{"id":157998,"date":"2026-04-20T10:06:10","date_gmt":"2026-04-20T10:06:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/157998\/"},"modified":"2026-04-20T10:06:10","modified_gmt":"2026-04-20T10:06:10","slug":"suletud-silmadest-saadav-kuulmisteravus-osutus-muudiks-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/157998\/","title":{"rendered":"Suletud silmadest saadav kuulmisteravus osutus m\u00fc\u00fcdiks | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"

Inimesed kipuvad keskendumist n\u00f5udvaid helisid kuulates tihti silmi sulgema, lootes v\u00e4hendada niimoodi visuaalseid segajaid. Shanghai Jiao Tongi \u00dclikooli teadlased aga t\u00f5estasid<\/a>, et m\u00fcrarikkas keskkonnas teevad kinnised silmad hoopis karuteene ja halvendavad oluliselt kuulmistundlikkust.<\/p>\n

Teadlased ja tavainimesed on pikka aega uskunud, et kinnisilmi kuuleb paremini. Loogika j\u00e4rgi peaks n\u00e4gemismeele v\u00e4ljal\u00fclitamine vabastama aju ressursse. Kuna ajul kulub piltlikult \u00f6eldes v\u00e4hem auru pildit\u00f6\u00f6tlusele, saab vabanenud v\u00f5imsuse suunata helide anal\u00fc\u00fcsile. Hiina teadlaste v\u00e4rske uuring l\u00fckkab n\u00fc\u00fcd niisuguse vaistliku eelduse \u00fcmber, vahendab ScienceAlert<\/a>.<\/p>\n

N\u00e4e ja sa kuuled<\/p>\n

Uuringu autorid panid levinud arusaama proovile spetsiaalses m\u00fcrarikkas ruumis. Katses osales 25 vabatahtlikku, kes pidid eristama viit kindlat theli: kanuus\u00f5idu pladinat, trummil\u00f6\u00f6ki, l\u00f5okese laulu, rongi m\u00fcrinat ja klaviatuuri kl\u00f5binat. Iga katse ajal m\u00e4ngis ruumis lakkamatult 70-detsibelline taustam\u00fcra, mis matkis igap\u00e4evast linnakeskkonda.<\/p>\n

Uurimisalused said otsitava heli heli tugevust ise reguleerida. Osalejad pidid andma m\u00e4rku t\u00e4psest hetkest, mil nad suutsid otsitavat heli pidevast taustam\u00fcrast napilt eristada. Mida madalam oli nende tuvastusl\u00e4vi, seda parem oli kuulmistundlikkus.<\/p>\n

Uurijad tegid oma teste neljas erinevas olukorras: vabatahtlikud hoidsid silmi kinni, vaatasid avatud silmadega t\u00fchja ekraani, seisvat pilti ja liikuvat videot. Pildid ja videod haakusid alati kuulatava heliga. T\u00fchja ekraani vaatamisel m\u00f5\u00f5detud helitugevuse l\u00e4ve kasutasid teadlased edaspidi v\u00f5rdlusalusena.<\/p>\n

Katsealuste ajutegevuse reaalajas j\u00e4lgimiseks kasutasid teadlased elektroentsefalograafiat ehk EEG-kiivreid. Nii kaardistasid uurijad erinevatel katsetingimustel iga katseisiku ajukoore aktiivsust. M\u00f5\u00f5tmiste abil sai t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00e4pse \u00fclevaate, kuidas aju eraldab kasulikke signaale h\u00e4irivast taustam\u00fcrast. Selgus, et kui inimene paneb silmad kinni, muutub tema ajutegevuse muster m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n

Uuringu kaasautori Yu Huangi s\u00f5nul hakkab aju silmade sulgedes helisid liiga raevukalt filtreerima. Sestap ei summuta kuulmiss\u00fcsteem \u00fcksnes taustam\u00fcra, vaid ka otsitavat heli. M\u00fcrarikkas keskkonnas t\u00f6\u00f6tavad suletud silmad seega hoopis eesm\u00e4rgile vastu ja halvendavad \u00fcldist taju.<\/p>\n

Avatud silmadega saavutasid katseisikud m\u00e4rksa paremaid tulemusi. Kui inimese silmad olid kinni, pidi tema otsitav heli olema keskmiselt 1,32 detsibelli valjem kui t\u00fchja ekraani vaadates. Silmad avades taastus kuulmistundlikkus kohe ja aju l\u00f5petas helide \u00fclem\u00e4\u00e4rase filtreerimise.<\/p>\n

