Selleks, et k\u00e4ia katuseid m\u00f6\u00f6da, ei pea olema kraanajuht, korstnap\u00fchkija v\u00f5i Henrik Sal-Salleri laulu sees. Piisab sellest, kui osta droon ja elus avanevadki uued perspektiivid.<\/p>\n
Eestis on eri hinnangute j\u00e4rgi 10 000 kuni 15 000 laiatarbe drooni, mis kaaluvad m\u00f5nesajast grammist paari kiloni. Transpordiametis on registreeritud \u00fcle 8000 droonipiloodi, aga lennutajate tegelik arv on oluliselt suurem.<\/p>\n
Trackdeep tegevjuhi Andy Viikmaa s\u00f5nul on droonide populaarsus alles kasvamas.<\/p>\n
“See on alles algus. T\u00e4na on lendab kuus keskmiselt Tallinnas tuhat drooni ja umbes 80 protsenti nendest t\u00e4na rikuvad mingit reeglit,” lausus Viikmaa.<\/p>\n
Suurem osa droonipiloote lendab niinimetatud avatud kategoorias, kus drooniga tohib t\u00f5usta kuni 120 meetri k\u00f5rgusele ja lendama peab n\u00e4gemisulatuses. P\u00e4riselus kipuvad reeglid sageli ununema.<\/p>\n
“Me oleme kursis sellega, et tegelikult reegleid paraku rikutakse p\u00e4ris palju. Kusagil pooleteist aastaga 8400 rikkumist. Paraku meil on ka selliseid uljaid lennutajad, kes kolme ja nelja kilomeetri k\u00f5rgusel pilvedes k\u00e4ivad,” s\u00f5nas transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna juhataja Priit Rifk.<\/p>\n
Trackdeep on arendanud v\u00e4lja tarkvara ja antennid, millega n\u00e4eb reaalajas drooniliiklust Tallinna ja Tartu kohal.<\/p>\n
“See on Wi-Fi sagedusel t\u00f6\u00f6tav antenn, suundantenn, mis l\u00e4heb kuskil viieteist kilomeetri kaugusele. Selliseid komplekte on kokku vaja kolm t\u00fckki, et Tallinna \u00e4ra katta,” \u00fctles Viikmaa.<\/p>\n
Aga Eestis on ka teine ettev\u00f5te, Hextech, mis on droonide raadiosidet kuulavad sensorid paigutanud \u00fcle Eesti.<\/p>\n
“T\u00e4naseks on meil drooniseirealaselt kaetud suurem osa Eestist. Me n\u00e4eme k\u00f5ikides maakonnakeskustes ringilendavaid droone, pluss meil t\u00e4iendavalt m\u00f5ned tsensorid ka maakohtades. Me oleme t\u00e4naseks tuvastanud suurusj\u00e4rgus sadatuhat erinevat droonilendu, mis on sooritatud umbes 11 000 erineva drooni poolt,” s\u00f5nas Hextechi tegevjuht Sten Nurmsalu.<\/p>\n
Enamlevinud droonid saadavad v\u00e4lja tuvastussignaali, mis n\u00e4itab drooni asukohta, k\u00f5rgust ja seda, kus paikneb piloot. Piloodi isik j\u00e4\u00e4b aga enamasti varjatuks. T\u00e4na kehtiv seadus ei n\u00f5ua droonipiloodilt oma andmete sisestamist. Ka olemasolevad registrid ei t\u00f6\u00f6ta koos, \u00fctles transpordiamet.<\/p>\n
“Me ei vii neid kahte kokku hetkel. Teisis\u00f5nu, pole v\u00e4himatki aimu, kelle droon kusagil lendab. Ainus viis teada saada on minna kohapeale ja tuvastada drooni piloot – pult k\u00e4es,” lausus Rifk, lisades, et usub, et s\u00fcsteem muutub aasta teises pooles.<\/p>\n
Taevalaotus Eesti kohal on iseenesest avar. Probleem tekib siis, kui paari kilomeetri k\u00f5rgusel lendava drooniga kohtub v\u00e4ikelennuk v\u00f5i helikopteriga.<\/p>\n
“K\u00f5ige hullem on loomulikult see, et lennuk tuleb t\u00fckkidena alla. K\u00f5ige m\u00f5istlikum stsenaarium on see, et ta saab m\u00f5lgi, nagu linnud tekitavad lennukitele m\u00f5lke, eks ole,” s\u00f5nas Rifk.<\/p>\n
“On k\u00fcll n\u00e4ha, kui tegemist on piloodiga, kes on lennanud 120 meetri alas mitmel korral kilomeetrite ja kilomeetrite k\u00f5rgusel ehk antud lend on 4421 meetri k\u00f5rguselt salvestatud. Kui lendab helikopteri v\u00f5i eralennukiga ringi, siis see on k\u00f5rgus juba, kus v\u00f5ib ka kruiisides tegelikult vabalt lennukile pihta saada. Mitte \u00fchtegi legaalset lendu, see droon ei ole sooritanud,” s\u00f5nas Hextechi tegevjuht.<\/p>\n
