchtegi spetsiaalselt kunstile m\u00f5eldud toetusvooru. Mitmes teises kultuurivaldkonnas on seis m\u00e4rksa parem nii sihtasutuste v\u00f5rgustiku kui ka valdkonnaspetsiifiliste taotlusvoorudega. Nii et eba\u00f5igluse tunne valdab pigem seda laiemat s\u00fcsteemi vaadates, sest t\u00f5esti ei ole \u00fchtegi ratsionaalset p\u00f5hjendust, miks kunsti niiv\u00f5rd erinevalt koheldakse.\u00a0<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kuidas KAEL-i liikmesasutused tagavad l\u00e4bipaistvuse ja ausa konkurentsi ressursside jagamisel nii et \u00fckski kunstnik ei tunneks, et ta j\u00e4\u00e4b liiga kaugele sellest niigi napist rahapajast? On see teie meelest v\u00f5imalik?<\/p>\n

Meenutades kasv\u00f5i neid kulka numbreid, siis joonistub v\u00e4lja, et toetusest ehk ressursist ilma j\u00e4\u00e4mine v\u00f5i v\u00e4ga suures osas ilma j\u00e4\u00e4mine on kahjuks pigem reegel, kui erand. V\u00f5i vaatame teist n\u00e4idet: Eesti kunstnike liidu kevadn\u00e4itusele esitati 437 taotlust ja valiti v\u00e4lja 153, sest ruumil on piirid ees. Seega on teatav vastuolu, pinge ja h\u00f5\u00f5rdumine juba s\u00fcsteemi sisse kirjutatud.<\/p>\n

Teisalt toimus Eestis 2024. aastal 883 n\u00e4itust 96 eri n\u00e4itusepaigas \u00fcle Eesti. Neid numbreid vaadates ja ka rahvusvahelise pildiga v\u00f5rreldes \u00fctleksin ma, et Eestis ei ole \u00fclem\u00e4\u00e4ra keeruline leida kohta, kus n\u00e4itust teha ja oma teoseid esitleda ning \u00fcldine pilt on siiski r\u00f5\u00f5mustavalt mitmekesine.<\/p>\n

Ma ei ole selles osas k\u00fcll p\u00e4ris erapooletu, aga ma n\u00e4en, et kunstiasutused, galeriid ja n\u00e4itusemajad p\u00fc\u00fcavad anda oma parima ja esindada publiku huve, kunstnike huve, n\u00e4itusemaja enda programmilist fookust ja kuraatorite valikuid. Samuti proovitakse leida ja esile t\u00f5sta oma publikule uusi autoreid. Kuigi aeg-ajalt v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da avalikust arutelust mulje, justkui oleks kunstnik ja n\u00e4ituseasutused eri nii-\u00f6elda pooltel, on see tegelikult alati koost\u00f6\u00f6. See peab olema loogiline nii n\u00e4itusemaja kui ka kunstniku vaatest: miks seda koost\u00f6\u00f6d tehakse ja mis on ootused.<\/p>\n

Kunst, nagu k\u00f5ik loomingulised alad Eestis, on paraku v\u00e4ga konkurentsitihe. Ja konkurentsis kerkivad esile vahel ka trendid ja m\u00f5nikord tundubki, et \u00fchel kunstnikul on igal pool n\u00e4itusi. Teisalt ei ole see minu meelest teistmoodi kirjanduses, muusikas v\u00f5i teatris \u2013 m\u00f5ni n\u00e4gu v\u00f5i autor lihtsalt ongi j\u00e4rsku igalpool ja erakordselt aktiivne. Samas on ka selle n\u00e4ilise edu varjuk\u00fcljes peaaegu alati \u00e4ra\u00fctlemised, keeldumised ja ilmaj\u00e4\u00e4mised. Neist lihtsalt ei r\u00e4\u00e4gita ja on teada tuntud t\u00f5de, et negatiivset asjaolu ehk millegi \u00e4ra j\u00e4\u00e4mist v\u00f5i mitte toimumist on ju alati raskem n\u00e4idata ning v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da mulje, et keegi ainult muudkui saab p\u00fc\u00fcnele ja k\u00f5ik alati \u00f5nnestub.<\/p>\n

M\u00f5istan teisalt seda, et ilmaj\u00e4\u00e4mine ja \u00e4ra\u00fctlemine ongi v\u00e4ga valusad, sest eriti individuaalaladel tehtav looming \u2013 nagu kunst – on niiv\u00f5rd isiklik ning pettumus ja n\u00f5utus on kerged tekkima.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kunstiasutuse vaates on \u00fcks asi rahapuudus, aga teine asi on see, et asutus peab alati vaatama, et oleks h\u00e4id kunstnikke, keda eksponeerida \u2013 ilma selleta ollakse ju t\u00e4iesti m\u00f5ttetud. Samas, nagu me oleme r\u00e4\u00e4kinud, siis kunst on Eestis valdkond, kus on v\u00e4he raha ja tihipeale tuleb ise rahastus leida, lisaks tagasil\u00fckkamised jne. Kust eesti kunstnik, eriti noor ja alustav, v\u00f5tab j\u00f5udu, et tegutseda ja oma eriala juurde j\u00e4\u00e4da?<\/p>\n

