{"id":158031,"date":"2026-04-20T10:40:09","date_gmt":"2026-04-20T10:40:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/158031\/"},"modified":"2026-04-20T10:40:09","modified_gmt":"2026-04-20T10:40:09","slug":"kui-erakonnad-riigikogus-presidendikandidaati-ei-esita-laheb-asi-otse-valimiskogusse-uudised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/158031\/","title":{"rendered":"Kui erakonnad riigikogus presidendikandidaati ei esita, l\u00e4heb asi otse valimiskogusse | uudised"},"content":{"rendered":"<p>Presidendi peab vabariigi presidendi valimise seaduse j\u00e4rgi valima 60 kuni 10 p\u00e4eva enne ametisoleva presidendi ametiaja l\u00f5ppu. Kuna Alar Karise ametiaeg l\u00f5ppeb 11. oktoobril, t\u00e4hendab see, et valitav president peab ametisse nimetatud olema hiljemalt 1. oktoobriks.<\/p>\n<p>Vabariigi valimiskomisjoni liikme Olari Koppeli s\u00f5nul ei t\u00e4henda see aga, et valitav president asub ametisse juba oktoobri alguses, vaid pigem j\u00e4\u00e4b see siiski 10. v\u00f5i 11. oktoobri kanti.<\/p>\n<p>Juba varem teatas riigikogu esimees Lauri Hussar, et esimesed valimisvoorud toimuvad riigikogus 2. ja 3. septembril. Koppel kinnitas ERR-ile lisaks, et kui riigikogus presidenti \u00e4ra valida ei \u00f5nnestu, siis valimiskogu toimub 26. septembril.<\/p>\n<p>Presidendi \u00e4ravalimiseks riigikogus on vaja kahekolmandikulist enamust (minimaalselt 68 h\u00e4\u00e4lt). Viimaste s\u00f5nav\u00f5ttude kohaselt toetaks Karise j\u00e4tkamist Isamaa ja Keskerakond, kellel on parlamendis vastavalt 11 ja 8 saadikut ehk kokku 19 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n<p>Reformierakond arvestab praegu riigikogus 39 h\u00e4\u00e4lega ja Eesti 200 13 h\u00e4\u00e4lega, sotsiaaldemokraatidel on h\u00e4\u00e4li 14.\u00a0<\/p>\n<p>Olgugi, et Reformierakonna juht peaminister Kristen Michal on \u00f6elnud, et nende taha Karise \u00e4ra valimine ei j\u00e4\u00e4, siis v\u00e4hemasti avalikku toetust erakond avaldanud pole. Sama saab \u00f6elda ka sotside ja Eesti 200 kohta.<\/p>\n<p>M\u00e4rtsis \u00fctles Eesti 200 riigikogu fraktsiooni juht Toomas Uibo, et soovitakse veel kandidaatidega tutvuda, sotside juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets aga s\u00f5nas, et ei soovita \u00fchtki kandidaati veel surve alla panna.<\/p>\n<p>EKRE juht Martin Helme teatas varem, et kuulavad k\u00fcll k\u00f5ik kandidaadid \u00e4ra, kuid oma 10 h\u00e4\u00e4lega lubasid nad Karist mitte toetada.<\/p>\n<p>Karise kandideerimine vaid valimiskogus poleks pretsedent<\/p>\n<p>Seega hetkel tundub, et Karis v\u00e4hemasti veel riigikogus valituks osutumisele loota ei saa. K\u00fcll aga muutuks olukord valimiskogus, kus on v\u00f5imalus s\u00f5na sekka \u00f6elda ka kohalike omavalitsuste esindajatel.<\/p>\n<p>Seal v\u00f5iks suurem j\u00f5u\u00f5lg olema juba Karist avalikult toetavatel Isamaal ja Keskerakonnal, kes kohalikel valimistel koore riisusid.<\/p>\n<p>See v\u00f5ib t\u00e4hendada, et Karis ei soovigi, et tema kandidaatuuri \u00fcldse riigikogus esitataks ning loodaks valimiskogus teda avalikult toetavate erakondade h\u00e4\u00e4ltele.<\/p>\n<p>See poleks ka pretsedent, sest 2006. aasta presidendivalimistel otsustas samuti ametis olev president Arnold R\u00fc\u00fctel riigikogus mitte kandideerida ja tegi seda alles valimiskogus.<\/p>\n<p>Tol korral seati riigikogu igas voorus \u00fcles \u00fckskandidaat, esimeses Ene Ergma ning teises ja kolmandas Toomas Hendrik Ilves. Ergma sai 65 ja Ilves m\u00f5lemas voorus 64 h\u00e4\u00e4lt ning valimised l\u00e4ksid valimiskogusse, kus Ilves v\u00f5itis R\u00fc\u00fctlit (174 vs 162).