Kristlusega oldi juba sina peal<\/p>\n
L\u00e4ti Henrik kujutab oma kroonikas Saaremaad kui k\u00f5ige paganlikumat ja ohtlikumat piirkonda \u2013 samas vaimus kirjeldab ta saarlasi. Ometi leiab Piia Sandra Palmi s\u00f5nul 1222. aastast n\u00e4ite, kuidas Taani kuningas Valdemar II ehitas Saaremaale oma kivist kindluse ning korraldas sealsamas kohtumise M\u00f5\u00f5gavendade ordu ja piiskop Alberti vend Theoderichiga. “Kui Taani kuningas sai seal teha tipp-poliitilise kohtumise kristliku eliidiga, r\u00e4\u00e4gib see minu meelest selle kasuks, et teda pidi seal mingil m\u00e4\u00e4ral toetama kohalik eliit,” arutleb Palm.<\/p>\n
Teise k\u00f5neka n\u00e4ite leiab tema s\u00f5nul 1225. aastast. Tookord saatsid saarlased oma esindajad paavsti legaadi Modena Wilhelmi juurde. Viimaselt palusid nad abi ja kaitset Taani kuninga vastu, lubades vastutasuks ristiusu vastu v\u00f5tta. Legaat oli n\u00f5us, lubades saarlastele rahu ja t\u00e4ielikku vabadust. “Minu t\u00f5lgenduse j\u00e4rgi t\u00e4hendab see, et saarlased tahtsid ennast t\u00f5epoolest integreerida laiemasse ladina kristlikku \u00f5igusruumi. See oleks neile olnud kaubandust silmas pidades ka igati kasulik,” m\u00e4rgib nooremteadur.<\/p>\n
“Minu t\u00f5lgenduse j\u00e4rgi t\u00e4hendab see, et saarlased tahtsid ennast t\u00f5epoolest integreerida laiemasse ladina kristlikku \u00f5igusruumi.”<\/p>\n
Toodud n\u00e4idete ja arheoloogiliste v\u00e4ljakaevamiste p\u00f5hjal on n\u00e4ha, et isegi kui saarlased polnud juba otseselt kristlased, oldi saarel ristiusuga v\u00e4hemalt sina peal. Nii pole kuigi \u00fcllatav, et nad olid juba 1225. aastal huvitatud kanoonilise \u00f5iguse vastuv\u00f5tmisest.\u00a0<\/p>\n
Palmi s\u00f5nul on siinkohal \u00fcha tulisem uurimisk\u00fcsimus, kas niisuguse ristiusu omaksv\u00f5tuga kaasnes tingimata uue ilmaliku maaisanda omaksv\u00f5tmine. “Aasta 1225 juhtum ongi \u00e4\u00e4retult p\u00f5nev, sest kui nad oleksid koos kristliku \u00f5igusega vastu v\u00f5tnud ilmaliku v\u00f5imu, poleks olnud vaja Saaremaad s\u00f5jav\u00e4eliselt vallutada. Ometi tuli 1227. aastal s\u00f5da,” osutab ta.<\/p>\n
Muhu lahing kui suur arusaamatus?<\/p>\n
Saarlaste v\u00f5imalikust seotusest euroopaliku kristliku maailmaga annavad lisaks tunnistust 1227. aasta s\u00fcndmused. Ajaloo\u00f5pikutest on see tuntud muistse vabadusv\u00f5itluse l\u00f5puna, mil Saaremaa l\u00e4ks viimase Muinas-Eesti maakonnana v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu alla. Piia Sandra Palmi s\u00f5nul on allikate p\u00f5hjal aga alust arvata, et pilt paganluse ja ristiusu osas oli enne s\u00f5da m\u00e4rksa kirjum. “On t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et Saaremaal, eriti Valjalas, leidus ambitsioonikamaid \u00fclikuperekondi, kes olid sellesse s\u00fcsteemi juba integreerunud,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Aastal 1227 v\u00f5ttis ristiv\u00e4gi esmalt suuna Muhu linnusele. “Kui loeme Henriku kirjeldust l\u00e4hemalt, mainitakse seal, et kohalik Muhu eliit kohtus v\u00e4ega linnas, mitte linnuse juures,” r\u00f5hutab ta. Linna olemasolule viitavad mullu suvel<\/a> Muhust v\u00e4lja tulnud kaks suurt m\u00fcndiaaret.