See v\u00f5ib k\u00f5lada n\u00fc\u00fcd h\u00e4sti pateetiliselt, aga kunstnikule annab j\u00f5udu tegutsemiseks ja p\u00fcsivust see, et kunst on tema jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam asi maailmas. Kunst on tema viis maailmaga suhelda ja kindlasti paljudele ka elukutse selle k\u00f5ige siiramas t\u00e4henduses. Siia valdkonda saab p\u00fcsima ja tegutsema j\u00e4\u00e4da ikkagi siis, kui sul on t\u00f5esti suur soov ennast n\u00f5nda v\u00e4ljendada ja on ka maailmale midagi \u00f6elda.<\/p>\n

Ma ei tea kedagi, kes teeks seda Eestis n\u00e4iteks raha p\u00e4rast. Kunstnikud, kes regulaarselt n\u00e4itustel esinevad, maksavad suure t\u00f5en\u00e4osusega sellele hoopis ise peale. Kuigi m\u00f5nele k\u00fc\u00fcnikule v\u00f5ib ju tunduda, et avalikule rahale toetudes on hea ja lihtne toimetada, siis numbritele otsa vaadates on seis kainestav ja pidev projektimajandus ei ole kunstnikule kuidagi mugav ega tulus. Palju m\u00f5nusam oleks tegutseda puhtalt erasf\u00e4\u00e4ris, aga siin tuleb sisse turut\u00f5rge \u2013 eriti Eesti suuruses piiratud publiku ja ostjaskonnaga riigis ei tule kunstis eraraha kunagi sellisel m\u00e4\u00e4ral peale, et kasv\u00f5i kriitilist osa meie tipp-n\u00e4itusetegevusest \u00e4ra katta. Ja nii on see valdavas osas maailmas \u2013 mittetulunduslik n\u00e4itusetegevus toimub v\u00e4ljaspool turuloogikat ja kunst vajab riikliku tuge. Nagu ka teistel kultuurialade tuumtegevused.<\/p>\n

Pragmaatikud \u00fctleksid n\u00e4htavasti, et \u00e4kki peaks kunstielu koomale t\u00f5mbama. Koolitama v\u00e4hem, toetama ainult \u00fcksikuid asutusi ja suuri n\u00e4itusi, jagama kunstnikupalka ja kulka toetusi suuremates summades, aga v\u00e4hematele. Kas see tooks efekti?<\/p>\n

Ma ei ole kindel, et kunstis mitmekesisuse v\u00e4hendamine v\u00f5i \u00f6kos\u00fcsteemi l\u00f5hkumine positiivset m\u00f5ju tooks. Me vajame eri suuruse ja tegutsemisloogikaga tegijaid, et valdkond saaks normaalselt toimida. Teatud asju saavad kunstielus teha ainult eragaleriid, teisi asju j\u00e4lle ainult muuseumid. \u00dchtede v\u00e4lja l\u00fclitamine v\u00f5rrandist ei annaks efekti.<\/p>\n

Lisaks toetub Eesti kunstielu praegu v\u00e4ga suures osas erainitsiatiividele ja oleks kahtlane, kas selle k\u00e4sukorras v\u00e4hendamine \u00f5nnestuks. Tuletan meelde, et kunst on avaliku rahastuse poolest kultuurialade seas niikuinii viimaste seas ja vaesuse \u00fcmberjagamine m\u00f5nda uut moodi ei ole lahendus, mis aitaks kunstielu arendada, selle taset ja rahvusvahelist konkurentsiv\u00f5imet hoida.<\/p>\n

Oluline on pidada silmas ka regionaalset katvust, mida praegu kulka tegevustoetustega alal hoiab: meil on vaja \u00fcle-eestilist galeriide v\u00f5rgustikku, et lastel ja noortel oleks v\u00f5imalik minna kodu l\u00e4hedal kvaliteetseid n\u00e4itusi vaatame.\u00a0<\/p>\n

Samuti ei aitaks riiklike sihtasutuste arvu v\u00e4hendane \u00fchelt nullile valdkonda kuidagi edasi. Eriti praegu, kui riigi l\u00e4henemine n\u00e4ikse liikuvat suunda, et hoitakse “oma” sihtasutusi rohkem. Sellest aspektist tuleks hoopis vaadata, kas sihtasutuste v\u00f5rk erinevates valdkondades k\u00f5igil kultuurialadel on adekvaatne. K\u00f5lab ehk t\u00e4nastes oludes kentsakalt, aga kui on soov pilti keskselt korrastada, siis kunstis tuleks v\u00f5ib-olla teha hoopis m\u00f5ned riiklikud sihtasutused juurde, et oleksid kaetud teatud v\u00f5tmerollid nagu k\u00f5rgel tasemel ja regionaalselt tasakaalus n\u00e4itusetegevus ning tugistruktuurid.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Sa mainisid, et lapsed peaksid saama kunsti vaatama p\u00e4\u00e4seda, ja see teema on praegu \u00f5hus. Mis on KAEL-i lahendus sellele probleemile?<\/p>\n

Me kirjutasime alla p\u00f6\u00f6rdumisele, mis esitati haridusministrile ja ma saan aru, et esimesed sammud \u00f5ppek\u00e4ike puudutava juhendiga seotud segaduse lahendamiseks on juba tehtud. Ma arvan, et tuleb \u00f5petajatele anda tagasi julgus, et nad julgeksid k\u00e4ia edasi haridustuuridel kultuuriasutustes. Tuleks tuua positiivseid n\u00e4iteid, kuidas \u00f5ppek\u00e4ike reeglitega koosk\u00f5las edasi korraldada.<\/p>\n