Katse tulemust m\u00f5jutas palju seegi, millist visuaali inimene ekraanil n\u00e4gi. Kui katseisik vaatas heliallikaga seotud paigalp\u00fcsivat pilti, eristas ta 1,6 detsibelli vaiksemat heli kui t\u00fchja ekraani ees. See viitab selgelt, et n\u00e4gemis- ja kuulmismeel teevad koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

K\u00f5ige paremini kuulsid aga need katseisikud, kes j\u00e4lgisid liikuvat pilti. Nemad tuvastasid peaaegu kolm detsibelli vaiksemat sihtheli kui t\u00fchja ekraani vaadanud inimesed. Nii suur erinevus kinnitab eri meelte tugevat koost\u00f6\u00f6d.\u00a0<\/p>\n

Tegelik elu ei ole vaikne<\/p>\n

Inimeste kuulmiss\u00fcsteem peab m\u00fcrarikkas keskkonnas t\u00f6\u00f6tlema pidevalt suurt hulka helilaineid ja eraldama olulist infot ebaolulisest. Lakkamatu helide s\u00f5elumine n\u00f5uab ajult suurt pingutust. Heliallikaga seotud pildi v\u00f5i video n\u00e4gemine annab ajule lisavihjeid, mille abil \u00f5iget helisagedust otsida. Seet\u00f5ttu suudabki inimene visuaalse toe abil helisid paremini eristada.<\/p>\n

Uuringu tulemused tekitasid autorites j\u00e4rgmisi k\u00fcsimusi inimaju tajuprotsesside kohta. Edaspidi soovivad nad uurida, kas aju t\u00e4idab pilti n\u00e4hes ise l\u00fcngad ja paneb inimese uskuma heli kuulmisse enne, kui helilaine p\u00e4riselt k\u00f5rva j\u00f5uab. Teadlased kavandavad juba uusi katseid, et seda oletust kontrollida.<\/p>\n

J\u00e4rgmisena plaanib t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutada kokkusobimatuid heli ja pildi paare. Yu Huangi s\u00f5nul kavatsevad nad n\u00e4iteks uurida, mis juhtub kuulmistundlikkusega, kui inimene n\u00e4eb pildil lindu, kuid kuuleb samal ajal trummil\u00f6\u00f6ki. See v\u00f5te aitaks teadlastel eristada \u00fcldise t\u00e4helepanu m\u00f5ju ja mitme meele koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Varasemad teadust\u00f6\u00f6d osutavad, et vaikses keskkonnas suudab inimene kinnisilmi t\u00f5epoolest helidele paremini keskenduda. V\u00e4rske uuring ei l\u00fckka neid leide t\u00e4ielikult \u00fcmber. T\u00e4iesti vaikses ruumis v\u00f5ib n\u00e4gemismeele n-\u00f6 v\u00e4ljal\u00fclitamine t\u00f5esti teatud eelise anda, sest sel juhul pole vaja helisid taustam\u00fcrast eraldada.<\/p>\n

Tegelikkuses \u00fcmbritsevad inimesi t\u00e4nap\u00e4eval aga peamiselt m\u00fcrarikkad keskkonnad. Vaikne t\u00e4nav, kontor ja kohvik on pigem haruldane erand kui reegel. Seet\u00f5ttu aitavad argielus helisid k\u00f5ige paremini eristada eelk\u00f5ige lahtised silmad ja n\u00e4htule keskendumine.<\/p>\n

Siinkohal on erand pimedad, kes suudavad oma teisi meeli elukogemuse pealt teravdada. Tavalise n\u00e4gemisv\u00f5imega inimesed ei saa aga oma aju korraks silmi sulgedes samamoodi n-\u00f6 \u00fcmber programmeerida: argim\u00fcras orienteerumiseks on avatud silmad endiselt k\u00f5ige kindlamad abimehed.<\/p>\n

Uuring avaldati ajakirjas The Journal of the Acoustical Society of America<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimesed kipuvad keskendumist n\u00f5udvaid helisid kuulates tihti silmi sulgema, lootes v\u00e4hendada niimoodi visuaalseid segajaid. Shanghai Jiao Tongi \u00dclikooli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":157999,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[6601,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,74347,10878,10968,28,29,95,12400,13298,16038,19,666,25,74348,23,24,22,20,4831,30,74346,92,93,94],"class_list":["post-157998","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aju","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-helid","tag-kuulmine","tag-kuulmismeel","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-meeled","tag-nagemine","tag-nagemismeel","tag-news","tag-pilt","tag-populaarseimad-lood","tag-silmad-kinni","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaikus","tag-viimased-uudised","tag-visuaal","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116436479887152994","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157998","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157998"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157998\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/157999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157998"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=157998"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=157998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}