{"id":158968,"date":"2026-04-21T11:18:07","date_gmt":"2026-04-21T11:18:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/158968\/"},"modified":"2026-04-21T11:18:07","modified_gmt":"2026-04-21T11:18:07","slug":"ott-maaten-ametkondlikule-sissisojale-ei-allu-estonia-kunagi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/158968\/","title":{"rendered":"Ott Maaten: ametkondlikule sissis\u00f5jale ei allu Estonia kunagi | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Ligi aasta on m\u00f6\u00f6dunud minu eelmisest arvamusloost<\/a> rahvusooperi Estonia juurdeehitusega seotud arengutest. Pean rahvusooperi peadirektorina oma kohustuseks valgustada avalikkust protsessidest, mis on juurdeehitusega seonduvalt vahepeal toimunud. Eelmisel aastal riigikogus toimunud vastavasisuline konverents andis kindlasti tunnetatava t\u00f5uke j\u00e4rgnenud 2025. aastal toimunud s\u00fcndmustele.<\/p>\n

Nimelt kutsus kultuuriminister Heidy Purga kokku t\u00f6\u00f6r\u00fchma, mille \u00fclesandeks sai juurdeehituse rahvusvahelise arhitektuurikonkurssi ette valmistamine. T\u00f6\u00f6r\u00fchma kaasati kultuuriministeeriumi, Tallinna linna, arhitektide liidu ja muinsuskaitseameti esindajad, lisaks teisi valdkonna asjatundjaid.<\/p>\n

Arhitektuurikonkursi korraldamine oleks Estonia juurdeehituse protsessis m\u00e4rgiline verstapost, sest see looks aluse sisuliseks diskusiooniks ja v\u00e4listaks senised spekulatsioonid erinevate meedias levinud “punaste kastide” osas. Eelmisel aastal riigikogus toimunud konverentsil r\u00f5hutasin, et juurdeehituse arhitektuurne lahendus saab olla eranditult geniaalne Tallinna linnaruumi jaoks. Kompromissi olla ei saa.<\/p>\n

\u00dclesanne, mille minister t\u00f6\u00f6r\u00fchmale p\u00fcstitas, ei olnud lihtne. Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus peame saama vastused k\u00fcsimustele, milliseid ajaloolisi v\u00e4\u00e4rtusi peidab endas maap\u00f5u ning kas just juurdeehitusega on neid n\u00e4iteks v\u00f5imalik avada praegustele ja tulevastele p\u00f5lvedele vaatamiseks.<\/p>\n

V\u00f5imalikud lahendused<\/p>\n

Oluline k\u00fcsimus, millele vajame vastust, on projektiga seonduvad tingimused, mis seovad juurdeehituse nii l\u00e4hedal asuva vanalinna kui ka teiste ajalooliste hoonetega sealhulgas senise Estonia teatrihoonega ja k\u00f5rval asuva pargiga.<\/p>\n

Alati tasub meenutada, et maja erineb v\u00e4ga paljuski sellest esialgsest, 1913. aastal valminud hoonest, mis 1944. aasta m\u00e4rtsis sisuliselt varemeteks pommitati. Praeguses teatrimajas, eriti selle P\u00e4rnu maantee poolses fassaadis, ei ole s\u00e4ilinud midagi algup\u00e4rast ning selle asemel k\u00f5rgub vanalinna poole tolle aja stalinistlik arhitektuurilahendus.<\/p>\n

On oluline, et muinsuskaitseliste eritingimuste koostamisel l\u00e4htutaks mitte kitsast ametkondlikust l\u00e4hte\u00fclesandest, miks juurdeehitust just sinna asupaika teha ei saa, vaid laiemast ajaloolis-kultuurilisest vaatest. Selleks lausa kohustab liikmesriike just see sama UNESCO \u00fclemaailmne kultuuri- ja loodusp\u00e4randi kaitse konventsioon, mida juurdeehituse vastased tihtipeale valikuliselt hirmutamiseks kasutavad.<\/p>\n

