Investeeringud suurtesse energiataristu objektidesse Eestis ei s\u00fcnni ilma v\u00e4lisinvestorite osaluseta. Eesti ettev\u00f5tetel puudub vajalik kompetents ja rahaline v\u00f5imekus ehitada miljarditesse eurodesse ulatuvate eelarvetega tuumajaama, 700 meetrit maa alla ulatuvat 520 MW vesisalvestit v\u00f5i avamere tuuleparke.<\/p>\n
Vajadus uute kodumaiste v\u00f5imsuste j\u00e4rele on aga ilmne: Eesti impordib praegu \u00fcle kolmandiku tarbitud elektrist, p\u00f5levkivi elektrijaamade sulgemisega kasvab juhitava v\u00f5imsuse puuduj\u00e4\u00e4k ning energiavarustuse s\u00f5ltuvus merekaablitest muudab meid haavatavaks. Seoses majanduse elektrifitseerimisega oodatakse elektritarbimise kasvu.<\/p>\n
Kliimaministeerium asus m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pul suurte energiataristu objektide \u2014 tuumajaama, vesisalvesti ja avamere tuuleparkide \u2014 finantseerimise toetamiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama laenuk\u00e4endust v\u00f5i sarnast finantsinstrumenti. Puutusime selle teemaga eri nurga alt kokku (Anne Sulling hindas konsultandina Paldiski 520MW vesisalvesti finantseerimise teostatavust, Erkki Raasuke vastutas Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse n\u00f5ukogu esimehena laenuk\u00e4enduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise eest).<\/p>\n
M\u00f5lemal juhul oli v\u00f5tmek\u00fcsimus sama: millistel tingimustel oleksid v\u00e4lisinvestorid valmis suurtesse energiataristu projektidesse Eestis investeerima? Otsustasime seda koos uurida, intervjueerides riiklikke energiahiide kui ka suuri investeerimisfonde. Oma vaateid jagasid meiega Statkraft, Vattenfall, Fortum, Equinor, Copenhagen Infrastructure Partners, AIP, Taaleri, RWE, Meridiam ja Marubeni Corporation. Jagame oma t\u00e4helepanekuid.<\/p>\n
Esiteks ei ole Eesti neist enamiku jaoks investeerimisplaanides. Investeeritakse pigem riikidesse, kus on juba olemas kliendibaas ja s\u00fcnergia investorite muude tegevustega. Otsus investeerida tehakse ainult siis, kui on realistlik v\u00e4ljavaade saavutada soovitud kapitalitootlus aktsepteeritava riskitaseme juures.<\/p>\n
Eranditult k\u00f5ik intervjueeritud investorid \u00fctlesid, et peamine takistus ei ole juurdep\u00e4\u00e4s kapitalile ega laenurahale, vaid tulukindlus ehk investori jaoks piisavalt prognoositav rahavoog, mis tagab tootluse ka omakapitalile, mitte \u00fcksnes laenu tagasimaksete teenindamise. Praegune turukorraldus seda kindlust ei paku ja vaja on luua sobiv toetusskeem.<\/p>\n
Teiseks tahavad investorid n\u00e4ha, et riigil on selgelt s\u00f5nastatud plaan Eesti tuleviku energiaportfelli kohta. See t\u00e4hendab, et riik peab olema lahendanud optimeerimis\u00fclesande ja j\u00f5udnud t\u00f5demusele, millised komponendid, millises mahus tagavad Eestile pikas perspektiivis optimaalse hinna, varustuskindluse ja keskkonna m\u00f5ju tasakaalu.<\/p>\n
Tuleviku energiaportfell m\u00f5jutab otseselt investeeringu tasuvust. N\u00e4iteks v\u00f5ivad suured tuuleenergiamahud tuulistel tundidel muuta stabiilset t\u00f6\u00f6re\u017eiimi vajava tuumajaama t\u00f6\u00f6 keeruliseks ning lisanduvad gaasijaamad ja akud v\u00e4hendada vesisalvesti kasutustunde ja seega tulusust.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on investoritel oluline teada riigi n\u00e4gemust energias\u00fcsteemi arengust, et hinnata investeeringu tasuvuse perspektiivi. Seda just eriti pika elueaga investeeringute puhul nagu tuumajaam v\u00f5i vesisalvesti, mille eluiga ulatub \u00fcle 60 aasta.<\/p>\n
