![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3308715h76a6t24.jpg\"\/)
Sirje Karis Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nM\u00f5ne p\u00e4eva eest l\u00f5ppes Sirje Karisel riigivisiit Leetu, kus ta muu seas j\u00f5udis k\u00fclastada ka Ciurlionise kunstimuuseumi.<\/p>\n
“See on alati elamus. Kuigi ma tahaksin seda elamust alati koos muusikaga, siis on see elamus veel v\u00f5imsam, aga kuna visiidi pikkus oli suhteliselt l\u00fchike, siis natuke muusikat saime ja see oli v\u00e4ga tore,” \u00fctles Karis.<\/p>\n
Erilise kogemuse sai Karis aga Leedu uuest arhiivist. “K\u00fclastuse l\u00f5pus olid seal teadlased, kes v\u00f5tsid \u00fche arhiividokumendi, v\u00f5tsid sealt DNA ja see dokument pandi imetillukesse kapslisse DNA-koodiga. Kuidas see t\u00e4pselt t\u00f6\u00f6tab ja kuidas see hakkab olema, ei tea. Aga see on t\u00e4ielik tulevikumaailm, ma ei ole seda mitte kunagi varem kuskil n\u00e4inud ja see oli t\u00f5esti \u00e4\u00e4rmiselt huvitav,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Karis nentis, et ta ei vaata muuseume k\u00fclastades mitte niiv\u00f5rd sisu, vaid museoloogina huvitab teda kuraatorit\u00f6\u00f6 ja see, kuidas n\u00e4itus \u00fcles on ehitatud.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab ka disaini ja valgust ja ka valvekaameraid. \u00dcks normaalne inimene seda ilmselt muuseumis ei vaata, aga see on ka oluline osa, sest kui n\u00e4itus on h\u00e4sti kureeritud ja h\u00e4sti kujundatud, siis ta ongi huvitav ja on huvitav k\u00f5ikidel inimestel,” lausus Karis.<\/p>\n
Ehkki Karis on rohkem olnud seotud ajaloomuuseumidega, tunnistas ta, et armastab v\u00f5rdselt k\u00f5iki Eesti muuseume.<\/p>\n
“Oli muidugi aeg, kus ma p\u00fchendasin ennast rohkem ajaloomuuseumidele, sest lihtsalt ei olnud v\u00f5imalik, et ma teistega nii v\u00e4ga tegeleks, aga n\u00fc\u00fcd ma ikka armastan k\u00f5iki Eesti muuseume, ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas,” r\u00e4\u00e4kis ta, lisades et iga muuseum on eriline. “Muuseumides t\u00f6\u00f6tavad suurep\u00e4rased inimesed, kes oskavad teha imelisi n\u00e4ituseid, kust iga inimene midagi uut leiab.”<\/p>\n
Iga koolilaps peab saama muuseumisse<\/p>\n
Karis loodab, et juba m\u00f5nda aega kestnud mure koolilaste kultuuriasutuste k\u00fclastamise rahastusega laheneb. Tema s\u00f5nul peaks kultuuriministeeriumi poolt rahastatavat kultuuriranitsa toetust suurendama v\u00e4hemalt kolm korda.<\/p>\n
“Siis saavad lapsed muuseumides ka rohkem k\u00e4ia, aga see ju ei puuduta ainult muuseume, see puudutab ka teatreid, kontserte, kino, erinevaid lavastusi, nii et see puudutab tervikuna Eesti kultuuri,” \u00fctles museoloog ja r\u00f5hutas, et k\u00f5ik lapsed peavad \u00fchtmoodi muuseumiharidusprogrammides k\u00e4ia saama ja kedagi ei tohi v\u00e4lja j\u00e4tta.<\/p>\n
Sirje Karis Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
