Milline see viimane seis on: kas v\u00e4in on lahti v\u00f5i kinni?<\/p>\n
Ta on ikka kinni, aga mitte nii kinni, et v\u00f5iks \u00f6elda t\u00e4iesti pitseeritud. M\u00f5ned laevad serva pidi lipsavad aeg-ajalt l\u00e4bi. Viimastel p\u00e4evadel on sealt l\u00e4bi l\u00e4inud alla 20 laeva, aga n\u00fc\u00fcd on v\u00e4in j\u00e4lle uuesti kinni.<\/p>\n
Kelle laevad need on?<\/p>\n
Need ei ole Iraani laevad. Ehk siis Trumpi-poolne Iraani laevanduse blokaad on t\u00f6\u00f6tanud. Samas on seal liigelnud teiste riikide ja ettev\u00f5tete laevad. Isegi kaks suurt kruiisilaeva j\u00f5udsid vahepeal l\u00e4bi lipsata, kui tuli teade v\u00e4ina avamisest.<\/p>\n
Turistid ka siis?<\/p>\n
Ei, turistid olid juba ammu maale tulnud, aga v\u00e4hendatud meeskondadega liikusid kruiisilaevad l\u00e4bi v\u00e4ina kiiresti. Lisaks liikus seal mitmeid tankereid ja muid kaubalaevu, mis on transponderid v\u00e4lja l\u00fclitanud. Paar t\u00fckki hiilisid isegi vana trassi pealt Omaani poolelt, sest praegu on Iraan sundinud peale omapoolse, oma rannikule l\u00e4hedasema trassi.<\/p>\n
USA asepresident on teel piirkonda. Milline on tema lootus see v\u00e4in j\u00e4lle lahti saada?<\/p>\n
Seda on praegu raske arvata, sest Iraani poolelt tuli v\u00e4ga j\u00f5uline vastus. Eriti puudutab see blokaadi raames r\u00fcnnatud Iraani laeva, mida, nagu teada, tulistati ja mis ameeriklaste poolt j\u00f5uga \u00fcle v\u00f5eti. Selle peale teatasid iraanlased, et nad ei osale l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, sest sel pole m\u00f5tet.<\/p>\n
Muuseas, algselt olid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ette n\u00e4htud nii, et asepresident Vance seekord ei osale, aga mingil hetkel Trump \u00fctles, et ta l\u00e4heb ikka k\u00fcll. Seda n\u00f5udis tegelikult ka Iraani pool, kes ei usalda Trumpi-poolseid p\u00f5hil\u00e4bir\u00e4\u00e4kijaid ehk siis Kushnerit ja Witkoffi. See on n\u00fc\u00fcd koht, kus on v\u00e4ga palju lahtisi otsi ja neil k\u00f5igil on lisaks suur omavaheline lahkarvamus.<\/p>\n
Pakistanist on v\u00e4lja imbunud p\u00e4ris t\u00f5siseid teemasid. Pakistani vahendajad r\u00e4\u00e4givad, et nemad kulutasid eelmise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vooru ajal rohkem aega mitte vaenutsevate poolte lepitamisele, vaid hoopiski tehniliselt sellele, et lepitada Iraani delegatsiooni siseseid vastuolusid. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele tuli korraga 75 inimest, mis on ise juba tavatu \u2013 tavaliselt nad nii ei tee. Nendest umbes 30 olid k\u00f5ik mingil kujul otsustajad v\u00f5i olulised figuurid. Nii et seal on ka lahkarvamusi.<\/p>\n
Mida annab Trumpile see, kui ta paneb v\u00e4ina t\u00e4ielikult kinni ka Iraani poole pealt, nii et Iraani sadamatest laevad enam v\u00e4lja ei saa?<\/p>\n
See on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige Iraani majanduslikuks survestamiseks. Iraan suutis vaatamata s\u00f5jale v\u00e4lja viia ligi 1,6 miljonit barrelit p\u00e4evas. Samal ajal kui n\u00e4iteks Iraak, Araabia \u00dchendemiraadid v\u00f5i Kuveit j\u00e4id s\u00f5ja t\u00f5ttu h\u00e4tta, vedas Iraan t\u00e4ie hooga naftat v\u00e4lja. See tekitas olukorra, kus Trumpi blokaad tekitab probleeme.<\/p>\n