Nii n\u00e4iteks r\u00f5hutab konventsiooni artikkel 4, et konventsiooniosaline riik kohustub kultuuri- ja loodusp\u00e4randi v\u00e4ljaselgitamise, kaitse ja s\u00e4ilitamise k\u00f5rval ka seda populariseerima tulevastele p\u00f5lvele.<\/p>\n

Konventsiooni j\u00e4rgmine artikkel l\u00e4heb veel kaugemale, kohustades p\u00e4randile teatavate \u00fchiskondlike funktsioonide \u00fcleandmist ja p\u00e4randi kaitse l\u00fclitamist \u00fcldise planeerimise programmidesse. See on t\u00e4pselt see, mida me laiap\u00f5hjalisest koost\u00f6\u00f6st k\u00f5igilt osapooltelt, muinsuskaitselt, Tallinnalt, valitsuselt, arhitektide liidult ja paljudelt teistelt, ka loodame.<\/p>\n

M\u00f5tleme koos ja otsustame, kuidas \u00fchendame uue vanaga, toome peidus oleva p\u00e4randi esile ning kujundame linnaruumi just nii, et see kutsuks linlased, k\u00f5ik eestimaalased ja meie k\u00fclalised taas meie pealinna kesklinna ning annaks arengule uue hoo mitmeteks aastak\u00fcmneteks. Kindlasti kannaks ooperi- ja balletiteatri laiendus selle \u00fclesande auga v\u00e4lja.<\/p>\n

Teine oluline \u00fclesanne on t\u00e4iendavalt hinnata teatri senist ruumiprogrammi ning vajadusi selleks, et luua artistidele vajalikud tingimused ning pakkumaks publikule l\u00f5puks maailmatasemel ooperi- ja balletikunsti.<\/p>\n

See on kohati veel raskem \u00fclesanne kui muinsuskaitseliste eritingimuste koostamine. R\u00f5hutan taas, et seda oskavad kindlasti k\u00f5ige paremini kirjeldada meie lavakunste esindavad professionaalid ise. Samal ajal eeldab korrektne avatus ja koost\u00f6\u00f6 k\u00f5igi osapoolte \u00e4rakuulamist, erinevate seisukohtade l\u00e4bi vaidlemist ja valdkonnaga ka mitte otseselt seotud kolleegidele t\u00f5estamist, miks peaks \u00fcks v\u00f5i teine lahendus just selline olema.<\/p>\n

Seni on v\u00f5imalikud lahendusvariandid olnud juurdeehitus v\u00f5i olemasoleva maja \u00fcmberehitus. \u00dcllatuslikult kerkis nende k\u00f5rvale Tallinna peaarhitekti Andro M\u00e4nni ettepanek tekitada juurdeehitus teisele poole Estonia puiesteed asuvale Teatriv\u00e4ljakule. Selleks tuleks \u00fchendada senine teatrimaja maa-aluste galeriide kaudu uue lisahoonega. Mahult ja sisult kindlasti utopistlik, kuid siiski anal\u00fc\u00fcsimist vajav pakkumine.<\/p>\n

Vana hoone \u00fcmberehituse puhul peab taas t\u00f5dema, et see variant oleks muinsuskaitseliselt ja valdkondlikult palju koormavam, kuna sisuliselt eeldaks see senise maja 80-protsendilist lammutamist, \u00fcmberehitamist ja teatri sulgemist kolmeks v\u00f5i neljaks aastaks. Ooperi- ja balletiteatrile oleks see mingiks ajaks kindlalt varjusurma minek, millest hilisem v\u00e4ljatulek oleks problemaatiline. Suur osa meie artistidest liiguksid v\u00e4lismaale, kuna ooperi ja balleti etendamine veel piiratumatel asenduspindadel, kui need meil praegu on, pole sisuliselt v\u00f5imalik<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma vaidlused on kestnud n\u00fc\u00fcd peaaegu aasta, kuid v\u00f5ib t\u00f5deda, et tasapisi on j\u00f5utud teatud kompromissideni. Kohati kahjuks v\u00e4ga vaevaliselt, kuna rahvusvahelise arhitektuurikonkursi v\u00e4ljakuulutamiseks on vaja \u00fchildada ruumilahendus ja muinsuskaitse ning see kogum konkursi tingimusteks kohandada. Arhitektide liidul on selles m\u00e4ngida \u00fclioluline ja lausa ajalooline roll, mille tulemeid saavad hinnata mitmed p\u00f5lvkonnad peale meid. See on roll, mida ei maksa karta, sellele ei maksa vastu seista, vaid pigem v\u00f5ib selle \u00fcle uhke olla.<\/p>\n

