Eesti Panga \u00f6konomistina vaatate Venemaa majanduse suunas. Kas seal on olukord nii halb, nagu Putin seda kirjeldab v\u00f5i n\u00e4idatakse avalikkusele hoopis teistsugust pilti ja olukord on tegelikult hullemgi?<\/p>\n
Tuleb t\u00f5deda, et s\u00f5japidamine on ka Venemaa jaoks v\u00e4ga kallis. Neid ohvreid, mida siseriiklikult on tulnud teha, saab kokku v\u00f5tta mitmel erineval rindel. \u00dcks asi on muidugi inimeste puudus. Sisuliselt kaheprotsendiline t\u00f6\u00f6puudus viitab pigem sellele, et Venemaa t\u00f6\u00f6turg on v\u00e4ga suures pinges. Tegelikult tootmiskulud ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud kasvavad v\u00e4ga kiiresti ning see on \u00fcks peamine Venemaa kasvu p\u00e4rssiv tegur ka olukorras, kus naftaturud on piisavalt suured.<\/p>\n
Sellele on Venemaa keskpanga juht viimati viidanud. See viitab, et ka keskpank on mures inflatsiooni p\u00e4rast, mis \u00fcletab nelja protsendi eesm\u00e4rki praktiliselt poole v\u00f5rra. See on kestnud juba mitu aastat. \u00dcks vastuolu, mis Venemaa puhul on iseloomulik, ongi see, et seda \u00fchekohalist inflatsiooninumbrit on tulnud juba aastaid ravida kahekohalise intressim\u00e4\u00e4raga.<\/p>\n
Praeguseks on Venemaa keskpanga rahapoliitiline intress langenud 21 protsendilt 15-le. Kuid madala t\u00f6\u00f6j\u00f5u k\u00e4ttesaadavuse tingimustes peab keskpank m\u00f5nes m\u00f5ttes isegi v\u00e4givaldselt p\u00e4rssima majanduse laienemist krediidi abil, kuna inimesi on lihtsalt puudu ja neid ei \u00f5nnestu v\u00e4ljastpoolt riiki sisse tuua.<\/p>\n
Kas see t\u00e4hendab, et need nii-\u00f6elda tootvad k\u00e4ed on praegu s\u00f5divad k\u00e4ed?<\/p>\n
Tootvad k\u00e4ed on kindlasti s\u00f5divad k\u00e4ed, aga mitte ainult. V\u00e4ga paljud t\u00f6\u00f6eas inimesed on otsustanud ka Venemaalt lahkuda kas \u00f5pinguteks v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel. Mobilisatsioon omab ka suurt ps\u00fchholoogilist survet mobilisatsiooniealistele noortele inimestele. On ilmne, et paljud tudengid on v\u00e4lisriikides oma \u00f5ppeaega igasugustel asjaoludel pikendanud. See t\u00f6\u00f6j\u00f5uline elanikkond on pideva ps\u00fchholoogilise mobilisatsioonisurve all ja see p\u00e4rsib igasugust majandust veelgi. Teenindussektor, mis v\u00e4ga tihti v\u00f5idab noortest madalapalgalistest t\u00f6\u00f6tajatest, on k\u00f5ige suuremas defitsiidis. Kohati r\u00e4\u00e4gitakse lausa alaealistest, kes restoranides jooke kallavad.<\/p>\n
Ilmselgelt viitab see ka sellele, et madalapalgaline sektor on Venemaal t\u00f6\u00f6andjate poolt k\u00f5ige keerulisemalt t\u00e4idetav ning seet\u00f5ttu on palgakasvunumbrid kahekohalised.<\/p>\n
Kui Putin \u00fctles, et ehitussektor teeb talle enim muret, siis kuidas seda m\u00f5ista?<\/p>\n
Ehitussektori jaoks on igasugune laenuintress k\u00f5ige tugevama m\u00f5juga. Venemaal on lobistid surunud k\u00fcll l\u00e4bi erinevaid subsiidiume ning laenuintressim\u00e4\u00e4ra erandeid ja alandusi, eriti uusarenduste puhul. Fakt on aga see, et pakkumispoole peal piirab seda t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus ja n\u00f5udluspoole peal pikalt k\u00f5rgena p\u00fcsinud inflatsioonist ning intressim\u00e4\u00e4radest halvatud n\u00f5udlus.<\/p>\n
Kas see, mis praegu Hormuzi v\u00e4ina \u00fcmber toimub, on k\u00f5ige laiemas plaanis Venemaa jaoks kasulik? Kas nafta hind on \u00fcleval ja n\u00f5udlus suur?<\/p>\n
Hetkel on konjunktuur t\u00f5esti Venemaale \u00fclimalt soodne. Kahjuks v\u00f5ib \u00f6elda, et m\u00e4rtsis tehti Uurali naftaga tehinguid tasemel, mis oli kaks korda k\u00f5rgem kui 44-dollarine sanktsioneeritud hind. See tuleneb \u00fchest k\u00fcljest sellest, et kuigi Venemaa naftat on j\u00e4tkuvalt keeruline legaalselt meritsi vedada \u2013 vaatamata Ameerika \u00dchendriikide sanktsioonileevendustele \u2013, on p\u00f5hiline efekt ikkagi see, et s\u00f5ja m\u00f5jul teenib Venemaa hetketehingutelt olulist tulu. See j\u00e4\u00e4b ilmselt 80 kuni 90 dollari juurde barrelist ehk siis kaks korda k\u00f5rgema tasemega \u00f5nnestub naftat m\u00fc\u00fca ennek\u00f5ike Hiinale, aga ka teistele riikidele, kes Hormuzi v\u00e4ina sulgemisest on k\u00f5ige tugevama l\u00f6\u00f6gi saanud.<\/p>\n
