Suuline suhtlus n\u00f5uab pingutust. Samas on suhteliselt v\u00e4ike hulk olulisi s\u00f5nu ja nende kasutusi v\u00f5imalik lihtsalt \u00e4ra \u00f5ppida, aga ainult siis, kui neid \u00f5petatakse, kirjutab Tiit Hennoste.<\/p>\n
Eesti keele kui v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimine ja \u00f5petamine on tulipunktis. Viimane minu loetud lugu andis teada, et iga aine \u00f5petajast peab n\u00fc\u00fcd saama ka eesti keele kui v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5petaja. Sellega seoses tahan tuua sisse \u00fche keele\u00f5petamise aspekti, mida pole mu arvates \u00fcldse k\u00e4sitletud. See puudutab suulist suhtlust ja k\u00f5nekeelt.<\/p>\n
Eesti keelt v\u00f5\u00f5rkeelena \u00f5ppinud inimesed \u00fctlevad sageli, et nad \u00f5ppisid koolis k\u00fcll, aga ei saa kuigiv\u00f5rd aru, kui nendega k\u00f5neldakse, olgu kaupluses, restoranis, t\u00f6\u00f6kaaslastega suheldes, aga ka koolitunnis. Kuidas nii? See ei peaks ju olema probleem?<\/p>\n
Esiteks, suulise igap\u00e4evakeele s\u00f5navara on lihtne, v\u00e4he varieeruv, piiratud. Igap\u00e4evase avaliku suhtluse s\u00f5navara kohta kehtib sama. Olgu kaupluses kaupade v\u00f5i restoranis toitude nimed. Isegi koolis korraga \u00f5pitavaid m\u00f5isteid-termineid on \u00fcsna v\u00e4he.<\/p>\n
Teiseks, eesti k\u00f5nekeele ja kirjakeele morfoloogia ja s\u00fcntaks on sarnased. Ka k\u00f5nekeeles kasutatakse samu k\u00e4\u00e4nde- ja p\u00f6\u00f6rdel\u00f5ppe ning tunnuseid nagu kirjakeeles ning lauseliikmed vormistatakse samamoodi. Erinevused on muidugi olemas, aga neid on v\u00e4he ja nad esinevad ka vabamas kirjalikus tekstis, n\u00e4iteks somes.<\/p>\n
Kolmandaks, suulises suhtluses kasutatakse palju lihtlauseid ja rindlauseid ning v\u00e4he keerukaid p\u00f5imlauseid.<\/p>\n
Milles on siis asi? Vastus on lihtne. Need inimesed ei tunne suulise dialoogi keelt kui omaette keeleregistrit ja selle olulisi erijooni. Neid erijooni on k\u00fcllalt palju, aga toon ainult m\u00f5ned, mis m\u00f5jutavad spontaanses suhtluses keele kasutamist ja m\u00f5istmist.<\/p>\n
\u00dcks teema on lause piirid. K\u00f5ik, kes on kuulnud tundmatus v\u00f5\u00f5rkeeles k\u00f5net, teavad, kuidas see paistab \u00fchetaolise katkematu s\u00f5navoona.<\/p>\n
K\u00f5nes puuduvad kirjavahem\u00e4rgid, seal eraldab lauseid ennek\u00f5ike intonatsioon. Probleem on aga selles, et intonatsioonipiirid on tihti ebaaredad, k\u00f5neleja paneb pikemas jutus mitu lauset \u00fcheks vooks. Nii peab kuulaja ise jagama k\u00f5nevoolu sisulisteks ja vormilisteks tervikuteks. See n\u00f5uab aga s\u00f5nade tundmist ja siin tulevad vastu kolm olulist probleemi.<\/p>\n
Esiteks on s\u00f5nad suulises k\u00f5nes sageli l\u00fchenenud. See saatus v\u00f5ib tabada k\u00f5iki s\u00f5nu, aga on m\u00f5nik\u00fcmmend v\u00e4ga sagedast s\u00f5na, mis ka k\u00f5ige sagedamini l\u00fchenevad ja sealjuures probleeme tekitavad. Siia kuuluvad mitmed m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad ja sides\u00f5nad, n\u00e4iteks siis > s, \u00a0aga > a, kui > ku, ei > i, verbivormid \u00fctles > \u00fcts, olnud > old \u00a0ning k\u00fcmmend-arvud nimetavas k\u00e4\u00e4ndes, nt \u00a0kakskend.<\/p>\n