“Kogu aeg on kogutud ka klassiraha, mis on tegelikult vanemate raha ja ma saan aru, et paljudel v\u00f5ib-olla ei ole v\u00f5imalik seda maksta. Aga ma usun, et see on lahendatav. Ma arvan, et me ei tohiks v\u00e4ga koolidele ja lastevanematele ette \u00fctelda, kuidas me seda klassiraha n\u00fc\u00fcd jagame, las nad ikka ise otsustavad, kuidas nad seda oma raha jagavad. Ma arvan, et nad on p\u00e4ris targad iseseisvalt seda tegema ja k\u00f5ik lapsed peavad saama muuseumisse,” r\u00e4\u00e4kis Karis. Kultuuriportfell on tema s\u00f5nutsi oluline seet\u00f5ttu, et ka suurtest linnadest kaugemalt tulevad lapsed j\u00f5uaksid lihtsamini muuseumisse.+<\/p>\n
Leedus visiidil olles oli Karisel v\u00f5imalik k\u00fcsida kolleegidelt, kuidas neil laste kultuurirahastusega seis on.<\/p>\n
“Neil on niimoodi, nagu mina ka ette kujutan, et muuseumis k\u00e4imise toetust tuleb nii munitsipaalilt, tuleb riigilt, on erilised programmid ja on loodud ka teatavad sihtasutused, kes aitavad. Sama teema on Hollandis, kus ma just k\u00e4isin \u2013 r\u00e4\u00e4kisin muuseumidirektoriga, seal ka munitsipaal toetab. Ma saan aru, et k\u00f5ikides munitsipaalides ei ole seda raha lihtsalt nii palju, aga ma arvan, et selle v\u00f5iks ikkagi leida ja v\u00f5ib-olla peabki vaatama niimoodi, et kes on kaugemal, v\u00f5ib-olla sinnapoole rohkem toetust jagama ja kes on l\u00e4hemal, sinna v\u00e4hem. Eks see ole jagajate asi juba,” leiab Karis.<\/p>\n
\u00dchelt poolt tutvustavad muuseumid noorele inimesele kultuuri ja arendavad m\u00f5tlemist, teisalt toetavad need ka vaimset tervist.<\/p>\n
“Minul oli niisugune tore \u00f5ppej\u00f5ud nagu professor Tulviste. Tema oli kultuurips\u00fchholoog ja mina sain ka seda ainet tema k\u00e4est. Tema \u00fctles niimoodi, et kultuur on see, mis \u00f5petab inimese m\u00f5tlema ja m\u00f5testama oma arusaamisi. Muuseum ja \u00fcldse kultuur \u00f5petab inimest m\u00f5tlema ja arendab aju. See on h\u00e4sti t\u00e4htis ja see puudutab k\u00f5iki meie kultuuriliike, \u00fcksk\u00f5ik, mis nad on.”<\/p>\n
“Teine aspekt, mis on n\u00fc\u00fcd nii Eestis kui ka mujal maailmas \u2013 ega meie ei ole mingeid erandid \u2013, on vaimne tervis, mis paratamatult on noorte ja laste hulgas probleem. Iga muuseumik\u00e4ik, iga kontserdi- ja teatrik\u00fclastus toob mingi muu teema ja v\u00f5ib-olla need kultuurik\u00fclastused, \u00fcksk\u00f5ik, muuseum, kontsert, mida iganes, \u00e4kki laps leiab sealt arusaama, et mis on elus t\u00e4htis. Et t\u00e4htis on, et sul on oma kodu, et sul on oma s\u00f5brad, et sul on oma tegemised. Sul on loodus, kus keskel sa elad ja sul on hea olla siin oma maal, oma riigis. Ma arvan, et kultuur tegelikult toobki selle meile. Lihtsad asjad, igap\u00e4evased asjad, mida me ju k\u00f5ik teame. See ei ole \u00fcldse keeruline,” lausus Karis.<\/p>\n
