{"id":158947,"date":"2026-04-21T10:55:10","date_gmt":"2026-04-21T10:55:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/158947\/"},"modified":"2026-04-21T10:55:10","modified_gmt":"2026-04-21T10:55:10","slug":"harri-tiido-surve-euroopale-seest-ja-valjast-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/158947\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: surve Euroopale seest ja v\u00e4ljast | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud”<\/a> on seekord vaatluse all Euroopa demokraatliku elukorralduse \u00f5\u00f5nestamine. Venemaa ei piirdu s\u00f5navahuga, aktiivselt v\u00e4rvatakse \u00fchekordseid agente diversioonide l\u00e4biviimiseks, aktiivne on desinfo \u00f6kos\u00fcsteem ja j\u00e4tkuvad poliitikute ning arvamusliidrite \u00e4raostmise katsed, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Tulen vana teema juurde, nimelt surve juurde, mida Euroopa eluviisile avaldatakse nii seest- kui ka v\u00e4ljastpoolt piire. Ajend tekkis \u00fchest kirjutisest, milles pakutakse ka meetmeid idasuunalisele survele reageerimiseks.<\/p>\n

Euroopa demokraatliku elukorralduse \u00f5\u00f5nestamine seest- ja v\u00e4ljastpoolt on omavahel paljuski seotud. V\u00e4lised j\u00f5ud p\u00fc\u00fcavad k\u00f5igiti sisemisi rahulolematuid tagant t\u00f5ugata. Nood aga ei saa pahatihti arugi, et on vaid t\u00f6\u00f6riistad v\u00e4liste j\u00f5udude k\u00e4es.<\/p>\n

Soome v\u00e4lispoliitika instituudi m\u00e4rtsikuine uurimus v\u00e4idab, et l\u00e4\u00e4ne liberaalsetel reeglitel p\u00f5hinevale korrale on k\u00f5ige p\u00fcsivam surve just seestpoolt. Euroopale keskendudes oli \u00fcheks selliseks illiberaalseks tegijaks Viktor Orb\u00e1ni re\u017eiim Ungaris. See kopeeris Venemaa m\u00e4ngureegleid ja kasutas neid siseriiklikult liberaaldemokraatia murendamiseks ning seej\u00e4rel kogu Euroopa Liidu senise elukorralduse kahjustamiseks.<\/p>\n

Kuid Orb\u00e1ni seltskond ei olnud ainus. Juba aastaid on poliitilised j\u00f5ud mitmetes demokraatiates kasutanud liberaalsete demokraatlike normide \u00f5\u00f5nestamiseks samu meetmeid, mida seni oleme n\u00e4inud pigem autokraatlikes riikides. Pakutakse oma variante illiberaalsest valitsemisest ja demokraatiast ilma p\u00f5hiseadusliku liberalismita.<\/p>\n

V\u00f5ib seega \u00f6elda, et surve liberaaldemokraatiale keskendub selle termini esimesele poolele, liberaalsusele. Demokraatiaga ollakse justkui n\u00f5us, ehk siis valimised v\u00f5ivad ikka olla kui demokraatia n\u00e4itaja. Kuid soovitavalt v\u00f5imu poolt juhituna. On ju ka Venemaal valimised\u2026<\/p>\n

Venemaast ja tema m\u00f5just ongi alust korduvalt r\u00e4\u00e4kida p\u00f5hjusel, et sealne illiberaalne h\u00fcbriidne valitsemismudel on p\u00e4lvinud paljudes riikides populistide imetluse kui j\u00e4rgimist v\u00e4\u00e4riv eeskuju.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu on Vene m\u00f5jutustegevusel Euroopas kandepind t\u00e4iesti olemas. Et arengute j\u00e4lgimist ilmselt lihtsamaks teha, on Euroopa illiberaalsed j\u00f5ud koondunud erineval moel. Nii n\u00e4iteks moodustati Euroopa Parlamendis kaks aastat tagasi Ungari peaministri Orb\u00e1ni ning tema T\u0161ehhi ja Austria parempoolsete ametivendade poolt uus poliitiline r\u00fchmitus Euroopa Patrioodid, millesse hakkasid kuuluma valdavalt senise Identiteedi ja Demokraatia r\u00fchmituse liikmesparteid ja mis sai parlamendis suuruselt kolmandaks j\u00f5uks. Samal ajal moodustati teinegi r\u00fchmitus, Suver\u00e4\u00e4nsete Riikide Euroopa, mis lubas olla radikaalsem kui patriootide oma, kuid neil on vaid 25 liiget ja seega v\u00e4ike m\u00f5ju.<\/p>\n

Euroopas on kandepinda leidnud ka USA konservatiivne poliitilise aktsiooni konverents, mis laiendas algselt siseriiklikku tegevust rahvusvaheliseks. Konverentsi \u00fcritusi on korraldatud Mehhikos, Brasiilias, Austraalias, Jaapanis, Koreas, Iisraelis, kuid ka Ungaris ja Poolas. USA administratsiooni ning sellele l\u00e4hedaste tegelaste sekkumisest Euroopa riikide sisepoliitikasse oleme juba r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n