Teiseks on s\u00f5nad suulises jutus sageli kokku h\u00e4\u00e4ldatud. Kokku kalduvad h\u00e4\u00e4lduma just l\u00fchenenud s\u00f5nakujud, aga ka siin saab tuua v\u00e4lja paark\u00fcmmend eriti sagedast s\u00f5napaari, nende seas n\u00e4iteks ei ole > iole, ma ei > \u00a0mai,\u00a0 ei no > \u00a0eino, nii et > niet, ta on > tan.<\/p>\n
“Partiklite kasutamine ja m\u00f5istmine on kogu suulise suhtluse oluline alus.”<\/p>\n
Kolmandaks on suulises jutus v\u00e4ga sagedased partiklid. Partiklid on s\u00f5nad, mis ei tegutse lauseliikmetena ja on seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud keele\u00f5petuse vaatev\u00e4ljast \u00fcldiselt k\u00f5rvale. Samas on nad suulises suhtluses eriti sagedased. Nii on suulise dialoogikeele 25 sagedasima s\u00f5na hulgas 15 s\u00f5na, mis toimivad ainult partiklina (nt jah, mhmh, noh, no) v\u00f5i mille jaoks on partikli roll \u00fcks mitmest (nt et, see, aga, si(i)s, nagu, v\u00f5i). Partiklite kasutamine ja m\u00f5istmine on kogu suulise suhtluse oluline alus.<\/p>\n
N\u00e4iteks. Inimene ei vasta suhtluses \u00fcldk\u00fcsimusele t\u00e4islausega nagu kooli\u00f5pikus, vaid partikliga. Aga k\u00f5neleja peab teadma, millal \u00f6elda vastuseks jah ning millal jaa v\u00f5i mhmh, ning saama aru, mida partner oma vastuse s\u00f5navalikuga \u00f6elda tahab. Peab teadma, millal \u00f6elda partneri uue info peale aa ja millal ahah v\u00f5i ahaa. Ja mida partner mulle oma s\u00f5navalikuga \u00f6elda tahab. V\u00f5i mida on oodata, kui vestluskaaslane alustab oma vastust k\u00fcsimusele s\u00f5naga et v\u00f5i no.<\/p>\n
Ja l\u00f5puks, spontaanne vestlus on t\u00e4is j\u00e4rjeotsimisi ja takerdumisi, mida v\u00e4ljendavad nt noh v\u00f5i nagu. Need pole parasiits\u00f5nad. K\u00f5neleja peab tegema teksti ja m\u00f5istma \u00f6eldut v\u00e4ga kiiresti, 2\u20133 s\u00f5na sekundis. Vestluse pidamine ilma otsimispartikliteta t\u00e4hendab, et me peaks oma laused varem ette valmistama ja p\u00e4he \u00f5ppima.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes, suuline suhtlus n\u00f5uab pingutust. Samas on suhteliselt v\u00e4ike hulk olulisi s\u00f5nu ja nende kasutusi v\u00f5imalik lihtsalt \u00e4ra \u00f5ppida. Aga ainult siis, kui neid \u00f5petatakse. See t\u00e4hendab, et \u00f5petajate \u00f5petus peaks j\u00f5udma selleni, et eesti k\u00f5nekeele ja suulise dialoogi ehitamise \u00f5petus oleks k\u00f5igi v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5petajate \u00fclikooli \u00f5ppeprogrammis. Ja kui minna kaasa poliitikute ja ametnike suure ideega, siis k\u00f5igi \u00f5petajate koolituses. T\u00f5si, probleem on. Kust v\u00f5etakse \u00f5ppej\u00f5ud ja palgaraha selleks \u00f5petust\u00f6\u00f6ks, kui \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5udude palgad poliitikutele sendi v\u00f5rragi korda ei l\u00e4he.<\/p>\n