Muuseumis k\u00e4imine tekitab Karise s\u00f5nul inimesele rahutunde. “Iga inimene, kes l\u00e4heb muuseumisse, kindlasti unustab \u00e4ra t\u00e4navam\u00fcra, k\u00f5ik selle h\u00e4irivad tegurid. Mina hakkan ka teistmoodi m\u00f5tlema muuseumis, kuigi ma ilmselt ei peaks seda enam tegema. See tekitab inimese vaimus niisuguse hea koha, rahukoha. See on ka t\u00e4htis, eriti t\u00e4nap\u00e4evases maailmas, kus \u00fcmberringi on p\u00e4ris palju kurja. Uskuge, muuseumis ja kontserdil ei ole kurja,” r\u00e4\u00e4kis museoloog.<\/p>\n
Muuseumide v\u00f5lu<\/p>\n
Armastust muuseumide vastu s\u00fcstisid Karisesse tema \u00f5petajad. Muuseumidirektor Karise s\u00f5nul, kes on t\u00f6\u00f6tanud kolmes muuseumis, \u00fcksi eriti midagi ei tee, t\u00e4htis on kogu tiim.<\/p>\n
“Sul on haruldane seltskond, sul on imelised kolleegid, sa pead ikka kuulama ka, mis nad r\u00e4\u00e4givad, arvestama ka sellega ja vaidlema, kui vaja on. Aga ilma nende imeliste inimesteta ei s\u00fcnni mitte midagi, inimene \u00fcksi ei tee mitte midagi,” \u00fctles Karis.<\/p>\n
Londoni muuseume oli Karisel v\u00f5imalus k\u00fclastama hakata 1993. aastast. Kui erinevaid museaale oli ka Eestis, siis v\u00e4ljapanekud olid t\u00e4iesti eriilmelised.<\/p>\n
“Paratamatult me ei saanud n\u00f5ukogude ajal ikkagi k\u00f5iki asju v\u00e4lja panna ja k\u00f5iki teemasid k\u00e4sitleda. Mul on nii meeles, kui ma tegin n\u00e4itust maha v\u00f5etud ausammastest, n\u00e4iteks Kalevipojast, mis n\u00f5ukogude ajal maha v\u00f5eti, ja ka Rootsi kuninga ausambast, p\u00e4rast sain ikka p\u00e4ris pahandada. Niisuguseid n\u00e4itusi teha ei tohtinud, aga kui kontroll k\u00e4is \u00e4ra, siis panime tagasi,” meenutas museoloog.<\/p>\n
Karis usub, et ka meie muuseumid ei ole ainult kohalikele ja ka k\u00fclalised saavad neist elamusi.<\/p>\n
“Meie ajalugu on v\u00e4ga huvitav ja kui me oskame seda kenasti edasi anda, siis ma arvan, et inimesed saavad elamuse. Me ei tohi sugugi alahinnata oma ajalugu, oma museaale, v\u00e4\u00e4rtusi ja inimesi, kellest me r\u00e4\u00e4gime muuseumides, kes on ju Eestis midagi korda saatnud. Iseennast peab ikka kiitma ka,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3308661he945t24.jpg\"\/)
Sirje Karis Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Karise jaoks on k\u00f5ik museaalid kallid ja igal esemel on muuseumis oma huvitav lugu.<\/p>\n
“Mulle v\u00e4ga meeldib, et tehakse aeg-ajalt lihtsalt \u00fche eseme n\u00e4itust, sest sellel esemel on nii palju jutustada ajaloost ja inimesest. Meil hiljaaegu avati muuseumikaardi pood ja seal on alati \u00fcks ese mingi aeg v\u00e4ljas, see on ka museaal. Selle \u00fche eseme \u00fcmber annab ka tohutult juttu teha. Meil on Eestis suurep\u00e4rased museaalid,” \u00fctles Karis.<\/p>\n
Sirje Karis on Eesti Rahva Muuseumi n\u00f5ukoja juht. Praegu moodustatakse ERM-i juurde ka noorte n\u00f5ukogu.<\/p>\n
