“P\u00f5levkivienergeetikast r\u00e4\u00e4kides keskendutakse enamasti vaid CO2\u2011heitmetele ja kliimaneutraalsusele. Tunduvalt v\u00e4hem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse p\u00f5letamise k\u00f5rvalsaadustele, ennek\u00f5ike tuhale, mida tuleks hakata enam v\u00e4\u00e4rtustama,” nentis v\u00e4itekirja autor, Tallinna Tehnika\u00fclikooli nooremteadur Mari-Liis Ummik.<\/p>\n
Kokku tekib Eestis igal aastal kuni viis miljonit tonni p\u00f5levkivituhka, mis ladestatakse suuresti tuham\u00e4gedesse. Biomassituhka tekib umbes sada korda v\u00e4hem \u2013 keskmiselt 40 000\u201350 000 tonni aastas, kuid see leiab peaaegu t\u00e4ielikult taaskasutust.<\/p>\n
Tuhk jaguneb erinevate omadustega lend- ja p\u00f5hjatuhaks. Raskem p\u00f5hjatuhk langeb otse k\u00fcttekolde p\u00f5hja. Kergem lendtuhk kandub suitsugaasidega katlast v\u00e4lja, kust spetsiaalsed ts\u00fcklonid ja filtrid selle kinni p\u00fc\u00fcavad. N\u00e4iteks 2023. aastal tekkis Eestis biomassi p\u00f5letamisel \u00fcle 24 000 tonni p\u00f5hjatuhka ning lendtuha kogus j\u00e4i alla 15 000 tonni. P\u00f5levkivituha puhul on mahud kaldu lendtuha poole.<\/p>\n
Ehituslikult v\u00e4\u00e4rtuslikuma lendtuhaga kaasneb paraku sageli k\u00f5rgem keskkonnarisk, sest temperatuuri langedes kontsentreeruvad just peenikestesse osakestesse mitmesugused raskmetallid. Mida peenem on tuhaosake ja mida kaugemalt filtrist seadmed selle koguvad, seda suurema plii, kaadmiumi ja muude siirdemetallide sisaldusega see silma paistab. Lisaks liigub lendtuhaga kaasa suurem hulk potentsiaalselt keskkonda leostuvaid sooli, n\u00e4iteks kloriide ja sulfaate.<\/p>\n
Ummik m\u00e4rkis, et p\u00f5levkivituhka liigitati aastaid ohtlikuks j\u00e4\u00e4tmeks selle tugeva aluselisuse t\u00f5ttu. \u00dchelt k\u00fcljest aitab just see omadus p\u00f5llumajanduses liiga happelisi muldi neutraliseerida, teisalt v\u00f5ib p\u00f5levkivituhk tekitada sademetega kokku puutudes tugevalt leeliselist reovett. Paradoksaalselt arvati samal ajal Euroopa Liidu \u00f5igusaktides kivis\u00f6etuhk tavaj\u00e4\u00e4tmete sekka, ehkki see v\u00f5ib sisaldada rohkelt raskmetalle ja teisi m\u00fcrgiseid elemente.<\/p>\n
Aastal 2019 tegid Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooliga p\u00f5hjaliku uuringu, milles hinnati p\u00f5levkivituha ohtlikke omadusi ja v\u00f5rreldi neid kivis\u00f6etuhaga. T\u00f6\u00f6le toetudes arvati aasta hiljem p\u00f5levkivituhk tavaj\u00e4\u00e4tmete hulka. Biomassituhka polnud aga seni keegi samas raamistikus ja samade meetoditega p\u00f5levkivituhaga v\u00f5rrelnud. Selle Ummik n\u00fc\u00fcd oma kolleegidega t\u00f6\u00f6s ette v\u00f5ttiski. Lisaks k\u00f5rvutas ta saadud tulemusi Euroopa Liidu regulatsioonidega.<\/p>\n
P\u00f5hjalik uuring<\/p>\n
Mari-Liis Ummik uuris kolleegidega p\u00f5levkivituha proove erinevatest Eesti elektrijaamadest ja \u00f5lit\u00f6\u00f6stustest, kus kasutatakse mitmesuguseid p\u00f5letustehnoloogiaid (nt tsirkuleeriv keevkiht, tolmp\u00f5letus, p\u00f5levkivi\u00f5li tootmise protsessid) ning biomassituha proove katlamajadest. Teadlased tegid kindlaks, kui palju raskmetalle erinevad tuhafraktsioonid sisaldavad ning kuidas need keskkonda leostuvad. Lisaks uurisid nad tuhast n\u00f5rguva vee ohtlikkust veeorganismidele.<\/p>\n