\u00a0<\/p>\n “Tegelikult oli Saaremaa allaheitmine, mida esitatakse v\u00e4ga dramaatiliselt kui ristis\u00f5ja l\u00f5ppvaatust, v\u00e4ga mitmekihiline.”<\/p>\n Henriku s\u00f5nutsi leidis ristiv\u00e4e ja kohalike vahel aset mingit sorti kokkup\u00f5rge. Alles peale seda taandusid saarlased linnusesse ja algas vaenutegevus. “Henriku kirjeldusest v\u00f5iks v\u00e4lja lugeda, et see s\u00f5jaline konflikt oli justkui pooljuhuslik ega pruukinud kohe olla esmane eesm\u00e4rk. Teadup\u00e4rast tehti Muhu linnus aga p\u00e4rast seda arusaamatust maatasa,” kirjeldab Palm.\u00a0<\/p>\n Edasi liikusid ristir\u00fc\u00fctlid Valjala peale, kus Henrik kirjeldab samuti eraldi linna ja linnust. Nooremteaduri s\u00f5nul Valjalat s\u00f5jaliselt ei vallutatud, vaid kohalikud v\u00f5tsid uued maaisandad rituaalselt vastu ja lasid end s\u00fcmboolselt ristida. Alles peale uute isandatega n\u00f5ustumist lasid saarlased nad linna ja linnusesse. “Fakt on, et Valjalat ei vallutatudki. Niisiis tegelikult oli Saaremaa allaheitmine, mida esitatakse v\u00e4ga dramaatiliselt kui ristis\u00f5ja l\u00f5ppvaatust, v\u00e4ga mitmekihiline,” t\u00f5deb Palm.<\/p>\n Ladinakeelne abipalve<\/p>\n Saarlaste rahvusvahelistest sidemetest ja iseseisvast toimetamisest leiab allikatest m\u00e4rke edaspidigi. N\u00e4iteks on samuti 1227. aastast teada olukord, kus L\u00fcbecki linn palus saarlastelt abi s\u00f5jas Taani kuninga vastu. “Abipalve pole s\u00e4ilinud. K\u00fcll aga on meil piiskop Alberti kui uue maaisanda saadetud vastus l\u00fcbecklastele saarlaste nimel. Nad n\u00f5ustusid L\u00fcbecki aitama ja see sai toimuda arvatavasti ainult laevastikuga,” arutleb Piia Sandra Palm.<\/p>\n Sama aasta 22. juulil toimuski Bornh\u00f6vedi lahing, kus L\u00fcbeck v\u00f5itis ja Taani kuningas kaotas. Palmi s\u00f5nul pole teada, kas saarlased seal osalesid. K\u00fcll on teada, et appikutse teemal peeti maha ladinakeelne kirjavahetus. “See t\u00e4hendab, et Saaremaal pidi olema v\u00f5imekus pidada v\u00e4lisilmaga diplomaatilist ladinakeelset suhtlust. Naabritel pidi olema teadmine, et nad saavad konkreetselt Saaremaale p\u00f6\u00f6rduda,” osutab nooremteadur.<\/p>\n “Saaremaal pidi olema v\u00f5imekus pidada v\u00e4lisilmaga diplomaatilist ladinakeelset suhtlust.”<\/p>\n S\u00f5jaj\u00e4rgsest ajast on teada \u00fchtlasi maade jagamise kohta mitu \u00fcrikut. Nimelt jagunes Saaremaa algul Riia kodanike, Riia piiskopi ja M\u00f5\u00f5gavendade ordu vahel, kelle vahetasid hiljem v\u00e4lja Saksa ordu ja Saaremaa piiskop. “Maid jagati omavahel \u00fcsna detailselt. Minu jaoks on siin k\u00f5ige p\u00f5nevamad kaks \u00fcrikut aastast 1254, mis jagavad \u00e4ra P\u00f5hja-Saaremaa, Soela v\u00e4ina ja L\u00f5una-Hiiumaa,” toob Palm v\u00e4lja.<\/p>\n Kui esimene \u00fcrik anti v\u00e4lja kiirustades, siis teises on r\u00f5hutatult mainitud, et see anti v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6s P\u00f6ide ja Karja inimestega. “See n\u00e4itab, et esimene \u00fcrik v\u00f5is tekitada segadust ja maaomanikud pidid seet\u00f5ttu kaasama kohalikke,” arutleb Palm.