“Ma olen alati m\u00f5elnud, et me v\u00f5iksime noorte k\u00e4est rohkem k\u00fcsida, mida nemad tahavad n\u00e4ha ja mida nad tahavad teha. Meie t\u00e4nap\u00e4eva noored on niiv\u00f5rd andekad, nii erksa m\u00f5istusega ja uskuge, nad oskavad k\u00fcsida. Nad oskavad ka meiesugustele n\u00f5u anda, kuulame siis neid, las nemad r\u00e4\u00e4givad. See on nii vahva ja seal on veel \u00fcks point \u2013 kui nemad annavad n\u00f5u ja me teeme nii, nagu nemad \u00fctlevad, siis \u00e4kki tuleb rohkem noori muuseumisse ka,” arvab Karis.<\/p>\n
ERM-i n\u00f5ukoda t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et muuseumist saaks rahvusmuuseum.<\/p>\n
“Meil on olemas rahvusooper, meil on rahvusraamatukogu ja las siis olla \u00fcks rahvusmuuseum ka. \u00dcks korralik muuseum oma seadusega, oma korraga, kes v\u00f5tab v\u00f5ib-olla rohkem \u00fclesandeid kui \u00fcks tavap\u00e4rane muuseum. Eesti Rahva Muuseumis on v\u00e4ga tugev teadus ja ka museoloogia, ma arvan, et k\u00f5ige tugevam selle koha pealt \u00fcldse Eestis, siis olgu see \u00fcks muuseum, mis on k\u00f5ikide alus,” m\u00e4rkis museoloog.<\/p>\n
Hea muuseumijuhtimise \u00fcks m\u00e4rks\u00f5nu on oskus end otsustajatele selgeks teha, leiab Karis, kes oli Maarjam\u00e4e ajaloomuuseumi juht, kui selle kompleksi ehitama hakati.<\/p>\n
“Ma ei m\u00e4leta, et oleks olnud mingit vastuseisu, lihtsalt Maarjam\u00e4e ajaloomuuseumi gildihoone sai k\u00fcll tehtud puhtalt Euroopa rahade pealt. Nii palju kui Eestis seda lisa oli, aga see oli suhteliselt v\u00e4ike. Aga Maarjam\u00e4e kompleks ikkagi sai ju Eesti rahadega tehtud ja suhteliselt kiire oli, kuna eesistumine tuli peale ja eesistumisel kasutati Maarjam\u00e4e tervet kompleksi. Isegi fondihoidla sai p\u00e4rast juurde tehtud. Ma arvan, et kenad inimesed olid, kelle k\u00e4est ma k\u00fcsisin ja nad said aru, et seda on vaja,” t\u00f5des museoloog.<\/p>\n
Hiljuti teatas riik, et ei soovi meie rahvuskaaslaste kultuurip\u00e4randit v\u00e4ljaspool Eestit enam toetada. Sirje Karis on oma kolleegidega sellele m\u00f5ttele vastu, sest see on ka meie endi kultuurip\u00e4rand.<\/p>\n
“See on meie rahva ajalugu, see on meie m\u00e4lu. Me ei tohi kunagi unustada seda, mis on olnud. Uskumatul kombel on meie m\u00e4lu mujal maailmas alles v\u00e4ga-v\u00e4ga palju. Rahvusarhiiv on tegelikult see, kes seda k\u00f5ike algatab ja h\u00e4sti palju on materjale digitud. K\u00fcllaltki palju oleme palunud, et nad saadaksid materjalid Eestisse, me oleme need k\u00e4tte saanud, neid siin korrastatakse. T\u00e4pselt samamoodi oleme andnud v\u00f5imaluse korrastada neid kuskil kohapeal. Me oleme saatnud sinna inimesed, kes on seda teinud ja uskuge v\u00f5i mitte, seal on ka materjale, mis siit omal ajal on lihtsalt kaasa v\u00f5etud ja \u00e4ra viidud ja n\u00fc\u00fcd me j\u00e4lle teame, kus need on. See teadmine on v\u00e4ga oluline ja ka see, et kui me eraldame raha, siis peab olema k\u00f5igile see tulem k\u00e4ttesaadav,” s\u00f5nas Karis.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3308694hf02ct24.jpg\"\/)
Sirje Karis Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Presidendi abikaasa pehme v\u00f5im<\/p>\n