Uurijad anal\u00fc\u00fcsisid Eestis esmakordselt nii ulatuslikult ka dioksiinide sisaldust. Dioksiinid tekivad p\u00f5lemisprotsessides tahtmatult, p\u00fcsivad keskkonnas aastaid ja kuhjuvad toiduahelas. “Euroopa Liidu p\u00fcsivate orgaaniliste saasteainete m\u00e4\u00e4rus k\u00e4sitleb neid \u00e4\u00e4rmiselt rangelt \u2013 dioksiinide sisaldus \u00fcle lubatus piirv\u00e4\u00e4rtuse t\u00e4hendab, et j\u00e4\u00e4tmeid ei tohi taaskasutada,” selgitas Ummik.<\/p>\n
Tulemused n\u00e4itasid, et p\u00f5levkivi- ja biomassituhk on erineva ohtlikkusega. Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et puiduhakkest tekkiv lendtuhk \u00fcletab paiguti raskmetallide, nagu tsingi, vase ja plii, osas piirnorme. \u00dche katlamaja lendtuhas oli n\u00e4iteks tsinki lubatust kuni 14 korda rohkem, teises \u00fcletas normi sama palju dioksiinide hulk. M\u00fcrgiste raskmetallide suured kogused osutavad, et m\u00f5nes kohas satub k\u00fctusevoo sekka ebakvaliteetset t\u00f6\u00f6deldud puitu ja ehitusprahti.<\/p>\n
P\u00f5levkivituhas leidus aga enamikku raskmetalle ja metalloide \u2013 sealhulgas keskkonnale ohtlikku pliid, arseeni ja kaadmiumi \u2013 v\u00e4ga v\u00e4he. Erinevus tuleneb kukersiitp\u00f5levkivi looduslikust erip\u00e4rast: juba kivim ise sisaldab v\u00f5rreldes kivis\u00f6ega raskmetalle suhteliselt v\u00e4he. P\u00f5levkivituhkade dioksiinisisaldus j\u00e4i eranditult alla laborite m\u00e4\u00e4ramispiiri. Hinnanguliselt oli neid v\u00e4hemalt neli korda v\u00e4hem v\u00e4etistele lubatud 20 nanogrammist kilogrammi kohta.<\/p>\n
Teooria ja praktika<\/p>\n
Tuha tegeliku keskkonnam\u00f5ju hindamiseks ei piisa vaid keemilisest anal\u00fc\u00fcsist. Seet\u00f5ttu lasi Mari-Liis Ummik teha katseid ka elusorganismidega. Selleks asetati spetsiaalsetesse tuhalahustesse tundlikud indikaatororganismid: vesikirbud ja helendivad bakterid Aliivibrio fischeri. Elusorganismidega tehtud katsed n\u00e4itasid vahetult, kuidas veekeskkonda leostuvad toksiinid veestiku mikroelustikku m\u00f5jutavad.<\/p>\n
Bioloogilised testid andsid tuha ohtlikkuse kohta m\u00f5nev\u00f5rra teistsuguseid tulemusi, kui pakuvad Euroopa Liidu praegused ametlikud arvutusmudelid. Kehtivad reeglid hindavad materjali m\u00fcrgisust peamiselt keemilise kogukoostise p\u00f5hjal. Teisis\u00f5nu liidab arvutusmudel kokku k\u00f5ik tuhas peituvad ohtlikud \u00fchendid, arvestamata seda, kuidas ained tegelikult lahustuvad ja looduses liiguvad. Erinevus metoodikate vahel joonistus v\u00e4lja just p\u00f5levkivituha n\u00e4itel.<\/p>\n
Helenduvate bakteritega tehtud testid kinnitasid sarnaselt arvutusliku mudeliga materjali ohutust. Kuna mereorganismidest bakterid taluvad k\u00f5rge soolsusega vett h\u00e4sti, oli tuhalahus neile ohutu. Seevastu magevees elavate vesikirpudega (Daphnia magna) tehtud katsed p\u00e4\u00e4disid organismide massilise hukuga.<\/p>\n
Uurijate edasine anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas aga, et suremust ei p\u00f5hjustanud raskmetallid. Mageveeorganismidele sai ilmselt saatuslikuks hoopis vee liiga k\u00f5rge pH-tase ja soolsus. Kuna vesikirbud reageerivad otseselt vee leelisusele ja soolsusele, ei sobi nad Ummiku jta tema kolleegide hinnangul taoliste keskkondade hindamiseks.<\/p>\n
“Keskkonnaohtlikkuse hindamisel on p\u00f5hjendatud j\u00e4tkata keemilisel koostisel p\u00f5hineva arvutusmeetodi kasutamist. Juhul, kui hinnang tuleb anda testorganismide abil, peab valik langema konkreetsetele keskkonnatingimustele sobivale organismile, n\u00e4iteks magevee\u2011 v\u00f5i mereveeorganismile,” leidis Ummik<\/p>\n