Poliitiline tausts\u00fcsteem<\/p>\n

Rahvusooperi Estonia juurdeehitusega seonduvalt ei saa alahinnata ka poliitilist tausts\u00fcsteemi.<\/p>\n

“Reaalsus, kahetsusv\u00e4\u00e4rne reaalsus on see, et riigiv\u00f5imu koalitsioonid ja nende eesm\u00e4rgid on erinenud suuresti pealinna omadest.”<\/p>\n

Kuigi juurdeehituse kui riiklikult t\u00e4htsa kultuuriobjekti ehitamise on 2021. aastal otsustanud eelmine riigikogu koosseis ja 2024. aastal kinnitanud \u00fcle ka j\u00e4rgnev riigikogu koosseis, siis \u2013 nagu elu on n\u00e4idanud \u2013 puudub tegelikul poliitilisel maastikul riigikogu h\u00e4\u00e4letusega sarnanev “\u00fclim konsensus”. Reaalsus, kahetsusv\u00e4\u00e4rne reaalsus on see, et riigiv\u00f5imu koalitsioonid ja nende eesm\u00e4rgid on erinenud suuresti pealinna omadest. Jah, vahetevahel on olnud ka poliitiliste j\u00f5udude kattumist, kuid t\u00e4it \u00fcksmeelt pole sellest kunagi kahjuks s\u00fcndinud.<\/p>\n

Kui teiste objektide puhul on ehitamise eestvedajaks ja motiveeritud pooleks kohalikud omavalitsused, siis Estonia puhul on olukord teine.<\/p>\n

Me oleme rahvusooper, seadusega kehtestatud avalik-\u00f5iguslik institutsioon, mis asub riigile kuuluval maal keset kohaliku omavalitsuse ehk meie pealinna territooriumi. See t\u00e4hendab, et me ei saa laieneda omavalitsusele kuuluvatele maadele, ei saa kehtestada planeeringuid, ei saa vahetada maid ega teha teisi \u00f5iguslikke protseduure ilma riigi ja kohaliku omavalitsuse koost\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n

Kahjuks on nii riik kui ka linn juba aastaid l\u00fckanud protsesse \u00fcksteise \u00f5lgadele, mis neilt \u00f5lgadelt on tihtipeale peagi maha libisenud. Meie algup\u00e4rase kultuuritempli ehitusprotsess eelmise sajandi alguses, kui vastamisi seisid imperialistlik ja venestav tsaariv\u00f5im ning teiselt poolt sisult esimene rahvuslik linnavalitsus, suutsid liikuda toonases poliitilises reaalsuses edasi tunduvalt kiiremini kui meie t\u00e4nap\u00e4eval. Sellest on v\u00e4ga kahju.<\/p>\n

Oleme omalt poolt pakkunud m\u00f5lemale poolele v\u00e4lja v\u00f5imalike maadevahetustega seonduvaid lahendusi, n\u00e4iteks Tammsaare pargi laiendamist praegusele mitte k\u00f5ige kohasemale teatri parkla alale. Samuti oleme teinud ettepanekuid, kuidas lahendada tulevase linna peat\u00e4nava esindusfunktsiooni koosk\u00f5las ooperimaja juurdeehituse mitmikfunktsionaalsusega.<\/p>\n

Tallinna linnapea Peeter Raudsepa viimane visiit rahvusooperisse andis siiski meile teatud kindluse, et linn on koost\u00f6\u00f6le avatud. See aitab eesseisvate hankeprotsessidega kindlasti edasi liikuda. Oleme alati soovinud, et k\u00f5igis hindamiskomisjonides oleks esindatud meie pealinna huvid ja n\u00e4gemus. Enamgi veel, oleme teinud riigikogu rahvusooperi toetusgrupile ettepaneku, et rahvusooperi seadusesse oleks meie n\u00f5ukogu liikmete hulka nimetatud ka Tallinna esindaja.<\/p>\n