Alar Karise viieaastane presidentuur hakkab peagi l\u00f5ppema. Sirje Karisele on need aastad olnud eelk\u00f5ige \u00f5ppimise aeg.<\/p>\n
“Vaatamata sellele, et ma olen juba nii vana, ma \u00f5pin kogu aeg. Teemasid, millega ma tegelen, on h\u00e4sti palju. Aga ma ei saa tegeleda asjadega, kui ma ei tea mingist teemast midagi. See t\u00e4hendab, et ma pean endale asjad selgeks tegema ja ma v\u00f5in julgelt \u00f6elda, et terve see aeg ma olen \u00f5ppinud,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Oma ameti t\u00f5ttu on Karis palju Eestimaal ringi k\u00e4inud ja n\u00e4inud, kui ettev\u00f5tlikud on kogukonnad ja inimesed.<\/p>\n
“Nii toredad on need kogukonnad ja need \u00fcritused, mida nad teevad ja kuidas nad koos k\u00e4ivad. Sinna on haaratud k\u00f5ik, nii lapsed kui ka vanemad inimesed. Silm s\u00e4rab ja koos tehakse asju. Meil tegelikult elavad Eestis nii vahvad inimesed, kes on nii ettev\u00f5tlikud ja nad teevad seda k\u00f5ike p\u00e4rast oma t\u00f6\u00f6aega. Ma v\u00e4ga kiidan neid inimesi. Teine aspekt: ma olen kohtunud v\u00e4ga tublide noorte andekate inimestega, kes loovad meie tulevikku, Eestit. Ja uskuge, mina usun meie Eesti ilusasse tulevikku, sest meil on nii targad noored inimesed,” lausus Karis.<\/p>\n
Kogu helguse juures teeb Karisele aga muret huvihariduse k\u00e4ttesaadavus. Ta leiab, et igal noorel peaks p\u00e4rast kooli olema sobiv huvitegevus.<\/p>\n
“Ma saan aru, see ei ole odav, see maksab ja siin ma ikkagi ootaks kohalike omavalitsuste toetust, kuigi meil on kohalikke omavalitsusi, kes toetavad. Mida me tahame \u00fchiskonnana: kas me tahame, et meil kasvavad toredad, andekad, s\u00e4rasilmsed lapsed ja noored, kes teavad, mida nad tulevikus tahavad v\u00f5i on meil niisugused noored, kes peale kooli l\u00e4hevad, hulguvad, paraku inetu \u00f6elda, tarbivad narkootikume ja teevad k\u00f5ike halba? Mul on v\u00e4ga hea n\u00e4ide Islandilt, kus see oli juba suureks probleemiks. Riik pani raha huviharidusse h\u00e4sti tugevasti ja sai jagu sellest. Pooled m\u00e4ngisid jalgpalli, pooled m\u00e4ngisid pilli ja asi lahenes,” r\u00e4\u00e4kis Karis ja t\u00f5i esile Eesti inimesi, kes vabatahtlikult lastega tegelevad.<\/p>\n
“V\u00e4ga palju aitavad kaasa nn s\u00e4deinimesed, kes viivad lapsed staadionile jalgpalli m\u00e4ngima ja metsa loodusesse. Nad ei taha raha, nad ei taha midagi, nad lihtsalt tahavad nendega tegeleda ja suudavad lastele nii palju edasi anda. Lapsed peavad hindama just seda keskkonda, kus nad elavad. Kui on niisugused toredad inimesed, kes suudavad seda neile \u00f5petada, siis minu arust see on suurep\u00e4rane,” on Karis veendunud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3308706hf1b5t24.jpg\"\/)
Sirje Karis Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
T\u00e4helepanu Eesti noortele ja nende (huvi)haridusele on seda suurem, et presidendi taust on teaduses.<\/p>\n