Teiseks on see seotud sellega, et see on ka mingil m\u00e4\u00e4ral vastuk\u00e4ik. Kui Iraan \u00e4hvardas blokaadi ja kontrollitud l\u00e4bip\u00e4\u00e4suga, siis n\u00fc\u00fcd teeb Trump t\u00e4pselt sedasama Iraani suhtes. See m\u00f5neti v\u00f5rdsustas \u00fcldist pilti. Muidu oleks v\u00e4lja n\u00e4inud nii, et Iraan teeb rahvusvahelise veetee sulgemisega, mis tahab ja v\u00f5tab selle eest veel raha ka.<\/p>\n
Kui suur peataolek valitseb praegu maailma k\u00fctuseturul?<\/p>\n
Piisavalt suur. Seda on n\u00e4ha ka naftahindade d\u00fcnaamikast, kus spekulatiivsele rahale toetuvad tulevikutehingute hinnad on tegelikult p\u00e4ris olukorrast turul irdunud. Ehk siis need on kaugenenud nafta reaalsest k\u00e4ttesaadavusest t\u00e4nase p\u00e4eva seisuga. Need hinnad erinevad rohkem kui 20 dollarit juba m\u00f5nda aega, paiguti olid vahed veel suuremad.<\/p>\n
Kui tulevikutehingute hinnad ehk hinnang sellele, et juunikuu sees on ehk juba rahu v\u00f5i v\u00e4hemalt s\u00f5jategevus peatatud, on 90-ga algavad numbrid – jutt on Brentist – , siis p\u00e4ris tehingutes on need peaaegu 120 dollarit barreli kohta. See on osutunud p\u00e4ris valusaks. Teine pool asjast on seotud hoopis millegi muuga, millest me tavaliselt isegi selles saateformaadis ei r\u00e4\u00e4gi \u2013 see on petrodollar.<\/p>\n
1973. aasta seisuga moodustus USA dollar p\u00f5hiliseks valuutaks suuresti Saudi Araabia kokkuleppel. See hoiab mingil m\u00e4\u00e4ral \u00fcleval seda tohutut rahatr\u00fckki Ameerika \u00dchendriikides ja k\u00f5ike muud. N\u00fc\u00fcd on paljud eksportijad proovinud sellest m\u00f6\u00f6da minna. Tuletame meelde, et Iraan n\u00f5udis, et talle makstaks andamit \u2013 dollar tonni kohta \u2013 kr\u00fcptos v\u00f5i j\u00fcaanides. N\u00fc\u00fcd juhtus see esimest korda ka Abu Dhabiga, kes teatas Ameerika \u00dchendriikidele, et neil hakkavad dollarid otsa l\u00f5ppema, andke meile swap-tehinguga dollareid juurde v\u00f5i l\u00e4heme \u00fcle j\u00fcaanile, sest mingid laevad sealt ikkagi liiguvad. See oli pretsedenditu, sest tegu on liitlastega, mitte vastastega.<\/p>\n
Kuidas vaatab seda Vladimir Putin Kremlist? M\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00f5iksid k\u00f5rged naftahinnad talle ju head meelt valmistada. Samas, kui palju on ukrainlased suutnud nende naftataristut l\u00f5hkuda?<\/p>\n
Nad on suutnud l\u00f5hkuda p\u00e4ris palju. Laias laastus on see 20 protsenti, aga tegelikult isegi rohkem. Kui ma arvutan, siis 1,6 kuni kaks miljonit barrelit on ekspordiv\u00f5imsusest v\u00e4lja viidud. Arvestades, et \u00fcldine ekspordiv\u00f5imsus on olnud seitsme miljoni tuuris, t\u00e4hendab see, et kuskil 25 protsenti on igal juhul v\u00e4ljas k\u00e4ibest.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest me unustame \u00e4ra, et hinnad on kasvanud. Esimene Kremli pilk oli muidugi lootusrikas, et teenitakse rohkem ja teenitigi. M\u00e4rtsikuu jooksul teenitigi Vene nafta ekspordist 19 miljardit dollarit. Kui v\u00f5tta v\u00f5rreldavad andmed eelmise aastaga, siis on see \u00fcle nelja miljardi rohkem kui m\u00f6\u00f6dunud aastal. Hind kompenseerib praegu \u00e4rakukkuvaid koguseid.<\/p>\n