Toetame ka kultuuriranitsa rahastuse t\u00f5stmist, mis on eriti oluline v\u00e4iksemates kohtades elavatele lastele. Kui Tallinna laps j\u00f5uab heal juhul n\u00e4dalavahetusel v\u00f5i p\u00e4rast kooli vanematega n\u00e4itusi vaatama, siis n\u00e4iteks Hiiumaa lapsel v\u00f5i perel on seda iseseisvalt keerulisem ette v\u00f5tta ning tugi on h\u00e4davajalik. Muidugi toimub Eestis ka regioonides tugevaid n\u00e4itusi, aga suuremad n\u00e4ituseasutused ja kunstimuuseumid on siiski Tallinnas-Tartus.<\/p>\n

\u00d5ppek\u00e4igud on v\u00e4ga t\u00e4htsad, sest me kasvatame niimoodi endale kultuuriteadlikku j\u00e4relkasvu. Kui ma vaatan kunstivaldkonnas pakutavaid haridusprogramme, siis need on v\u00e4ga huvitavad, kaasaegsed ja v\u00e4ga h\u00e4sti kooliprogrammi integreeritud.\u00a0Inimene ei peaks v\u00f5tma kultuuriharidust kui mingit eraldiseisvat asja, vaid pigem arendab see \u00fcldkompetentse ja inimlikke omadusi, mis on tehnikap\u00f5hises maailmas j\u00e4rjest t\u00e4htsamad. Olenevalt n\u00e4ituse teemast saab l\u00e4bi viia ka erinevaid aine- ja keeletunde.<\/p>\n

On t\u00f5esti oluline, et see riiklik raha k\u00fclastusteks oleks olemas, aga samas n\u00e4iteks siin, Tallinna vanalinnas on palju galeriisid, kus ei k\u00fcsitagi sissep\u00e4\u00e4sutasu. Kas lapsed-noored-t\u00e4iskasvanud on need galeriid ikka \u00fcles leidnud?<\/p>\n

Ikka. Ma kohe konkreetseid andmeid eraldi \u00fcksikute galeriide p\u00f5hjal ei oska v\u00e4lja tuua. Koost\u00f6\u00f6s Tallinna linnaga andsime aasta alguses v\u00e4lja Tallinna kunstikaardi, kuhu on kantud 46 erinevat n\u00e4itusasutust, sealhulgas hulk tasuta galeriisid.<\/p>\n

Eks iga galerii peab ise t\u00f6\u00f6tama publikuga ja nuputama viise inimesteni j\u00f5udmiseks. V\u00e4ga paljud pakuvad publikuprogramme, teevad tuure v\u00f5i korraldavad tegevusi lastele ja noortele. Usun, et publik j\u00f5uab neisse k\u00fcll, ehkki muidugi on alati ruumi parandusteks.<\/p>\n

Kas galeriid ise on k\u00fclastatavusega rahul?<\/p>\n

\u00dcle Eesti kogusid n\u00e4itused 2024. aastal kokku 1,7 miljonit k\u00fclastust. Mulle tundub, et selle numbriga v\u00f5iks rahule j\u00e4\u00e4da. Kui vaadata ka\u00a0statistikaameti\u00a0kultuuris osalemise uuringut, siis on kunstigaleriide k\u00fclastamine olnud aastate l\u00f5ikes olnud pigem v\u00e4ikeses kasvutrendis.\u00a0Tundub, et sellega l\u00e4heb tasapisi j\u00e4rjest paremini.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime natuke vabakutseliste s\u00fcsteemist. \u00dcks osa sellest oli k\u00f5igile vabakutselistele ravikindlustuse tagamine, millest r\u00e4\u00e4giti valjult paar aastat tagasi, kuid juba m\u00f5nda aega pole sellest avalikkuses midagi kuulda olnud. Kas see probleem on mingisuguse lahenduse saanud v\u00f5i saamas?<\/p>\n

Kultuuripoliitika vaatest tundub praegu, et m\u00f5ned olulised vabakutselisi puudutavad algatused on p\u00e4ris pikaks ajaks seisma j\u00e4\u00e4nud.\u00a0See tekitab muret, sest probleem kogu aeg s\u00fcveneb, mitte ei lahene. N\u00e4iteks loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) uuendamine, mis on p\u00e4ris pikalt menetluses olnud. See v\u00f5iks pakkuda leevendust just neile valdkondadele, kus ei ole traditsioonilisi t\u00f6\u00f6suhteid. LLS-iga seotud aruteludest kasvas v\u00e4lja ka n\u00e4itusetasude s\u00fcsteemi loomise ettepanek, mis v\u00f5iks kunstivaldkonnas olukorda parandada.<\/p>\n

Samuti ei ole ammu kuulda olnud, kuidas l\u00e4heb niinimetatud rulluva sotsiaalmaksu ehk sotsiaalmaksu aastap\u00f5hise summeerimise sisse seadmisega, mis vahepeal samuti \u00f5hus oli. See aitaks peaasjalikult ebaregulaarsete sissetulekutega loovisikuid, aga ka teiste elualade inimesi, kes t\u00f6\u00f6tavad projektip\u00f5hiselt. Praegu on selline s\u00fcsteem, et sotsiaalmaksuga maksustatud tulud saab kuup\u00f5hiselt summeerida ja kui sa teatud t\u00f5kkest \u2013 sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summast \u2013 \u00fcle h\u00fcppad, siis saad ka ravikindlustuse.\u00a0Tahaksime liikuda selle poole, et sotsiaalmaksu saaks summeerida ka aastap\u00f5hiselt.<\/p>\n