Laiem m\u00f5ju<\/p>\n
Mari-Liis Ummiku hinnangul peaksid katlamajad ja koostootmisjaamad loodusesse sattuva m\u00fcrgikoormuse v\u00e4hendamiseks hakkama k\u00fctust hoolikamalt sorteerima. Puhta puidu seast tuleb eemaldada kogu t\u00f6\u00f6deldud v\u00f5i v\u00e4rvitud puit, et ennetada m\u00fcrkainete koondumist lendtuhka. Nii saaks toota sellestki n\u00e4iteks p\u00f5ldudele sobivaid lupjamis- ja v\u00e4etisematerjale.<\/p>\n
Teise olulise sammuna soovitab ta kolleegidega koguda katlamajades ohutut p\u00f5hjatuhka ja saastunud lendtuhka eraldi mahutitesse. Praegu segatakse paiguti m\u00f5lemad fraktsioonid kokku. Neid lahus hoides oleks v\u00f5imalik koldes tekkinud puhast tuhka julgemalt Eesti p\u00f5ldudele laotada. Lendtuhka peab aga enne taaskasutust v\u00f5i ladestamist rangemalt kontrollima ja eraldi k\u00e4itlema.<\/p>\n
P\u00f5levkivituha puhul viitavad uued testitulemused, et materjali v\u00f5iks ehitussektoris senisest laialdasemalt kasutusse v\u00f5tta, n\u00e4iteks tsemendi tootes ja teid rajades. “K\u00f5iki neid materjale saab toota esmasest toorainest, kuid alternatiivina on v\u00f5imalik kasutada ka juba olemasolevaid t\u00f6\u00f6stuslikke k\u00f5rvalsaadusi \u2013 tuhkasid,” r\u00f5hutas Ummik. Neid t\u00e4iendavalt t\u00f6\u00f6deldades saaks parandada ka nende v\u00f5imet siduda \u00f5hust s\u00fcsihappegaasi.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 j\u00e4reldused osutavad, et senised j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluspraktikad ja vananenud \u00f5igusaktid tuleks \u00fcle vaadata Ummiku loodab kolleegidega, et seadusuuendused aitavad tulevikus soodustada ohutu p\u00f5levkivituha ringlussev\u00f5ttu ja piiraks samal ajal m\u00fcrgiste ainete sattumist p\u00f5llumajandusmuldadesse.<\/p>\n
Tutvu doktorit\u00f6\u00f6ga Tallinna Tehnika\u00fclikooli digikogus. Ummikut juhendasid Tallinna Tehnika\u00fclikooli t\u00e4isprofessor tenuuris Alar Konist ja kaasprofessor tenuuris Oliver J\u00e4rvik, oponeerisid Eric Suuberg Browni \u00dclikoolist ja Erik Teinemaa Eesti keskkonnauuringute keskusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“P\u00f5levkivienergeetikast r\u00e4\u00e4kides keskendutakse enamasti vaid CO2\u2011heitmetele ja kliimaneutraalsusele. Tunduvalt v\u00e4hem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse p\u00f5letamise k\u00f5rvalsaadustele, ennek\u00f5ike tuhale, mida tuleks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":158758,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[74594,26,27,74590,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,74591,74592,19,74595,40556,25,74593,5593,23,24,22,20,30],"class_list":["post-158757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-biomassituhk","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dioksiinid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lendtuhk","tag-mari-liis-ummik","tag-news","tag-pohjatuhk","tag-polevkivituhk","tag-populaarseimad-lood","tag-raskmetallid","tag-tallinna-tehnikaulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116441469855664355","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158757"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158757\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/158758"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}