Kultuuriminister kinnitas t\u00e4navu 9. m\u00e4rtsil riigikogus arup\u00e4rimisele vastates, et juurdeehituse planeerimine ei ole seiskunud ning ettevalmistavad tegevused arhitektuuriv\u00f5istluse v\u00e4ljakuulutamise nimel k\u00e4ivad. Kahjuks ei k\u00f5lanud t\u00e4psemaid daatumeid \u00fche v\u00f5i teise eesm\u00e4rgi saavutamise kohta, kuid ega minister neid nii lihtsalt v\u00e4lja k\u00e4ia ei saakski. Eelk\u00f5ige peab rahvusooper Estonia ise koost\u00f6\u00f6s k\u00f5igi osapooltega nendele k\u00fcsimustele vastused saama.<\/p>\n

Siiski, vaatamata kogu keerulisele tausts\u00fcsteemile kulgeb juurdeehituse protsess ajas ja ruumis edasi. Kindlasti soovib kogu meie teatripere, et arengud oleksid kiiremad, kuid arvamuste mitmek\u00fclgsus ja kohati ka nende vastuolulisus dikteerivad oma tempo.<\/p>\n

Sageli j\u00e4\u00e4b mulje, et erinevate ametkondade ja kutseliitude kaudu avaldub teatud isikute p\u00f5him\u00f5tteline vastuseis kogu protsessile. See vastut\u00f6\u00f6 v\u00e4ljendub lausa ametkondliku jonnina stiilis, et kui mina ametnikuna olen vastu, siis juurdeehitust ei tule ja k\u00f5ik. Kuigi riigikogu on aastaid teemat arutanud ja otsused teinud, siis b\u00fcrokraat vaid vilistab selle peale. Kahjuks kogeme sellist suhtumist ka paljudes teistes riigi valdkondades.<\/p>\n

Me oleme rahvusooperis avatud igasugusele argumenteeritud v\u00e4itlusele, kuid ametkondlikule sissis\u00f5jale ei allu me kunagi. Linnalt ja riigilt ja teistelt osapooltelt, sh arhitektide liit ja muinsuskaitseamet, ootame eelk\u00f5ige reaalset koost\u00f6\u00f6d ja tahet kaasa aidata, et \u00fcletada need tohutud takistused, mis meie teele pidevalt kerkivad, kuid ega miski muu neile vastu ei saa, kui vaid otsene poliitiline tahe ja siiras soov edasi liikuda.<\/p>\n

Kahjuks l\u00f5hub meie riigi poliitikas valitsev nelja aasta horisont ehk valimistest valimistesse kulgev ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus tihti pikemaid vaateid ja perspektiive, sisendades muuhulgas erinevatele ametnikele tunnetust nende \u00fclimast ja vankumatust ainuv\u00f5imust riigis. K\u00f5ik see vastandub meie p\u00f5hilise eesm\u00e4rgiga, et meie rahvuskultuur p\u00fcsiks l\u00e4bi aegade nagu seda n\u00e4eb ette meie p\u00f5hiseadus. Usun, et rahvusooper Estonia puhul suudame selle negatiivse paradigma murda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ligi aasta on m\u00f6\u00f6dunud minu eelmisest arvamusloost rahvusooperi Estonia juurdeehitusega seotud arengutest. Pean rahvusooperi peadirektorina oma kohustuseks valgustada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":158969,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[9073,15366,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4290,28,29,7221,19,188,51126,25,1789,2130,1643,23,24,22,797,20,30],"class_list":["post-158968","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arhitektide-liit","tag-ballett","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juurdeehitus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-muinsuskaitse","tag-news","tag-ooper","tag-ott-maaten","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvusooper-estonia","tag-tallinn","tag-tallinna-vanalinn","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-unesco","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116442425252448774","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158968","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158968"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158968\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/158969"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158968"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158968"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158968"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}