T\u00f5si, m\u00f5ned edenemised on viimasel ajal ka olnud: n\u00e4iteks lihtsustati ligip\u00e4\u00e4su vabatahtlikule ravikindlustusele, aga seal on probleemiks kindlustusmakse suurus, mille kalkuleerimise aluseks on Eesti keskmine palk, aga v\u00f5iks olla miinimumpalk, sest praegused summad k\u00e4ivad kultuurivaldkonna vabakutselistele \u00fcle j\u00f5u.<\/p>\n

Lisaks muidugi ka muudatus kultuurkapitalis, millega loomet\u00f6\u00f6toetus korraldati \u00fcmber loomet\u00f6\u00f6tasuks. S\u00fcsteem on iseenesest k\u00e4ima l\u00e4inud ja inimesed on ka saanud teatud perioodiks ka ravikindlustuskaitse. Mure on aga j\u00e4tkuvalt l\u00fchiajalisus ja v\u00e4hene k\u00e4ttesaadavus, kuna vahendite puudusel ei ole v\u00f5imalik seda v\u00e4ga paljudele ja pikemaks ajaks v\u00f5imaldada.<\/p>\n

Kui palju meil on \u00fcldse 100-protsendiliselt vabakutselisi kunstnikke, keda see puudutab?<\/p>\n

Eesti Kunstnike Liidus on n\u00e4iteks 1000 liiget, aga vastus s\u00f5ltub natuke k\u00fcsimuse p\u00fcstitusest. Kas me tahame teada, kui palju on t\u00e4na on ainult kunstiga tegelevaid vabakutselisi v\u00f5i seda, kui paljud kunstnikud tahaksid t\u00e4ielikult p\u00fchenduda oma erialasele t\u00f6\u00f6le, kui s\u00fcsteem seda v\u00f5imaldaks? Paljud kunstnikud ei ole praegu formaalselt vabakutselised, sest neil on kuskil mingisugune t\u00f6\u00f6 olemas. V\u00f5iksime p\u00fc\u00fcelda olukorra poole, kus inimesed saaksid tegeleda oma elukutsega. Ehk siis kunstnik saaks p\u00fchenduda kunsti tegemisele, ilma et ta peaks ohverdama oma ravikindlustustatuse, tulevase pensioni ja tegema elus v\u00e4ga karme \u00fcmberkorraldusi.<\/p>\n

Tean Eesti tippkunstnikke, kellel ei ole ravikindlustust, aga on t\u00f6\u00f6ga seotud terviseprobleemid, kes on saanud lapsevanemaks nii, et varasema piisava sotsiaalmaksuga maksustatava tulu puudumisel nad saavad nad vanemah\u00fcvitise miinimumi v\u00f5i kes pensionieas hakkavad saama rahvapensioni, sest “t\u00f6\u00f6staa\u017ei” piisavalt pole.\u00a0Tegemist on tuntud, auhinnatud ja rahvusvaheliselt edukate Eesti kunstnikega ning iga n\u00e4ide on seotud p\u00e4ris inimeste ja nimedega.<\/p>\n

Minu meelest on kunstnike tasustamise diskussioon l\u00e4inud selle poolest natukene rappa, et me r\u00e4\u00e4gime teemast ehk liiga palju sotsiaalabi kontekstis, aga v\u00e4hem sellest, kuidas me neid t\u00f5esti andekaid Eesti kultuuri tipptegijaid hoiame ja tasustame. Kui me r\u00e4\u00e4gime n\u00e4itusetasude toetusmeetmest, siis me r\u00e4\u00e4gime konkreetsest tulemusest, mis on avalikult k\u00e4ttesaadav, sageli ka tasuta. Me r\u00e4\u00e4gime nende inimeste t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rilisest tasustamisest, kes panustavad iga p\u00e4ev sellesse, et Eesti inimesed \u2013 suured, v\u00e4ikesed, lapsed, noored, t\u00e4iskasvanud ja vanemad \u2013 saaksid minna vaatama Eesti oma kultuuri.<\/p>\n

Suure muuseumin\u00e4ituse v\u00e4ljatoomine t\u00e4hendab kunstnikule kalkulatsioonide kohaselt umbes 9 kuud t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6koormust, aga tasu ei saa ta sageli isegi \u00fche kuu ulatuses. Samal ajal peame teistes valdkondades tasu tehtud t\u00f6\u00f6 eest ju normaalseks ega eelda, et tasu tuleb v\u00f5ib-olla hiljem kuskilt mujalt. Me ei kutsu muusikuid ilma rahata kontserti andma n\u00e4iteks lubadusega, et v\u00f5ib-olla saad p\u00e4rast publikule plaate m\u00fc\u00fca v\u00f5i m\u00f5ne j\u00e4rgmise esinemise v\u00f5i me ei kutsu n\u00e4itlejat ilma palgata lavale lubades n\u00e4htavust, mis v\u00f5imaldab hiljem n\u00e4iteks \u00f5htujuhtimise v\u00f5i reklaamidega tasu teenida.<\/p>\n