<\/p>\n Saarlaste autonoomia p\u00fcsis<\/p>\n K\u00f5ige tuntumate allikatena annavad saarlaste s\u00f5jaj\u00e4rgsest eluolust aimdust kaks saarlaste ja Saksa ordu esindaja vahel aastatel 1241 ja 1255 s\u00f5lmitud lepet. Neis pandi paika \u00fchiskondlikud ja \u00f5iguslikud normid. \u00dchiskondlike normide all m\u00f5eldi ristiusuga vastuollu minevat: nt lapsetappu, paganlikku ohverdamist ja paasturikkumist. “\u00d5igusk\u00fcsimustes oli l\u00e4bivaks teemaks maa omamise \u00f5igus. Neist \u00fcrikutest j\u00e4reldub selgelt, et kohalikud v\u00f5itlesid selgelt selle nime, et s\u00e4ilitada oma \u00f5igus maa \u00fcle,” m\u00e4rgib Piia Sandra Palm.\u00a0<\/p>\n Teisis\u00f5nu j\u00e4rgisid kohalikud edasi vanu P\u00f5hjala kultuuriruumile omaseid tava\u00f5igusest kehtivaid arusaamu, mille j\u00e4rgi maaomand kuulus tervele suguv\u00f5sale, mitte \u00fcksikisikule. “Kui \u00fcksikisik midagi tegi, vastutas selle eest kogu suguv\u00f5sa. See kaitseski maad selle eest, et maaisandad ei saaks kurit\u00f6\u00f6de eest seda \u00e4ra v\u00f5tta ega suguv\u00f5sast v\u00e4lja viia,” seletab Palm. Liiati praegusaja moraalik\u00e4sitlus toona ei kehtinud ja kuriteod olid rahaliselt h\u00fcvitatavad: suguv\u00f5sa pani raha kokku, maksis maaisandale trahvi ja maa j\u00e4i perekonna k\u00e4tte.<\/p>\n Palmi s\u00f5nul on 1241. ja 1255. aasta \u00fcrikute juures k\u00f5nekas seegi, et kohtum\u00f5istmise \u00f5igus m\u00e4\u00e4ratakse seal Saksa ordu esindajale ehk foogtile, kuid seda vastavalt kohalike n\u00f5uandmist m\u00f6\u00f6da. “Samas 1255. aasta \u00fcrikus pandi paika, et kui foogt ei j\u00f5ua ettem\u00e4\u00e4ratud ajal kohut m\u00f5ista, liigub see \u00f5igus kohalikule eliidile,” sedastab ta.\u00a0<\/p>\n Kohalik eliit t\u00e4hendas 13. sajandil saarlasi. Sellest annab tunnistust ka t\u00f5ik, et uued maaisandad rajasid Saaremaale kaitserajatisi alles sajandi l\u00f5pus \u2013 enne eelistasid nad resideeruda Lihulas ja Haapsalus. “Praktiline k\u00fclg ehk hinnuse ehk maksude kogumine oli samuti j\u00e4etud kohalike hooleks. Nemad pidid need laevadele koguma ja Haapsallu v\u00f5i Riiga toimetama. Autonoomia on ilmselge ja kogu igap\u00e4evane elu toimis 13. sajandi v\u00e4ltel l\u00e4bi kohalike,” t\u00f5deb nooremteadur.<\/p>\n Vaid \u00fcks peat\u00fckk ajaloos<\/p>\n Saaremaad on Piia Sandra Palmi s\u00f5nul p\u00f5nev uurida, sest v\u00f5rreldes paljude Eesti piirkondadega on 13. sajandi allikad selle kohta s\u00e4ilinud \u00fcsna h\u00e4sti. Pilt saarlastest kui erakordselt paganlikust ja s\u00f5jakast rahvast p\u00e4rineb seejuures aga just L\u00e4ti Henriku sulest.\u00a0<\/p>\n Palm ei eita, et saarlased olidki toona t\u00e4nu oma kaubandussidemetele mandrieestastest v\u00f5imekamad. “On t\u00f5si, et saarlased tegutsesid v\u00e4ga ambitsioonikalt ka \u00fcle Mandri-Eesti, kuid ilmselt tulenes nende v\u00f5imekus puhtpraktilistest p\u00f5hjustest, kuna toona k\u00e4is peamine liiklus veeteid pidi,” arutleb ta.<\/p>\n \u00dche samalaadse m\u00fc\u00fcdina soovis ta oma ettekandega murda kujutluspildi 1227. aastast kui \u00f5ndsa rahuaja algusest ja ristis\u00f5dade l\u00f5pust. Kogu 13. sajand kujunes vastupidi samamoodi tormiliseks. N\u00e4iteks arvatakse Palmi s\u00f5nul, et 1230. aastate l\u00f5pus olid saarel \u00fclest\u00f5usud. Samuti j\u00e4rgnesid m\u00e4ssud peale seda, kui Saksa ordu kaotas leedulastele 1260. aastal Durbe lahingus. “See n\u00e4itab, et v\u00f5im polnud kindel ja saarlased testisid pidevalt piire, mist\u00f5ttu pidid piiskop ja ordu oma v\u00f5imu alatasa kinnistama,” m\u00e4rgib Palm.