“See paratamatult on juba sisse kodeeritud tema aega ja eks seet\u00f5ttu ka mina tegelen alates s\u00fcnnitusmajadest kuni \u00fcli\u00f5pilasteni v\u00e4lja, ka SOS Lastek\u00fcla ja tublide noorte aitamine, et nad saaksid k\u00e4ia ol\u00fcmpiaadide. T\u00f5epoolest, hariduse, kultuuri ja kunsti teemad on minu jaoks olnud l\u00e4biv,” s\u00f5nas Karis.<\/p>\n
Alar Karise presidentuuri on saatnud Ukraina s\u00f5da, mis algas \u00fcsna Karise ametiaja alguses.<\/p>\n
“Mul on nii h\u00e4sti meeles, kui mu abikaasa istus kabinetis laua taga ja kirjutas oma k\u00f5net \u00fcmber. Ta pidi 24. veebruaril esimese k\u00f5ne pidama oma ametiaja jooksul. Ja lihtsalt midagi sinna enam ei sobinud ja midagi pidi juurde panema. Aga elu teeb oma reeglid, sa pead oma asju edasi ajama, edasi elama ja nii me oleme ka teinud. \u00dche osana minu t\u00f6\u00f6st n\u00fc\u00fcd k\u00fcll nende aastate jooksul on olnud ka Ukraina ja Ukraina lapsed ja noored,” \u00fctles museoloog, kes on ukrainlastega mitmeid kordi kohtunud.<\/p>\n
“Alles viimasel k\u00e4igul, see oli s\u00fcgisel, k\u00e4isime \u00fches lastekodus, kuhu ema-isa kaotanud lapsed \u00fcheksaks kuuks hoiule viiakse. See oli v\u00e4ga s\u00fcdamlik k\u00e4ik. Meie STF on see, kes aitab Ukrainat koos Olena Zelenska fondiga ja siis panime sinna varjendisse nurgakivid. Nad hakkasid varjendeid ehitama, muidu lapsed elasid kartulikeldris. Enne \u00e4ra tulekut \u00fctlesid kaks toredat ukraina t\u00fcdrukut, nad olid vast 10-11, et neil on mulle kingitus. See kingitus oli siis maal, mille nad kahekesi olid maalinud ja seal peal oli Neitsi Maarja. Neitsi Maarjal oli kuulivest seljas, korralik p\u00fcss oli k\u00e4es ja nad \u00fctlesid, et tema n\u00fc\u00fcd kaitseb,” meenutas Karis, kelle silmad sel hetkel veega t\u00e4itusid.<\/p>\n
“M\u00f5tlesin, et see maailm ei ole ikkagi \u00f5ige. Miks on nii, et kui t\u00e4iskasvanud inimesed midagi ette v\u00f5tavad, siis tegelikkuses on k\u00f5ige suuremad kannatajad ju lapsed. Nemad ei olnud mitte kunagi mitte milleski s\u00fc\u00fcdi. Ei ole s\u00fc\u00fcdi selles, et on s\u00f5jad, ei ole s\u00fc\u00fcdi selles, et nad ei saa muuseumisse, kui raha ei ole. Nemad ei ole seda p\u00f5hjustanud. P\u00f5hjustanud on paraku t\u00e4iskasvanud inimesed, \u00e4kki tuleks neid \u00f5petada rohkem.”<\/p>\n
Eri riikide esileedid l\u00e4vivad omavahel tihti ja nende s\u00fcdameasjaks on peamiselt laste haridus.<\/p>\n
“Lapsed peavad saama normaalse hariduse, \u00fcksk\u00f5ik, kas nad on varjendis v\u00f5i oma kodudest ammugi \u00e4ra aetud. Ka Aafrika lapsed, t\u00fctarlapsed, kes ei ole kooliski saanud k\u00e4ia, nii et me p\u00fc\u00fcame riikide vahel presidendi abikaasadega aidata, kui on kellelgi v\u00f5imalus, me pakume abi, kutsume enda juurde. P\u00f5him\u00f5tteliselt see ei olegi niiv\u00f5rd mitte rahaline abi, vaid puhtalt \u00fcksteise abistamine,” lausus Karis.<\/p>\n
Karis meenutas, et enne kui ta abikaasa presidendiks kandideeris, arutati see perekeskis l\u00e4bi, ehkki otsuse tegi president ise.<\/p>\n