T\u00e4na mitmed Eesti kunstiasutused pingutavad, et midagigi maksta, aga asutuste eelarved on \u00e4\u00e4rmiselt pingelised ning ilma lisaraha ja spetsiaalse meetmeta ei ole n\u00e4ha olukorra parandamist. Tuletan siinkohal meelde, et n\u00e4iteks kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalga s\u00fcsteemi alusel eraldab riik regulaarselt vahendeid nende loovisikute tasustamiseks, kes on t\u00f6\u00f6lepinguga t\u00f6\u00f6l riiklikes sihtasutustes. Seega olemuslikult ei ole loovisikute t\u00f6\u00f6 keskne toetamine uus ega v\u00f5\u00f5ras idee, lihtsalt s\u00fcsteem vajaks kohandamist ka nende valdkondade vajadustele vastamiseks, kus t\u00f6\u00f6 tegemine k\u00e4ib teistmoodi.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas kunstnikupalk on pakkunud lubatud leevendust?<\/p>\n

Kunstnikupalk on v\u00e4ga hea ja end t\u00f5estanud meede, aga hetkel on selle katvus liiga v\u00e4ike.\u00a0Palka saanud kunstnikud on positiivsena v\u00e4lja toonud just s\u00fcvenemise aspekti \u2013 palka saades ei pea enam jooksma sajas eri suunas, et ots otsaga kokku tulla, vaid saavad p\u00fchenduda kunstile. Palgasaajate tegemisi Eestis ja rahvusvaheliselt hinnates julgen \u00f6elda, et meede on ennast \u00f5igustanud.<\/p>\n

Oled v\u00e4ga p\u00fchendunult juba mitu aastat kunstivaldkonna probleemidele t\u00e4helepanu juhtinud \u2013 kohtunud ametnikega, r\u00e4\u00e4kinud raadios ja kirjutanud ajalehes. Kindlasti on su t\u00f6\u00f6s v\u00e4ga palju \u00e4gedaid momente ka, aga ikkagi \u2013 kuidas sa ise ennast motiveerid nii pingelises valdkonnas tegutsema?<\/p>\n

Mind kannustab usk Eesti kunsti ja lootus, et \u00e4kki ma suudan oma t\u00f6\u00f6ga valdkonnas midagi head \u00e4ra teha. Minu meelest on Eesti kunst v\u00e4ga heal tasemel, seda ka rahvusvahelises plaanis ja ma siiralt usun, et see vajab suuremat t\u00e4helepanu, tuge ja toetust.<\/p>\n

T\u00e4nu oma eri ettev\u00f5tmistele valdkonnas \u2013 lisaks huvikaitset\u00f6\u00f6le kunstiasutuste liidus algatasin koos Lilian Hiob-K\u00fcttisega kunstin\u00f5ustamise ettev\u00f5tte ELLELL ja juhin rahvusvahelist kunstimessi Foto Tallinn \u2013 tunnen julgust r\u00e4\u00e4kida v\u00e4lja eri osadest, ka n\u00e4iteks kunsti ostmisest ja kogumisest, ja n\u00e4en ehk ka laiemalt seda potentsiaali, mis valdkonna arendamisel on. Minu ettev\u00f5tmised on k\u00f5ik \u00fche missiooni teenistuses, et tuua rohkem inimesi kunsti juurde ja luua valdkonnale rohkem v\u00f5imalusi.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd k\u00f5neleb minus v\u00e4ike patrioot, aga ma arvan, et Eesti-suuruse riigi jaoks on kultuur niiv\u00f5rd t\u00e4htis asi, millega tegeleda ja mis annab v\u00f5imaluse rahvusvaheliselt silma paista.\u00a0Vaatame n\u00e4iteks Eestist v\u00e4iksemat Islandit \u2013 milline elav ja rahvusvaheliselt tuntud kultuuriskeene seal on. See on tekkinud v\u00e4ga teadlike sammude tulemusena ja ma loodan, et suudame Eestis ka teadvustada kultuuri potentsiaali.<\/p>\n

Unustame \u00e4ra k\u00fc\u00fcnilise suhtumise, et kultuurivaldkond oleks justkui seltskond massiliselt l\u00e4bikukkunud \u00e4rimehi, kes ei oska raha teha ja tahavad riigilt niisama toetusi saada. M\u00f5tleme hoopis, kuidas saame oma talente v\u00f5imendada ja avame silmad ka sellele, et riiklik kultuuri toetamine on t\u00e4iesti normaalne n\u00e4htus, millesse tuleks suhtuda strateegiliselt. See, milliseid tulemusi suudab meie valdkond tuua ja kui kaugele s\u00e4rada, on \u2013 tahame v\u00f5i ei \u2013 seotud sellega, kui h\u00e4sti me oleme rahastatud.<\/p>\n

Kas oled ise ka \u00f5ppinud kunsti v\u00f5i kunstiajalugu, tahtnud kunstnikuks saada?<\/p>\n

Mina olen tegelikult hoopis nii\u00f6elda s\u00fcsteemiv\u00e4line tegelane ja l\u00f5petanud Tartu \u00fclikooli juuramagistri. Kunstis olen kirgliku f\u00e4nnina t\u00e4ielik ise\u00f5ppija. Ennek\u00f5ike tegelen kaasaegse kunstiga,\u00a0aga olen t\u00f6\u00f6tanud ka eragaleriis ja oksjonimajas, seega tunnen teataval m\u00e4\u00e4ral ka vanema kunsti turgu.<\/p>\n

