uuringus<\/a> v\u00f5rreldi enam kui 1200 Ukraina s\u00f5jap\u00f5geniku ja nendega sama soo- ja vanusejaotusega Eesti \u00fcldrahvastikku kuuluvate 18-64-aastaste inimeste andmeid.<\/p>\nSelgus, et kuigi p\u00f5genikud hindavad oma f\u00fc\u00fcsilist toimetulekut sageli isegi paremaks, esineb neil oluliselt rohkem \u00e4revust, depressiooni ning valu v\u00f5i vaevusi. N\u00e4iteks m\u00e4rkis \u00fcle 60 protsendi p\u00f5genikest, et neil esineb vaimse tervisega seotud probleeme. Eesti elanikkonnas oli see protsent ligikaudu 55.<\/p>\n
Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile s\u00f5nul viitavad need tulemused s\u00f5ja ja \u00fcmberasumise m\u00f5jule. “S\u00f5ja m\u00f5ju ulatub inimeste tervisesse ka p\u00e4rast turvalisemasse keskkonda j\u00f5udmist, avaldudes vaimses heaolus ja igap\u00e4evases toimetulekus,” \u00fctles Reile.<\/p>\n
Uuringus kasutati rahvusvaheliselt laialt kasutatavat tervisega seotud elukvaliteedi m\u00f5\u00f5dikut EQ-5D, mis hindab elukvaliteeti liikumisv\u00f5ime, enesehoole, igap\u00e4evategevustega toimetuleku, valude-vaevuste ning \u00e4revuse-depressiivsuse esinemise kaudu. Neilt alajaotustelt saab leida koondskoori, kus parimat terviseseisundit t\u00e4histab v\u00e4\u00e4rtus 1. Kui Eesti \u00fcldrahvastikus oli keskmine elukvaliteedi v\u00e4\u00e4rtus 0,763, siis p\u00f5genikel 0,742.<\/p>\n
Reile s\u00f5nul annavad tulemused s\u00f5jap\u00f5genike tervisest mitmetahulise pildi. “F\u00fc\u00fcsilise tervise vaatest, esines p\u00f5genikel kohati isegi v\u00e4hem probleeme kui Eesti elanikel. Siin v\u00f5ib m\u00e4ngida rolli nii-\u00f6elda terve migrandi efekt, mis t\u00e4hendab, et lisaks muudele teguritele on r\u00e4nne v\u00f5imalik eelk\u00f5ige neil, kel f\u00fc\u00fcsiline tervis parem,” lisas ta.<\/p>\n
Siiski v\u00f5ib terve migrandi efekt olla ajutine, kui ps\u00fchho-sotsiaalne koormus nagu n\u00e4iteks majanduslik ebakindlus v\u00f5i stress tervist aja jooksul m\u00f5jutavad. Just majanduslikus olukorras ilmnesid uuringu tulemuste p\u00f5hjal suured erinevused.<\/p>\n
Kuigi rahalised raskused olid tugevalt seotud madalama elukvaliteediga m\u00f5lemas r\u00fchmas, on s\u00f5jap\u00f5genikud siin selgelt haavatavamas seisus. Kaks kolmandikku p\u00f5genikest elas v\u00e4hem kui 900 euroga kuus inimese kohta, samas kui Eesti elanike seas oli see n\u00e4itaja oluliselt v\u00e4iksem.<\/p>\n
“Arvestatav osa elukvaliteedi erinevusest on seotud\u00a0 sotsiaalmajanduslike tegurite ja vaimse tervisega. See osutab, et lisaks tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavusele tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka p\u00f5genike laiemale toimetulekule. Vaimne heaolu, turvatunne ja majanduslik kindlus on sama olulised,” \u00fctles Reile.<\/p>\n
Kuigi Eestis on Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikele k\u00e4ttesaadavad nii tervishoiu- ja sotsiaalteenused kui ka vaimse tervise tugi, viitab uuring vajadusele sihip\u00e4rasemate lahenduste j\u00e4rele. S\u00f5jap\u00f5genikel on ajutise kaitse alusel praegu \u00f5igus saada erinevaid toimetulekutoetusi, sealhulgas pereh\u00fcvitisi ja vajadusel toiduabi.<\/p>\n
Lisaks pakuvad abi sotsiaalkindlustusameti ps\u00fchhosotsiaalne kriisiabi, emotsionaalse toe telefon, vaimse tervise veebin\u00f5ustamine (sh ukraina keeles), ning tugiisikuteenus. Eesti Pagulasabi pakub n\u00f5ustamist ja infotuge ning aitab inimestel teenustes paremini orienteeruda. Uuringu autorid soovitavad p\u00f5genike tervisega seotud muutusi ajas j\u00e4lgida ning hinnata, millised poliitikad ja teenused ebav\u00f5rdsust p\u00e4riselt v\u00e4hendada aitavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis elavate Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike tervisega seotud elukvaliteet on Eesti elanike omast m\u00f5nev\u00f5rra madalam ja seda eelk\u00f5ige vaimse tervise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":158808,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,17282,21,28,29,19,25,7384,563,23,24,64420,22,20,4213,30],"class_list":["post-158807","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fuusiline-tervis","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sojapogenikud","tag-tervise-arengu-instituut","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-sojapogenikud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116441733199336452","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158807"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158807\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/158808"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158807"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158807"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}