<\/p>\n “Oluline on aru saada, et Liivimaa ristis\u00f5jad ei pannud tingimata punkti meie eelnevale vabadusele.”<\/p>\n Dramaatilise n\u00e4ite saarlaste eneseteadlikkusest leiab veel sajandi l\u00f5pustki, 1297. aastast, mil Saksa ordu lukustas 80 saarlast P\u00f6ide torni. “\u00dclej\u00e4\u00e4nud vabad Saaremaa liidrid ja vaimulikud saatsid seepeale oma esindajad Lihulasse piiskopi juurde. Nad palusid Saksa ordu vastu abi ja \u00fctlesid, et kui piiskop ei suuda aidata, otsivad nad uue isanda,” kirjeldab nooremteadur.\u00a0<\/p>\n P\u00e4risorjusest ja sunnismaisusest saab Saaremaal r\u00e4\u00e4kida alles 14.\u201315. sajandist alates. Samas on Palmi s\u00f5nul kurdetud saarlaste kohta veel 19. sajandilgi, et nood kipuvad liiga karmi koormuse eest paatidega \u00e4ra p\u00f5genema. “Oluline on aru saada, et Liivimaa ristis\u00f5jad ei pannud tingimata punkti meie eelnevale vabadusele. Need on vaid \u00fcks peat\u00fckk pikas ajaloos, kus n\u00e4eme, et v\u00f5imu kinnistamine toimus pidevas dialoogis kohalikega,” \u00fctleb ta.<\/p>\n Piia Sandra Palm pidas ettekande “The Art of Adaptation: 13th-Century Saaremaa Inhabitants Navigating New Rules” rahvusvahelisel konverentsil<\/a> “L\u00e4\u00e4nemeremaad 12.\u201314. sajandil: kohalikud \u00fchiskonnad, kultuurid ja traditsioonid muutuste ajastul” 16. aprillil Tartus. L\u00e4hemalt v\u00f5ib 13. sajani Eesti eluolust lugeda raamatust “Oma v\u00f5i v\u00f5\u00f5ras<\/a>“.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Saaremaa vallutamine moodustab Henriku kroonikast viimase peat\u00fcki, mist\u00f5ttu n\u00e4hakse seda Liivimaa ristis\u00f5ja l\u00f5ppakordina. Kui aga vaatame eelnenud ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":158776,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,19340,28,29,19631,63609,95,7418,19,74603,25,74601,7775,74600,948,74602,407,23,24,22,20,40913,30,92,93,94],"class_list":["post-158775","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskaeg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liivimaa","tag-linnus","tag-maailm","tag-muhu","tag-news","tag-piia-sandra-palm","tag-populaarseimad-lood","tag-ristisoda","tag-ristiusk","tag-ristiusustamine","tag-saaremaa","tag-saksa-ordu","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valjala","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158775","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158775"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158775\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/158776"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158775"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158775"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158775"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3352669hc2aft24.jpg\"\/)
1255. aasta lepe, mille k\u00fcljest saarlaste pitser on aja jooksul kaduma l\u00e4inud. Alt kolmandast reast paremalt algavad kaheksa saarlase nimed, kes olid \u00fcriku \u00fched osapooled koos suure hulga teiste saarlastega: Ylle, Culle, Enu, Muntelene, Tappete, Yalde, Me Autor\/allikas: Rootsi Riigiarhiiv, Stockholm<\/p>\n