Eelmise k\u00fcsimusega seonduvalt on olnud minu jaoks potentsiaalselt avatud hoopis teine t\u00f6\u00f6turg kui kultuurit\u00f6\u00f6 ja, mis seal salata, ka hoopis teiste palganumbritega. Olen ka hiljuti saanud t\u00e4iesti konkreetseid pakkumisi, mis t\u00f6\u00f6tasu poolest oleks kultuurivaldkonnas m\u00f5eldamatud, aga ma olen otsustanud siiski j\u00e4\u00e4da kunsti juurde. V\u00e4hemalt seni, kuni ma tunnen, et ma oskan ja saan siin kasulik olla. Viimase hindajaks peavad olema ennek\u00f5ike kolleegid ja valdkond.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas sa Konrad M\u00e4git soovitaksid osta kunstikogujatele peale seda, kui ta sai sellise h\u00e4vitava hinnangu briti kriitikult<\/a>?<\/p>\n

Ikka soovitaksin. Eks k\u00f5iki asju tuleb vaadata kontekstis ja Eesti kunstiv\u00e4lja vaatest on\u00a0Konrad M\u00e4gi\u00a0ikkagi eriline ja silmapaistev autor. \u00dcks negatiivne, kuigi t\u00f5esti v\u00e4rvikas ja j\u00f5uline hinnang ei ole \u00fcksi m\u00e4\u00e4rav. Hoopis olulisem on see, et Eesti kunstnik \u2013 tegelikult kaks, n\u00e4itusel on ka kaasaegne kunstnik Kristina \u00d5llek \u2013 on j\u00f5udnud Dulwich Picture Gallery’sse, sest isegi kui see pole Eestis nii tuntud ja k\u00f5lav nimi, siis\u00a0on galeriil kohaliku kunstiv\u00e4lja hierarhias p\u00e4ris mainekas koht.<\/p>\n

Selles arvustuses \u00f6eldakse ka, et see galerii on alla k\u00e4inud, et ta M\u00e4ge eksponeerida v\u00f5ttis…<\/p>\n

Selle arvustaja hinnangul jah, aga ma t\u00f5esti ei \u00fclehindaks seda arvustust. Ma ei n\u00e4e, et Eesti kunstikoguja ostaks Konrad M\u00e4gi teoseid eesm\u00e4rgiga neid rahvusvahelisel turul m\u00fc\u00fca.\u00a0\u00dcldiselt on turud \u00fcsna kodutruud, mitte ainult Eestis, vaid ka mujal.\u00a0<\/p>\n

Mis see esimene motivatsioon on, mis kannustab Eesti kunstikogujat?<\/p>\n

Kunstikogumise kaudu leitakse m\u00f5ttekaaslasi ja signaliseeritakse oma huve.\u00a0M\u00f5ned inimesed on ajaloohuvilised, keda paelub mingi periood v\u00f5i soov olla osa Eesti kunsti- ja kultuuriloost. M\u00f5nd k\u00f6idab m\u00f5ni konkreetne teema. Kuigi palju r\u00e4\u00e4gitakse investeerimispotentsiaalist, siis tegelikult see ostjaskonna seas tooni ei anna ehk pole enamike jaoks primaarne p\u00f5hjus, miks kunstikogumisega tegeletakse.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides kaasaegse kunsti kogumisest, siis v\u00f5ivad p\u00f5hjused varieeruda sellest, et soovitakse oma \u00fcmbrust esteetiliselt ja m\u00f5testatult rikastada, kuni isikliku klikkimiseni kunstniku ideedega.\u00a0Ega kaasaegne kunstnik peegeldab ju samamoodi seda maailma meie \u00fcmber, kus t\u00e4na elab ka kunsti koguja. See on j\u00e4lle \u00fcks viis, kuidas maailmaga suhelda ja seda m\u00f5testada.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tvalt on nii vanema kui ka uuema kunsti kogujad ennek\u00f5ike siirad valdkonna f\u00e4nnid ja toetajad.\u00a0Nende huvi kunsti vastu on laiem kui ainult ostutehingud. N\u00e4iteks k\u00e4isime ELLELLi eestvedamisel hiljuti \u00fche kunstikogujate grupiga Eesti naiskunstnike n\u00e4ituse avamisel Pariisis.\u00a0Seal avanes Pariisi moodsa kunsti muuseumis Anu P\u00f5dra, Olga Terri ja\u00a0Kris Lemsalu\u00a0suurn\u00e4itus ning Eesti saatkonnas Alice Kase\u00a0ja\u00a0Sirja-Liisa Eelmaa\u00a0n\u00e4itus. Lisaks Eesti kunstnike avamistele k\u00e4isime ringi ka erinevates Pariisi galeriides ning erakollektsioonides.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Mida Eesti kunstiostja eelistab: kas klassikalist maali, mis sobituks interj\u00f6\u00f6ri v\u00f5i ostetakse ka skulptuuri ja videot?<\/p>\n

Kuigi m\u00f5ned korrad on Eestis ka videot m\u00fc\u00fcdud, siis ei saa maalikunstist \u00fcle ega \u00fcmber ja ta j\u00e4\u00e4b kindlasti \u00fcheks populaarsemaks kunstiliigiks. Eesti ostja armastab ka graafikat. Kui me vaatame aga n\u00e4iteks kaasaegse kunsti pilti, siis n\u00e4eme, et kunstnikud liiguvad \u00fcha vabamalt erinevate meediumite vahel ega ole ise tingimata nii \u00fches \u017eanris kinni. T\u00e4nu sellele ei sea ka ostjad endale tingimata nii rangeid piire meediumite ega n\u00e4iteks ka ajastutega.<\/p>\n

