Uute \u00f5petamisviiside kinnistamiseks on vaja aega: aega katsetada, eksida, anal\u00fc\u00fcsida, kolleegidega arutada ja uuesti proovida, kirjutas EKI keele\u00f5ppe arendamise osakonna uuringute juht Laura Kirss.<\/p>\n
Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku arutelus k\u00fcsime sageli, kas \u00f5petajad saavad hakkama ja kas \u00f5pilased tulevad toime. See on v\u00e4ga oluline, aga m\u00e4rksa harvem tabame end m\u00f5ttelt, kas riik, omavalitsused v\u00f5i ka koolijuhid kasutavad targalt \u00e4ra teadmisi, mis on juba olemas. Reformi \u00f5nnestumine s\u00f5ltub lisaks klassiruumis toimuvast ka sellest, kas suudame eri valdkondades loodud teadmised kokku tuua ja hoopis selle p\u00f5hjal hakata otsuseid tegema.<\/p>\n
V\u00e4rske Eesti inimarengu aruanne osutab valukohale meie poliitikakujundamises: eri asutused tellivad ja teevad hulgaliselt uuringuid, kuid saadud teadmine ei j\u00f5ua s\u00fcstemaatiliselt poliitikasse ega praktikasse. Kogutakse andmeid, koostatakse anal\u00fc\u00fcse, aga nende taas- ja ristkasutus j\u00e4\u00e4b tagasihoidlikuks. Sageli ei vaja me probleemide m\u00f5istmiseks uut uuringut, vaid oskust olemasolevat teadmist koondada ja s\u00fcnteesida.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus t\u00f5i Eesti Keele Instituut Keelesammu programmi toel kokku eri valdkondade teadlased, sh haridus-, keele-, k\u00e4itumis- ja riigiteaduse ning ps\u00fchholoogia esindajad, kelle k\u00f5igi t\u00f6\u00f6 seostub eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga. See andis v\u00f5imaluse vaadata reformi mitte \u00fcksiku meetme, vaid tervikliku protsessina. J\u00e4rgnevalt toon v\u00e4lja paar n\u00e4idet selle kohta, mida me eestikeelsele \u00fclemineku kohta juba teame, kuid mida kokku koondamata ei ole nii selgelt ehk teadvustanud.<\/p>\n
\u00dcleminek puudutab rohkemat kui \u00f5ppekeelt<\/p>\n
Teadmine on olemas selle kohta, millistele \u00f5pilastele tuleb \u00fcleminekus eriliselt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. \u00d5pilaste heaolu on lisaks pere majanduslikule olukorrale positiivselt seotud regulaarse trennisk\u00e4imise, heade suhete, kooliga rahulolu, toetavate pere- ja s\u00f5prussuhete ning autonoomiaga. Negatiivselt m\u00f5jutavad heaolu n\u00e4iteks k\u00f5rgem vanus, eesti keelest erinev kodukeel, kiusamine, liigne digikasutus ja stress. Rohkem on ohustatud t\u00fcdrukud.<\/p>\n
Kui lisame siia \u00f5ppekeele vahetuse kui t\u00e4iendava stressiallika, on selge, et \u00fcleminek ei saa olla pelgalt keeleline muudatus. Kui me ei toeta samal ajal \u00f5pilaste heaolu, riskime sellega, et reform s\u00fcvendab olemasolevaid probleeme. Selleks, et \u00fcleminek ei j\u00e4taks maha senisest rohkem katkiseid lapsi, peab ka sotsiaals\u00fcsteem k\u00e4ima haridusmuudatusega \u00fchte sammu.<\/p>\n
Andmeid nende tegurite kohta on meil rohkelt. Eksamite infos\u00fcsteem ja koolide rahuloluk\u00fcsitlused annavad sisuka pildi nii \u00f5pilaste \u00f5pitulemustest, autonoomiast kui ka heaolust. Lisaks vastavate valdkondade juba tehtud uuringud. K\u00fcsimus ei ole info puudumises, vaid selles, kas me kasutame seda ennetavalt \u2013 et m\u00e4rgata riske, suunata tuge ja sekkuda \u00f5igel ajal.<\/p>\n
K\u00e4itumine muutub siis, kui keskkond seda toetab<\/p>\n
K\u00e4itumisteadused lisavad reformi arutelule kainestava m\u00f5\u00f5tme. Kui soovime, et \u00fcleminekukoolides rakendataks l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5pet (LAK-\u00f5pet) parimate teadmiste kohaselt, ei piisa ainult koolitustest. V\u00f5imekuse t\u00f5stmise k\u00f5rval on vaja muuta keskkonda nii, et soovitud k\u00e4itumine oleks lihtne ja v\u00f5imalik.<\/p>\n
\u00d5petaja peab n\u00e4gema kolleegide eeskujusid ja saama kinnitust, et LAK-\u00f5pe on tehtav ka tema t\u00f6\u00f6 kontekstis. Ta peab uskuma selle kasulikkusesse ning tundma, et juhtkond peab seda prioriteediks. Samal ajal n\u00e4itavad andmed, et \u00f5petajate t\u00f6\u00f6graafik ja muud kohustused ei v\u00f5imalda sageli t\u00e4iendus\u00f5ppes osaleda ning osa \u00f5petajaid ei taju t\u00f6\u00f6andja toetust.<\/p>\n
Kui koolitus j\u00e4\u00e4b \u00fchekordseks s\u00fcndmuseks, ei s\u00fcnni p\u00fcsivat muutust. Uute \u00f5petamisviiside kinnistamiseks on vaja aega: aega katsetada, eksida, anal\u00fc\u00fcsida, kolleegidega arutada ja uuesti proovida. See t\u00e4hendab teadlikku juhtimisotsust anda \u00f5petajatele ruumi oma t\u00f6\u00f6 \u00fcmberm\u00f5testamiseks ning luua koolis selleks ka vajalikud rutiinid.<\/p>\n
Eelnev on vaid v\u00e4ike osa sellest teadmisest, mis meil eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku kohta juba olemas on. K\u00fcsimus ei ole niiv\u00f5rd uute uuringute puudumises, vaid meie v\u00f5imes eri allikatest p\u00e4rinevat teadmist kokku s\u00fcnteesida ja selle p\u00f5hjal otsuseid kujundada. Alles siis, kui oleme veendunud, et olemasolev teadmine on ammendatud, on p\u00f5hjendatud tellida uusi uuringuid.<\/p>\n
Selles valguses oleks asjakohane, et eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku reformi elluviimist toetaks teadlastest koosnev n\u00f5uandev kogu. Kogu toel oleks v\u00f5imalik kiiremini ja t\u00f5husalt juba olemasolevat teadmist kokku koondada ja selle pinnalt poliitika kujundamiseks ning elluviimiseks tarvilikke otsuseid langetada. Senise teadmise kokku koondamine osutab omakorda selgemalt ka valgetele laikudele olemasolevates teadmistes.<\/p>\n
J\u00e4rgmine v\u00f5imalus kuulata eri keelevaldkondades loodud teadmist on Eesti Rakenduslingvistika konverentsil<\/a>, mida saab kuulata siin<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uute \u00f5petamisviiside kinnistamiseks on vaja aega: aega katsetada, eksida, anal\u00fc\u00fcsida, kolleegidega arutada ja uuesti proovida, kirjutas EKI keele\u00f5ppe…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":157878,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13148,28,29,74315,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-157877","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keeleminutid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-laura-kirss","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116435917708322918","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157877"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157877\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/157878"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=157877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=157877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}