“Minu abikaasa on alati eluaeg ise otsustanud, mis ta teeb. Ta r\u00e4\u00e4kis lastega, meil on h\u00e4sti kokkuhoidev pere ja me v\u00e4ga hindame \u00fcksteise otsuseid,” s\u00f5nas ta ja tunnistas, et ei j\u00f5ua praegu uutele presidendivalimistele \u00fcldse keskenduda, sest t\u00f6\u00f6d on nii palju. “Ma pean selle t\u00f6\u00f6 k\u00f5ik \u00e4ra tegema, mis mul on veel tegemata, nii et pigem teen t\u00f6\u00f6d ja suhtlen inimestega, lastega ja noortega. See on tore.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3308700h127at24.jpg\"\/)
Sirje Karis ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui esileedi t\u00f6\u00f6 peaks oktoobris l\u00f5ppema, hakkab ta raamatuid lugema. “Ma v\u00e4ga armastan raamatuid ja ma v\u00e4ga armastan lugeda. Kui ma veel teatrisse praegu j\u00f5uan ja kontserdile ka, siis raamatuid j\u00f5uan lugeda \u00f6\u00f6siti m\u00f5nikord. Aga vaat siis ma hakkan,” s\u00f5nas Karis.<\/p>\n
Presidendi abikaasa amet on Karise jaoks olnud v\u00e4ga uus ja teistmoodi kogemus.<\/p>\n
“Need inimesed, kes meie \u00fcmber seal on, olid ju ka uued inimesed minu jaoks. Tegelikult on nii positiivne suhtumine olnud. Ma ei ole v\u00e4ga negatiivset suhtumist endasse isegi Eesti rahva poolt mitte kohanud. Ikka on tore ja huvitav, aga vahepeal oled lihtsalt v\u00e4sinud,” lausus museoloog.<\/p>\n
Kultuurisoovitus. “Minu kultuurisoovitus on muuseumikaart. Iga inimene saab endale selle soetada. Uskuge, sellega saab v\u00e4ga paljudesse muuseumidesse, v\u00e4ga palju kordi aastas k\u00e4ia. See on oluliselt odavam, muidu \u00f6eldakse, et muuseumid on kallid. Sellega v\u00f5ib l\u00f5pmatuseni k\u00e4ia, Meremuuseumisse sisse-v\u00e4lja, kas v\u00f5i iga p\u00e4ev. Eesti rahvas saab siis n\u00e4ha, kui fantastiliselt ilusad ja toredad on meie muuseumid,” r\u00e4\u00e4kis Sirje Karis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5ne p\u00e4eva eest l\u00f5ppes Sirje Karisel riigivisiit Leetu, kus ta muu seas j\u00f5udis k\u00fclastada ka Ciurlionise kunstimuuseumi. “See…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":158785,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,9873,25,13103,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-158784","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-plekktrumm","tag-populaarseimad-lood","tag-sirje-karis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116441639075762167","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158784","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158784"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158784\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/158785"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158784"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158784"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158784"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}