Droonid pakuvad ka uusi \u00e4riv\u00f5imalusi, aga selleks peab olema esmalt kindel et lennumasinad \u00f5hus teineteisega kokku ei p\u00f5rka.<\/p>\n
Tartus k\u00e4ivad ettevalmistused, et luua droonidele kontrollitud \u00f5huruum, mis lennumasinatel niisama uitama minna ei lubaks. Automaatselt juhitud U-space toimiks kihiliselt ehk hobipiloodid saaksid \u00f5iguse tegutseda oma k\u00f5rgusvahemikus ja n\u00e4iteks droonikulleritele m\u00e4\u00e4rataks eraldi lennukoridorid.<\/p>\n
“Meil on ikkagi palju-palju teenuseid, mida saab drooniga pakkuda. \u00dctleme k\u00f5ige lihtsama n\u00e4itena pitsavedu, aga tegelikult ka \u00f5nnetusjuhtumitele reageerimine,” s\u00f5nas Merideini arendusjuht Eduard Vainu.<\/p>\n
“Kui on vaja haiglate vahel liigutada erinevaid ravimeid, erinevaid veretooteid, siis k\u00f5ike seda, mis on ajakriitiline, tegelikult t\u00e4na Eestis ka juba plaanitakse. T\u00e4na v\u00f5ivad droonid vedada ka 40-50 kiloseid pakke,” lausus Viikmaa.<\/p>\n
Aga enne droonidega pakivedu, peab olema \u00f5huruum kontrollitud ja sertifitseeritud. Asjaosaliste s\u00f5nul on see erakordselt kallis.<\/p>\n
“Rahastusmudel selle asja juures on k\u00f5ige keerulisem. T\u00e4na puudub \u00e4rimudel U-space’ile ja see on t\u00e4na ka k\u00f5ige suurem pidur,” s\u00f5nas Trackdeep tegevjuht.<\/p>\n
Ka transpordiamet m\u00f6\u00f6nab, et ilma kasutajalt raha k\u00fcsimata on sellist s\u00fcsteemi raske \u00fclalpidada, sest drooni\u00f5huruumi kontroll j\u00e4\u00e4ks eraettev\u00f5tte kanda.<\/p>\n
“See on teenuseosutaja – ta peab ise arvestama sellega, et tema \u00e4ririsk on see, et kui ta sinna liiga suure summa paneb, siis keegi ei kasuta seda,” lausus Rifk.<\/p>\n
“Mida me ei taha, on kuskil panna \u00f5huruum makseseina taha, et selliselt, et hobikasutajad ei saaks seda \u00f5huruumi kasutada. Sellist asja me kindlasti ei taha,” \u00fctles riigikantselei droonin\u00f5unik Ott Tahk.<\/p>\n
Tahk lisas, et Eesti eesm\u00e4rk on saada k\u00fcmnendi l\u00f5puks \u00fcheks parimaks drooniriigiks. \u00dchtteist on selleks veel teha.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“AK. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selleks, et k\u00e4ia katuseid m\u00f6\u00f6da, ei pea olema kraanajuht, korstnap\u00fchkija v\u00f5i Henrik Sal-Salleri laulu sees. Piisab sellest, kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":157604,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[74184,26,27,1274,74186,16463,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,74183,25,12309,74185,23,24,22,20,30],"class_list":["post-157603","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andy-viikmaa","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-droonid","tag-droonide-reeglid","tag-eduard-vainu","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-ott-tahk","tag-populaarseimad-lood","tag-priit-rifk","tag-sten-nurmsalu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116432968319686981","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157603","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157603"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157603\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/157604"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157603"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=157603"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=157603"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}