\u00dchingust Memoriaal kujunes juba N\u00f5ukogude Liidu lagunemise ajastul Venemaa v\u00e4givallarohke ajaloop\u00e4randi m\u00f5testamise keskus. Pole \u00fcllatus, et Moskva v\u00f5imude seisukohalt on tegu r\u00e4nga kurit\u00f6\u00f6ga, kirjutab Argo Ideon.<\/p>\n
T\u00e4navu 9. aprillil tegi Venemaa \u00fclemkohus Moskvas otsuse, mis tunnistas \u00fchiskondliku liikumise Memoriaal \u00e4\u00e4rmuslikuks organisatsiooniks ja keelas selle tegevuse riigi territooriumil.<\/p>\n
Otsus ei ole ootamatu. Tegu on lihtsalt viimase sammuga pikas reas, millega Vene v\u00f5imud juba aastate eest asusid h\u00e4vitama \u00fchendust, mis on aastak\u00fcmneid tegelenud N\u00f5ukogude Liidus ja hiljem ka Venemaal toimunud poliitiliste repressioonide avalikustamise ja nende ohvrite m\u00e4lestuse hoidmisega.<\/p>\n
Algul v\u00e4lisagendi staatus, siis 2021.\u20132022. aastal juriidiliste isikute sulgemine, uues olukorras aga \u00e4hvardab Venemaal kriminaalasi iga\u00fcht, keda saab Memoriaali tegevusega seostada.<\/p>\n
Organisatsiooni ainulaadne arhiiv<\/p>\n
Memoriaalist kujunes N\u00f5ukogude Liidu lagunemise ajastul Venemaa repressiivse ajaloop\u00e4randi avalikustamise ja m\u00f5testamise keskus. V\u00f5iks \u00f6elda, mingil kujul s\u00fcdametunnistus. Memoriaal s\u00fcstematiseeris ja s\u00e4ilitas tohutus koguses teavet poliitvangide kohta, tema Moskva peakorteris leidus arhiiviriiuleil pungil t\u00e4is paberitega kaustu ja ajaloo jaoks olulisi esemeid. Sealhulgas ka neid, millel oli seos Eestiga, n\u00e4iteks kunstnik \u00dclo Soosteriga seonduvad materjalid.<\/p>\n
Memoriaali arhiiv oli suurelt jaolt kogutud represseeritute perede tehtud annetuste p\u00f5hjal. “Neil riiulitel on dokumendid, mida inimesed on meile toonud,” n\u00e4itas 2013. aastal \u00fchingu peamaja k\u00fclastanud Eesti parlamendi v\u00e4liskomisjoni liikmetele toonane Memoriaali juht Arseni Roginski. “P\u00f5hiliselt kirjad laagritest, memuaarid. L\u00f5ppematu rivi Gulagiga seotud dokumente. Neid on v\u00e4ga ja v\u00e4ga palju.”<\/p>\n
Memoriaali l\u00e4tete juures, n\u00f5ukaaja l\u00f5puaastail toimetas teiste seas akadeemik Andrei Sahharov. \u00dcks tuntumaid lugusid organisatsiooni kohta r\u00e4\u00e4gib sellest, et kui kuulus teisitim\u00f5tleja 1989. aastal suri, k\u00fcsis Mihhail Gorbat\u0161ov Sahharovi leselt Jelena Bonnerilt, mida tema heaks saab teha. Bonner palus Memoriaal registreerida \u00fchiskondliku organisatsioonina. Nii ka s\u00fcndis (varem oli Sahharov ise p\u00fc\u00fcdnud tulutult registreerimist saavutada).<\/p>\n
Memoriaali sulgemise-h\u00e4vitamise saaga illustreerib ilmekalt 2026. aasta Venemaal valitsevat moraalset pankrotti. Moskva v\u00f5im on rajanud \u00fchiskonna, kus repressioonid ja avaliku kriitika vaigistamine sarnanevad \u00fcha enam sellesama stalinismi ning stagnaaja perioodiga, mille uurimiseks Memoriaal algselt kokku sai. Jah, “troikasid” ja massilisi \u00f6iseid mahalaskmisi veoautolaternate valgel veel teada ei ole. Kuid lood, mis on tulnud v\u00e4lja kasv\u00f5i Ukraina s\u00f5jarinde hakklihamasinasse saadetud meeste “nullistamise” kohta, k\u00f5lavad samav\u00f5rd \u00f5\u00f5vastavalt, kuigi jaburamalt.<\/p>\n
Kaasaja Ivan Denissovit\u0161i saatus<\/p>\n
Venemaa poliitrepressioonide ajaloos on s\u00fcmbolit\u00e4hendusega \u00fcks kirjandustegelane. See on Ivan \u0160uhhov, laagrivang Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5ni 1962. aastal ilmunud jutustusest “\u00dcks p\u00e4ev Ivan Denissovit\u0161i elus” (eesti keeles ilmus 1963. aastal “Loomingu raamatukogus”, Lennart Meri ja Enn Sarve t\u00f5lkes).<\/p>\n