Ameeriklased ju lubasid taas erandit, et juba liikvelolevatelt laevadelt saavad riigid naftat osta ja kasutada. Aga kas sanktsioonid kui sellised toimivad? Kas nendest on reaalselt m\u00f5\u00f5detavaid m\u00e4rke?<\/p>\n
Sanktsioonide \u00fcks peamine m\u00f5ju on siiani olnud see, et me saame piirata Venemaa tulu teenimist l\u00e4bi fossiilsete k\u00fctuste m\u00fc\u00fcgihinna. Ostja Venemaa naftale on ju tegelikult kogu aeg leitud, aga tulu teenimist on komplitseerinud lisakulud seoses varilaevastiku kasutamise ja kindlustuse k\u00f5rge hinna v\u00f5i selle puudumisega. Esimesel kahel kuul oli ka partnerite ja ostjate leidmine keerulisem.<\/p>\n
T\u00e4naseks on viimaste n\u00e4dalate jooksul toimunu toonud kaasa Vene naftaturgude 50 kuni 75-protsendise kasvu. Kuid me r\u00e4\u00e4gime hetkekonjunktuurist ehk olukorrast, kus ebam\u00e4\u00e4rasus on nii suur, et tulevikutehingute hinnad on kohati isegi 20\u201330 protsenti madalamad kui hetkehinnad. See asjaolu, et Venemaa nafta on kogu aeg ebam\u00e4\u00e4raselt olemas olnud ja sellele leiti ostjaid pigem reaalajas, on hetkel Venemaad soodustanud. Sama olukord p\u00f6\u00f6rdub Venemaa vastu, kui Hormuzi v\u00e4in peaks p\u00fcsivalt opereerima hakkama, sest siis suure t\u00f5en\u00e4osusega hetkehinnad langevad.<\/p>\n
Tuleme n\u00fc\u00fcd tavakodaniku tasemele. Kas see, mis Venemaa majanduses toimub, m\u00f5jutab tavalist inimest? Kas on loota, et \u00fchiskonnas saabub suur murdepunkt, kus v\u00f5imule astutakse vastu, sest elu on lihtsalt halvaks l\u00e4inud?<\/p>\n
Ilmselt jah, see hinnat\u00f5us, mille m\u00f5\u00f5tmise \u00fcle v\u00f5ib vaielda, p\u00e4rsib Vene majanduse arengut ja p\u00f5hjustab ebam\u00e4\u00e4rasust just neile venelastele, kellel on mingidki s\u00e4\u00e4stud. Teisest k\u00fcljest on \u00fcldine sentiment juba selline, et n\u00e4hakse reaalselt inimeste kadumist t\u00f6\u00f6j\u00f5uhulgast, kes on rindel h\u00f5ivatud, seal vigastatud v\u00f5i langenud. See ongi tegelikult edasise kasvu \u00fcks olulisemaid piirajaid. Kui 2024. aastal kasvas Venemaa majandus nende enda hinnangul kusagil viis protsenti, siis praegu r\u00e4\u00e4gime me umbes \u00fcheprotsendilisest kasvust.<\/p>\n
Rahvusvaheline valuutafond avaldas k\u00e4esoleval n\u00e4dalal uue prognoosi Venemaa majanduse kohta. Kui jaanuaris prognoositi majandusele 0,8-protsendist aastakasvu, siis n\u00fc\u00fcd 1,1 protsenti. See 0,3-protsendiline kasvu kiirenemine olukorras, kus p\u00f5hiline tuluallikas nafta on oluliselt kallinenud, on pigem viide sellele, et k\u00f5ikv\u00f5imalikud muud tegurid majanduses piiravad kasvu olulisel m\u00e4\u00e4ral.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Panga \u00f6konomistina vaatate Venemaa majanduse suunas. Kas seal on olukord nii halb, nagu Putin seda kirjeldab v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":157515,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,2503,25,23,24,124,22,20,96,5433,30],"class_list":["post-157514","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-peeter-luikmel","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-venemaa-majandus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116432362726723821","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157514","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157514"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157514\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/157515"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157514"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=157514"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=157514"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}