Ida suunalt j\u00e4tkuvad Euroopa m\u00f5jutamise katsed saavad \u00f5nneks aeg-ajalt ka vastul\u00f6\u00f6ke. Nii kehtestas Euroopa Liit mullu detsembris sanktsioonid rahvusvahelisele russofiilide liikumisele. See tekkis 2023. aastal Venemaa v\u00e4lisministeeriumi tiiva all ja tuntud marurahvuslasest miljard\u00e4ri Konstantin Malofejevi rahastamisel. Vene luureteenistustega seotud Malofejev on \u00fcldse v\u00e4ga paljude Vene radikaalsete liikumiste tegevuse tagaja.<\/p>\n

Russofiilide liikumine v\u00e4idab, et on valitsusv\u00e4line ja vabatahtlik, selle asutamisel oli kohal umbes 90 esindajat 42 riigist. Praeguseks peaks neil olema 77 rahvuslikku all\u00fcksust. Euroopa Liidus on nad esindatud 12 riigis: Itaalias, Bulgaarias, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, K\u00fcprosel, Poolas, Hispaanias, Rumeenias, L\u00e4tis ja Leedus ning \u00fchisorganisatsioonina T\u0161ehhis ja Slovakkias. Nende koost\u00f6\u00f6partnerid on fond Vene Maailm, mida haldab v\u00e4lisministeerium, Vene ja N\u00f5ukogude rahufondid, Vene kaasmaalaste kaitse fond, mida tuntakse ka Pravfondi nime all, ja propagandaportaalide v\u00f5rgustik Baltija.eu.<\/p>\n

Baltija portaali asutas muide aastal 2022 Eesti elamisloa kaotanud Vene propagandist Aleksander Kornilov. \u00c4\u00e4rmusradikaalide \u00fchendamiseks asutati mullu septembris Peterburis rahvusvaheline suver\u00e4\u00e4nsuse liiga, Paladiinid, millega liitunute seas on ka k\u00fcmmekond Euroopa radikaalide \u00fchendust.<\/p>\n

Paladiinide r\u00fchmad on juba mitmes Euroopa riigis ka aktsioone korraldanud. Ja muide, ka nende tegevuse taga on v\u00e4hemalt osaliselt Konstantin Malofejev. Madridis toimus mullu novembris Euroopa neofa\u0161istide foorum, kus ka Venemaa oli esindatud. Ehk askeldamist j\u00e4tkub.<\/p>\n

Venemaa ei piirdu s\u00f5navahuga, aktiivselt v\u00e4rvatakse \u00fchekordseid agente diversioonide l\u00e4biviimiseks, aktiivne on desinfo \u00f6kos\u00fcsteem ja j\u00e4tkuvad poliitikute ning arvamusliidrite \u00e4raostmise katsed.<\/p>\n

H\u00fcbriids\u00f5da Euroopa vastu k\u00e4ib mitmel rindel. Paari aasta tagustel andmetel olla Vene narratiive 19 Euroopa riigis edastamas sadu erakondi ja r\u00fchmitusi ning umbes 1300 \u00fcksikisikut. Balti riike nende nimekirjas ma ei n\u00e4inud, kuigi kui Facebookis n\u00e4iteks partei Koos postitusi vaadata, v\u00f5iksid nemad sinna kuuluda k\u00fcll.<\/p>\n

Seni on Vene aktsioonidele vastamisel takistuseks Euroopa range tuginemine seadustele, sellest tulenev reageerimise aeglus ja teravuste v\u00e4ltimine. Euroopa poliitika anal\u00fc\u00fcsi keskus avaldas sel teemal raporti soovitustega, mis p\u00e4ris huvitavad. Loetledes Venemaa varis\u00f5ja tegevusi, mis sisuliselt on muutnud Euroopa agressiooni sihtm\u00e4rgiks, pakuvad nad ka reageerimiseks v\u00f5imalusi.<\/p>\n

Peamine soovitus on siduda k\u00f5ik Venemaa r\u00fcnded Euroopas abiga Ukrainale. Igale diversioonile m\u00f5nes Euroopa riigis peaks j\u00e4rgnema vastusena Ukrainale uute rakettide tarnimine, kaugl\u00f6\u00f6kidelt piirangute kaotamine v\u00f5i muud sellist.<\/p>\n

Ehk iga Venemaa diversiooniakt Euroopas peaks tooma kaasa Ukraina s\u00f5jalise v\u00f5imekuse kasvatamise. NATO-maade kriitilise infrastruktuuri r\u00fcndamine tuleks v\u00f5rdsustada relvastatud r\u00fcndega. Logistikaahelate r\u00fcndamisele peaks aga j\u00e4rgnema r\u00fcnne Venemaa logistika vastu. Ja k\u00fcberr\u00fcnnakutele peaks vastus olema k\u00fcberr\u00fcnnak Vene kriitiliste s\u00fcsteemide vastu.<\/p>\n

M\u00f5ttesuund igal juhul \u00f5ige, ammu juba aeg \u00fcle minna aktiivsele vastutegevusele.<\/p>\n

Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Euroopa demokraatliku elukorralduse \u00f5\u00f5nestamine. Venemaa ei piirdu s\u00f5navahuga, aktiivselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,15446,37,33,35,34,36,590,31,32,4271,4273,21,68160,28,29,95,23033,54,19,25,23,24,22,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-158947","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-desinformatsioon","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-illiberaalne-demokraatia","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mojutustegevus","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116442334882480434","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158947","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158947"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158947\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158947"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158947"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158947"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}