v\u00e4lisminister Margus Tsahkn<\/a>a. Ei, see ei \u00fctle t\u00f6\u00f6andjale, kui palju peab maksma, vaid midagi palju elementaarsemat: kui samav\u00e4\u00e4rse t\u00f6\u00f6 eest makstakse erinevalt, peab seda suutma p\u00f5hjendada. Tegemist ei ole ideoloogia ega k\u00e4skude ja keeldudega.<\/p>\nRiigis, mis on armastanud r\u00f5hutada turumajanduslikku loogikat ja k\u00e4sitlenud t\u00f6\u00f6tajat ning t\u00f6\u00f6andjat justkui v\u00f5rdsete lepingupooltena, ei suuda me tagada isegi k\u00f5ige elementaarsemat, nende v\u00f5rdset kohtlemist. Ometi \u00fctleb sama turuloogika selgelt, et parem ligip\u00e4\u00e4s informatsioonile muudab turu toimimise efektiivsemaks, mitte ei moonuta seda. Seega peaks selle toimimise saavutamine olema valitsuse prioriteet.<\/p>\n
Eestis on sooline palgal\u00f5he Euroopa Liidu k\u00f5rgeim ja sellises olukorras direktiivi rakendamise pidurdamine t\u00e4hendab sisuliselt, et me lepime selle ebav\u00f5rdsusega.<\/p>\n
Veelgi enam, valitsusest on k\u00f5lanud m\u00f5te, et vajadusel v\u00f5iks Eesti pigem maksta trahve kui suurendada ettev\u00f5tjate halduskoormust. Erakordselt k\u00fc\u00fcniline seisukoht, mis t\u00e4hendab, et riik on valmis maksma oma maksumaksja raha selle eest, et mitte rakendada meetmeid, mis aitaksid kaitsta t\u00f6\u00f6tajate (maksumaksjate) p\u00f5hi\u00f5igusi.<\/p>\n
Direktiivi kriitikud r\u00e4\u00e4givad peamiselt b\u00fcrokraatiast, aga kui vaadata fakte, ei ole see argument kuigi veenev. Aruandluskohustus puudutab vaid suuremaid t\u00f6\u00f6andjaid ehk ligikaudu \u00fcht protsenti k\u00f5igist ettev\u00f5tetest (sh avalik sektor, mille palgad on niikuinii juba avalikud). Paljud protsessid on v\u00f5imalik automatiseerida ning seda on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium planeerinud.<\/p>\n
Samuti kritiseeritakse n\u00f5uet luua l\u00e4bipaistvad ja objektiivsetel kriteeriumidel p\u00f5hinevad palgas\u00fcsteemid. Aga kas see ei peaks olema normaalsus? Kas me t\u00f5esti tahame kaitsta \u00f5igust maksta sama t\u00f6\u00f6 eest erinevalt ilma p\u00f5hjenduseta?<\/p>\n
Sageli k\u00f5lab ka argument, et probleem on olemas, kuid seda saab lahendada “b\u00fcrokraatiavabamalt”. See k\u00f5lab h\u00e4sti, aga j\u00e4tab \u00fctlemata olulise asja, et ka seda on juba proovitud. Aastaid on panustatud vabatahtlikele meetmetele ja teadlikkuse t\u00f5stmisele. Tulemus? Eesti on endiselt Euroopa k\u00f5rgeima palgal\u00f5hega riik.<\/p>\n
Kui senine l\u00e4henemine ei ole toiminud, siis ei ole usutav, et sama l\u00e4henemine hakkab \u00e4kki toimima.<\/p>\n
Minu igap\u00e4evases praktikas ei ole see teema abstraktne. Need on konkreetsed juhtumid: naised, kes naasevad t\u00f6\u00f6le p\u00e4rast lapsehoolduspuhkust ja avastavad, et nende palk on ajas justkui seisma j\u00e4\u00e4nud. V\u00f5i olukorrad, kus lapsehooldusel olnud naise asemele on v\u00f5etud t\u00f6\u00f6le mees ja oluliselt k\u00f5rgema palgaga. Palkade l\u00e4bipaistvus toob ebav\u00f5rdsuse n\u00e4htavale.<\/p>\n
Ja just see ongi p\u00f5hjus, miks sellised meetmed tekitavad vastuseisu. Need sunnivad tegelema probleemiga, mida on seni olnud mugav mitte m\u00e4rgata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti valitsuse plaan l\u00fckata edasi Euroopa Liidu palkade l\u00e4bipaistvuse direktiivi rakendamine ja r\u00e4\u00e4kida selle “\u00fcmbertegemisest” on poliitiline valik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":157742,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,4559,5207,409,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,74232,13780,1323,25,674,23,24,6322,22,20,1012,30],"class_list":["post-157741","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-burokraatia","tag-christian-veske","tag-ebavordsus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-palgadirektiiv","tag-palgalohe","tag-palk","tag-populaarseimad-lood","tag-too","tag-top-stories","tag-topstories","tag-trahv","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116435142836902641","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157741","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157741"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157741\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/157742"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157741"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=157741"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=157741"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}