“Moskva v\u00f5im on rajanud \u00fchiskonna, kus repressioonid sarnanevad \u00fcha enam sellesama stalinismi ning stagnaaja perioodiga, mille uurimiseks Memoriaal algselt kokku sai.”<\/p>\n
Ivan \u0160uhhovi lugu on just sedalaadi saaga, mille reaaleluliste vastete j\u00e4\u00e4dvustamisega tegeles p\u00f5hjalikult Memoriaal. Loo peategelane langes s\u00f5jas sakslaste k\u00e4tte vangi, kuid tal \u00f5nnestus p\u00f5geneda ja j\u00f5uda tagasi omadeni, kus teda aga s\u00fc\u00fcdistati spionaa\u017eis. “\u00dcks p\u00e4ev Ivan Denissovit\u0161i elus” kirjeldab autori enda kogemuste najal vangilaagri karmi argip\u00e4eva, ent ka neid tillukesi r\u00f5\u00f5me, mida peategelane p\u00e4eva jooksul v\u00f5is tunda. \u00c4ratehtud ehitust\u00f6\u00f6, hangitud pudruports. \u00dcks peaaegu \u00f5nnelik p\u00e4ev, sest kartserisse ei topitud, haigeks ei j\u00e4\u00e4nud, n\u00e4ljas olema ei pidanud.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd t\u00f5sta Ivan Denissovit\u0161 m\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaigast \u00fcmber t\u00e4nap\u00e4eva, v\u00f5iks kujutleda seda lugu hoopis teisiti. \u0160uhhovi-taoline mees oleks juba Jevgeni Prigo\u017eini menu k\u00f5rgajal v\u00e4rvatud okastraadi tagant Wagneri eraarmeesse s\u00f5dima, ning tema kondid j\u00e4\u00e4nuks ilmselt pleekima kuhugi Ida-Ukrainasse, Bahmuti varemev\u00e4ljale.<\/p>\n
V\u00f5i oleks need maised j\u00e4\u00e4nused, mustas kilekotis j\u00f5udnud \u00fckskord \u0160uhhovi kodukanti Polomnasse. Kohalik v\u00f5im korraldanuks matused ja rajoonilehe teade t\u00e4iendanuks statistikat, mida teeb v\u00e4ljaanne media.zona koos BBC-ga. Praeguseks on seal kirjas juba \u00fcle 208\u00a0000 s\u00f5jas hukkunud venelase nimed. Perekonnanime \u0160uhhov kannab tolles andmebaasis muide viis meest, vanuses 21\u201356 (ent ei ainsatki Ivan Denissovit\u0161i).<\/p>\n
Ajalugu ei kordu kunagi t\u00e4pselt samamoodi. Pole aga v\u00f5imatu, et kunagi tulevikus valitseb Venemaad taas m\u00f5ni tinglik Nikita Hru\u0161t\u0161ov v\u00f5i Mihhail Gorbat\u0161ov, kelle aega loetakse sulaks ja tohib j\u00e4lle varasemaid v\u00f5imutegelasi arvustada. M\u00f5ni \u00fchendus v\u00f5i sotsiaalmeedia kooslus v\u00f5tab siis \u00fcle Memoriaali teatepulga ning asub uurima Ukraina s\u00f5ja aegseid repressioone. T\u00f6\u00f6p\u00f5ld oleks lai, mis seal muud \u00f6elda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dchingust Memoriaal kujunes juba N\u00f5ukogude Liidu lagunemise ajastul Venemaa v\u00e4givallarohke ajaloop\u00e4randi m\u00f5testamise keskus. Pole \u00fcllatus, et Moskva v\u00f5imude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159099,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[56898,69706,74785,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,74786,1855,19,25,23,24,22,20,96,30],"class_list":["post-159098","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aleksandr-solzenitson","tag-argo-ideon","tag-arseni-roginski","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-memoriaal","tag-mihhail-gorbatsov","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116443030835598442","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159098","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159098"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159098\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159099"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159098"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159098"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159098"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}