Ukraina pole aga peatunud, ta j\u00e4tkab oma n-\u00f6 sanktsioneerimispoliitikat. Praegu tuli l\u00f5una suunalt j\u00e4lle informatsiooni, et pommitati 12 miljoni tonnist olulist ekspordiv\u00f5imsust. Samuti pommitati V\u00f5ssotskit, mis on veel \u00fcks kolmas naftatoodete ekspordisadam Peterburist p\u00f5hja pool, Soome piiri poole siin L\u00e4\u00e4nemeres.<\/p>\n
Nii et ukrainlased t\u00f5esti l\u00f6\u00f6vad sinna, kus venelastel on valus?<\/p>\n
Jah. President Zelenski on ka v\u00e4lja \u00f6elnud, et Vene naftale ei tohiks anda leevendust v\u00f5i leevenduse pikendust. Trumpi poolt see pikendus ikkagi tuli. Kaks p\u00e4eva p\u00e4rast eelmise perioodi l\u00f5ppu teatati Bessenti suu l\u00e4bi, et seda ei tehta, aga siis tuli ikkagi pikendus. P\u00f5himotiiv on ikka seesama: p\u00fc\u00fcda selle naftaga, mis muidu turult kaoks, suruda alla hindu ja pidurdada hinnakasvu.<\/p>\n
Kas me v\u00f5ime arvata, et sellest saabki uus normaalsus, et ameeriklased v\u00f5ib-olla pikendavad veel ja nad tahavadki seda Vene naftat turule tagasi tuua?<\/p>\n
Ei ole v\u00e4listatud, kahjuks. Peame aga arvestama, et siin on palju teisi asjaolusid. Isegi kui t\u00e4nap\u00e4evapealt tuleks vaherahu v\u00f5i leitaks mingi rahu, on j\u00e4relmid inertsist veel kuni kaks aastat. Seda \u00fctleb avalikult v\u00e4lja ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht.<\/p>\n
See s\u00f5da on kestnud n\u00fc\u00fcd juba seitse n\u00e4dalat. Kas ameeriklased tegid seda alustades t\u00e4ieliku valearvestuse?<\/p>\n
Mulle tundub, et teatud m\u00f5ttes k\u00fcll. Iraan on liiga suur suut\u00fckk, et seda ainult pommitamisega p\u00f5lvili suruda. Isegi dekapiteerimisega, mis oli koos Iisraeliga tegelikult v\u00e4ga efektiivne \u2013 praktiliselt kaks juhtkonna tasandit on likvideeritud. See ei muuda aga asja, sest Iraan oli selleks valmis. Iraan on v\u00e4ga keeruline ja suur riik.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on variante kaks: kas j\u00f5utakse kokkuleppele v\u00f5i j\u00e4tkub selline vinduv, blokaade ja muid majanduslikke survestamismeetodeid kasutav poliitika. \u00c4rgem unustagem, et Venemaa j\u00e4rel on Iraan maailma k\u00f5ige suurema sanktsioonide hulgaga riik. Neile on kehtestatud juba aastak\u00fcmneid \u00fcle 4500 sanktsiooni. Nad on harjunud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milline see viimane seis on: kas v\u00e4in on lahti v\u00f5i kinni? Ta on ikka kinni, aga mitte nii…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":158487,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,56098,12879,2202,28,29,8748,19,25,4129,23,24,124,22,325,20,96,30,661,1268],"class_list":["post-158486","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iraani-soda","tag-j-d-vance","tag-kutuse-hind","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nafta-hind","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raivo-vare","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-volodomor-zelenski"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116438787909188972","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158486"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158486\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/158487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158486"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}