V\u00f5tame n\u00e4iteks fotokunsti \u2013 on lihtne ette kujutada tavalist dokumentaalfotot, aga vaadates n\u00e4iteks Foto Tallinna messil esitletud teoseid\u00a0v\u00f5i ka laiemalt Eesti kaasaegsete fotokunstnike loomingut, n\u00e4eme, et fototeos v\u00f5ib olla ka n\u00e4iteks tikitud, tr\u00fckitud kangale, h\u00f5lmata skulpturaalseid v\u00f5i installatsiooni elemente.\u00a0<\/p>\n

M\u00f5nes m\u00f5ttes, v\u00e4hemalt mis puudutab vormi ja meediume, on kunst ju \u00fcks suur l\u00f5bus m\u00e4ng, kus kunstnikud saavad reegleid nii teha kui ka purustada ning mulle tundub, et praegune ostja tuleb selle m\u00e4nguga p\u00e4ris h\u00e4sti kaasa. Avatus piiride vahel liikumiseks on tervitatav ja loomulik. Turg ja ostjaskond liiguvad koos sellega, kuhu kunstnikud oma loomingus parasjagu l\u00e4hevad.<\/p>\n

Muidugi j\u00e4\u00e4b siia k\u00f5rvale alati olulise sambana ka konservatiivsem osa kunstikogujaid, kes on keskendunud vanemale ja klassikalisemale kunstile, mis h\u00f5lmab valdava osa n\u00e4iteks oksjoniturust.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel aastal on riigikogu valimised. Mis on kultuurivaldkonna ootused uuele parlamendile ja valitsusele?<\/p>\n

Valimisteks valmistudes oleme juba kohtunud eri kultuurialade esindajatega, et kujundada \u00fchiseid s\u00f5numeid. Kultuurivaldkondade \u00fchine mure on marginaliseerumine. Kui meile \u00f6eldakse otse v\u00e4lja, et kui te arvate, et praegu on raske, siis l\u00e4hiaastatel l\u00e4heb veel raskemaks ja hullemaks ning teid k\u00e4rbitakse veel tugevamini, siis see ei ole s\u00f5num, millega tahaks leppida. Pigem tahaks loota, et j\u00e4rgmistel valitsustel oleks julgust panustada kultuurile, sest meiesugune v\u00e4ikeriik saab kultuuri kaudu teha end palju suuremaks.<\/p>\n

On ka m\u00f5ned teemad, milles oleme suutnud \u00fchiselt kokku leppida\u00a0ja\u00a0mis on meile olulised.\u00a0N\u00e4iteks kultuuri\u00fcrituste\u00a0ja piletite\u00a0k\u00e4ibemaks, mille alandamine aitaks Eesti kultuurikorraldajal p\u00fcsida konkurentsiv\u00f5imelisena olukorras, kus enamikes Euroopa riikides on vastavad erandid kehtestatud.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kellega olete j\u00f5udnud kokku leppida \u2013 vist veel mitte riigiga?<\/p>\n

T\u00e4na mitte riigiga, vaid omavahel kultuurivaldkonnas. Piletite k\u00e4ibemaks on v\u00e4ga mitmel valdkonnal s\u00fcdame peal. Kunstispetsiifiliselt v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida ka kunsti vahenduse ja m\u00fc\u00fcgi k\u00e4ibemaksust. Suured riigid, n\u00e4iteks Saksamaa ja Prantsusmaa, alandasid hiljuti kunsti m\u00fc\u00fcgile kehtivat k\u00e4ibemaksu v\u00f5i laiendasid maksuerandeid ka vahendusele, eesm\u00e4rgiga hoida oma kunstnikke ja galeriste rahvusvahelisel turul konkurentsiv\u00f5imelisena. Ja me r\u00e4\u00e4gime Eesti k\u00f5rval v\u00e4ga suurtest turgudest. M\u00f5ttekoht.\u00a0 \u00a0<\/p>\n

Veel \u00fcks m\u00f5te on b\u00fcrokraatlikus keeles erisoodustusmaksu vabastuse laiendamine kultuurile ehk n\u00f5ndanimetatud kultuuri-Stebby.\u00a0Samamoodi nagu t\u00f6\u00f6andja saab toetada sportimist teatud summaga kvartalis erisoodustusmaksu vabalt, v\u00f5iks ta saada pakkuda oma t\u00f6\u00f6tajatele kultuurielamusi.\u00a0See on muuseas ka \u00fcks h\u00e4sti konkreetne ettepanek, kuidas tuua seda palju kiidetud eraraha rohkem valdkonda.<\/p>\n

Meie k\u00f5igi \u00fchine soov on ka see, et vabakutseliste s\u00fcsteemi korrastamisega mindaks edasi ning v\u00f5etaks vastu LLS-i muudatused, tuleks rulluv sotsiaalmaks, valdkonnap\u00f5hised toetusmeetmed ja kogu keskkond muutuks vabakutselistele soosivamaks ja toetavamaks.\u00a0Vabakutseliste k\u00fcsimus on ehk teravam kunstis\u00a0ja\u00a0kirjanduses, aga tegelikult ka teatris, filmis ja muusikas.<\/p>\n

Viimaks \u2013 k\u00f5ige laiemalt v\u00f5iks ellu rakendada visioonidokumendi “Kultuur 2030” \u00fcht kandvat ideed: toetame kultuuritegijaid l\u00e4htuvalt nende tegevuse sisulisest kvaliteedist, mitte omandivormist. Tahaks, et s\u00fcsteemid oleksid\u00a0kaasajastatud ja lubaksid meil palju rohkem keskenduda sisule.\u00a0Oluline on m\u00e4rgata ja toetada oma talente igas valdkonnas ning anda hoogu v\u00f5imekatele kultuuriasutustele ja festivalidele. Ei ole t\u00e4htis, millise lepingu alusel inimesed t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i mis vormis organisatsioonid tegutsevad, tase loeb.\u00a0Toetuss\u00fcsteemid peavad tulema elule j\u00e4rgi, mitte vastupidi.<\/p>\n