<\/p>\n<p>Kandidaadi puudumisel l\u00e4heb asi ilmselt valimiskogusse<\/p>\n<p>Praegu pole avalikkusele teadaolevat kandidaati, kes sooviks ise riigikogus presidendiks kandideerida ning sobiks ka erakondadele, sestap ei saa \u00fchtestki kindlast kandidaadist riigikogus veel r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<p>Mis saaks aga siis, kui riigikogus esitamiseks kandidaati ei leitaks, t\u00e4pselt selge ei ole. Valimisteenistuse juhi Arne Koitm\u00e4e s\u00f5nul ei ole sellist asja varem juhtunud, samas peab ta t\u00f5en\u00e4oliseks lihtsalt valimiskorras edasi liikumist.<\/p>\n<p>&#8220;M\u00f5eldav on see, et vooru tulemused nullitakse ning liigutakse edasi valimiskogusse. Ega seda l\u00f5putult venitada ei saa,&#8221; s\u00f5nas Koitm\u00e4e.<\/p>\n<p>K\u00fcmme aastat tagasi ei suutnud erakorrad ei riigikogus ega valimiskogus presidenti esimesel katsel valida. Sestap liikusid valimised tagasi riigikogusse ning erakondade\u00fclese kandidaadina valiti presidendiks l\u00f5puks Kersti Kaljulaid.<\/p>\n<p>Kuna kogu protsess v\u00f5ttis aga n\u00f5nda palju aega, tekkis k\u00fcsimus, mis juhtuks, kui presidenti \u00f5igeks ajaks \u00e4ravalida ei suudeta.<\/p>\n<p>Siis j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et ametisolev president t\u00e4idaks rolli uue presidendi leidmiseni. Olukord j\u00e4\u00e4ks Koitm\u00e4e s\u00f5nul muutumatuks ka t\u00e4na. See t\u00e4hendab, et uue presidendi leidmiseni j\u00e4\u00e4ks ametisse Karis.<\/p>\n<p>Kaljulaid: sellist olukorda ei teki<\/p>\n<p>Riigikogu liikme ja riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi s\u00f5nul ei ole m\u00f5istlik isegi arutata varianti, et \u00fchtegi kandidaati ei esitata. M\u00f5ni erakond tuleb tema s\u00f5nul sellisel juhul lihtsalt oma kandidaadiga v\u00e4lja ning saab nii isiku s\u00e4ttida meedia t\u00e4helepanu k\u00e4tte.<\/p>\n<p>Kandidaadi \u00fclesseadmise \u00f5igus on v\u00e4hemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk selleks on vaja v\u00e4hemalt 21 saadiku initsiatiivi.<\/p>\n<p>Kaljulaidi s\u00f5nul on aga presidendivalimiste kontekstis allesj\u00e4\u00e4nud pool aastat pikk aeg ning veel ongi kandidaatide esitamiseks vara.<\/p>\n<p>Poliitiku s\u00f5nul oleks k\u00f5igile erakondadele kasulik v\u00f5tta jahtumiseks aega ning otsida \u00fchist kandidaati.<\/p>\n<p>Segadus presidendi \u00fcmber m\u00f5juks Kaljulaidi s\u00f5nul halvasti nii peaministripartei Reformierakonnale, kui suurematele opositsioonierakondadele nagu Isamaa ja Keskerakond. Ent, et asi ilma konfliktideta laheneks, Kaljulaid ei looda.<\/p>\n<p>Presidendi valimiskogus on kokku 208 liiget ning see jaguneb vastavalt 101 riigikogu liikme ja 107 omavalitsuste esindaja vahel.\u00a0<\/p>\n<p>Presidendi valimise seaduse kohaselt saab kuni 10 000 h\u00e4\u00e4le\u00f5igusliku Eesti kodanikuga omavalitsus saata valimiskogusse \u00fche esindaja, 10 001 \u2013 50 000 valijaga omavalitsus kaks, 50 001 \u2013 100 000 h\u00e4\u00e4le\u00f5igusliku kodanikuga omavalitsus neli ja rohkem kui 100 000 h\u00e4\u00e4le\u00f5igusliku Eesti kodanikuga omavalitsus k\u00fcmme esindajat.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Presidendi peab vabariigi presidendi valimise seaduse j\u00e4rgi valima 60 kuni 10 p\u00e4eva enne ametisoleva presidendi ametiaja l\u00f5ppu. Kuna&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":158032,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[1687,4471,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,74352,25,18841,4121,640,23,24,22,20,30],"class_list":["post-158031","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alar-karis","tag-arne-koitmae","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-olari-koppel","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised","tag-raimond-kaljulaid","tag-riigikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116436613542292077","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158031\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/158032"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}