Ma arvan, et need on suured plokid, millele saame k\u00f5ikide kultuurivaldkondadega alla kirjutada \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemalt nende kolleegidega, kellega ma olen teistest valdkondadest r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n

Kadi-Ell T\u00e4histe Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Millised kunstivaldkonnad on t\u00e4na Eestis \u00fchise laua taha koondunud?<\/p>\n

Seal on laua taga kunst, kirjandus, muusika, film, teater, arhitektuur, disain ja k\u00f5ik mis sinna vahele mahub, nii loomeliitude kui ka kultuuriasutuste juhtide kaudu. Meil on valdkondade \u00fcleseid konkreetseid ettepanekuid, aga ma arvan, et k\u00f5ige olulisem s\u00f5num on palve: \u00e4rme ise marginaliseeri oma kultuurivaldkonda.\u00a0Need summad, mis kultuurist k\u00e4rbitakse, on riigieelarve m\u00f5ttes v\u00e4ikesed, aga meile tohutu m\u00f5juga.\u00a0<\/p>\n

Need inimesed ja kultuuritegijad on ju nagu meie maavara.\u00a0Kui me laseme neil laiali joosta ega suuda maksta tasusid v\u00f5i palku nii korraldajatele kui ka sisutegijatele, siis me kaotame nad.\u00a0<\/p>\n

Me kardame kogu aeg, et \u00e4kki tuleb s\u00f5da ja meie kultuur h\u00e4vitatakse, aga tegelikult peame praegu iga p\u00e4ev n\u00e4gema palju vaeva, et me ise ei laseks asjadel k\u00e4est minna.\u00a0Hetkel on veel k\u00f5ik v\u00f5imalik ja infrastruktuur p\u00fcsib, aga kui antakse s\u00f5num, et edasi l\u00e4heb ainult hullemaks, siis ma ausalt \u00f6eldes ei tea, kui kaugel me oleme sellest hetkest, kui hakkavad sulgemised ja toimub otseses m\u00f5ttes laialijooksmine.\u00a0Seda hetke ei tohi lasta tekkida.<\/p>\n

Aga kas teil on ka tegevusplaan juhuks, kui neid n\u00f5udmisi kuulda ei v\u00f5eta?\u00a0Kas Eesti kunstiavalikkus hakkaks n\u00e4iteks streikima, nagu \u00f5petajad tegid?<\/p>\n

Meil on eri lahendusi hetkel t\u00f6\u00f6s, aga ma ei saa nendest veel r\u00e4\u00e4kida, sest need on kokkuleppimisel v\u00f5i liiga v\u00e4rsked ja teistpidi kaoks \u00e4ra ka \u00fcllatusmoment. Nii palju v\u00f5in aga \u00f6elda, et kunst ei ole siin kindlasti \u00fcksi \u2013 oleme pannud teiste valdkondadega seljad kokku ja see on \u00fchine mure, mida me jagame.\u00a0<\/p>\n

L\u00f5puks on k\u00fcsimus selles, kas me oleme valmis \u00fchiskonnana \u00fctlema, et “ahh, kultuur, see pole meie \u00fchine asi”.\u00a0Ma ausalt \u00f6eldes ei n\u00e4e, et me oleksime laialdaselt kokku leppinud, et me oleme valmis loobuma Eesti kultuurist ja selle arendamisest k\u00f5ikides valdkondades.<\/p>\n

Vastupidi, kui me vaatame inimeste ootusi, et oleks veel rohkem\u00a0\u00e4gedamaid ja\u00a0mitmekesisemaid \u00fcritusi, et piletid oleksid soodsamad ja kultuurile saaks paremini ligi \u2013 see on ju tegelikult, mida Eesti inimene ootab.\u00a0Eestlane on ju v\u00e4ga kultuurilembene.\u00a0Statistikaameti andmetel saab 79 protsenti t\u00e4iskasvanud elanikkonnast kultuurist osa ja lapsed tuleks siia veel juurde arvestada.<\/p>\n

Minu meelest selles midagi halba, et meie kultuuritegelased ei ole n\u00f5us t\u00f6\u00f6tama pelgalt \u00f5lalepatsutuse ja sooja k\u00e4epigistuse eest, sest leib maksab poes ikka sama palju, olgu sul seda sotsiaalset kapitali kui tahes palju.\u00a0<\/p>\n

Ait\u00e4h, Kadi-Ell intervjuu eest!<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui ma internetis ringi vaatasin ja otsisin kunstiasutuste liidu kontorit, kus saaksime intervjuud teha, siis selgus, et teil…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":157060,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11114,59887,6814,2545,3939,26773,9478,28,29,19,25,11079,23,24,22,20,30],"class_list":["post-157059","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kadi-ell-tahiste","tag-kael","tag-kultuuri-rahastamine","tag-kultuuriministeerium","tag-kultuuriministeeriumi-eelarve","tag-kultuurkapital-kulka","tag-kunstiasutuste-liit","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ravikindlustus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116429980081354515","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157059"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157059\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/157060"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157059"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=157059"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=157059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}