Hea eeskujuna t\u00f5id mitmed investorid esile Suurbritannia viimase k\u00fcmnendi strateegia investeeringute tagamiseks uutesse v\u00f5imsustesse. Suurbritannia strateegiline tegevuskava “Clean Power 2030” selgitab generatsioonitehnoloogiate kaupa, miks ja mitu gigavatti nad oma energiaportfellis n\u00e4ha soovivad, ning t\u00e4psustab, mida nende v\u00f5imsuste installeerimiseks vaja l\u00e4heb, sealhulgas toetusskeemi raamistikku, kui see on investeeringute realiseerumiseks vajalik.<\/p>\n
Investorid vajavad sellist konkreetsust, selgust ja etten\u00e4htavust investeeringute tegemiseks.<\/p>\n
Eesti l\u00e4henemine on seni olnud lasta turul otsustada. Energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) on \u00fclds\u00f5naline ja suunaandev, selles puuduvad konkreetsed kinnitatud eesm\u00e4rgid erinevate tootmisv\u00f5imsuste, salvestuse ja \u00fchenduste rajamiseks.<\/p>\n
Puudub erinevate tootmisv\u00f5imsuste hangete ajaline plaan, mis tagaks piisava aja investeeringute kokkuleppimiseks ja ehitamiseks. See t\u00e4hendab, et Eesti praegune energeetikaplaan ei ole rahvusvahelise praktika m\u00f5ttes investeeritav ning etten\u00e4htavust ja kindlust see investoritele ei anna.<\/p>\n
Kolmandaks tuleb olla realistlik selles, millised investeeringud tulevad turutingimustel ja millised mitte. Energeetikas ei ole klassikalist vaba turgu, tootjad p\u00e4\u00e4sevad turule konkurentsis muutuvkuluga, arvestamata kapitalikulu. See soosib madala muutuvkuluga taastuvenergiat, kuid mitte juhitavaid v\u00f5imsusi, mida on vaja hetkedel, kui p\u00e4ike ei paista ja tuul ei puhu.<\/p>\n
Kui on selge, et optimaalse energiaportfelli seisukohalt vajalikud v\u00f5imsused turu vastu ei tule, peab riik v\u00f5tma aktiivse, mitte k\u00f5rvaltvaataja rolli ning looma sobivad toetusmehhanismid.<\/p>\n
Intervjueeritud ettev\u00f5tted olid \u00fcksmeelel, et 520 MW vesisalvesti, tuumajaam ja avamere tuulepark ei ole projektid, millesse saaks investeerida puhtalt turutingimustel. Nende ehitusega seotud riskid on v\u00e4ga suured ning ehitusaeg ja eluiga nii pikad, et tuleviku etten\u00e4htavus ja seega ka tulukindlus on ebapiisavad.<\/p>\n
Nagu \u00fctles \u00fche intervjueeritud Skandinaavia energiaettev\u00f5tte juhatuse liige:<\/p>\n
\n“Energeetikas ei pruugi te vabaturu p\u00f5hiselt tegutsedes alati saada seda, mida vajate. Kui riik ei tea, mida ta tahab, siis on hea lasta turul otsustada. Aga kui ta teab t\u00e4pselt, mida on vaja, siis tuleb palgata parimad inimesed, seada eesm\u00e4rgiks objekti valmimise t\u00f5en\u00e4osus, mitte madalaim hind ning valida \u00fchiskonna jaoks odavaim taristu rahastamise viis. Selle tagab reeglina reguleeritud varabaasi (RAB) mudel v\u00f5i sarnane mehhanism, mille puhul lubatakse investoritel teenida regulaatori poolt m\u00e4\u00e4ratud tootlust investeeritud varade v\u00e4\u00e4rtuse pealt.<\/p>\n
Eestis toimuva diskussiooni p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b mulje, et teil arvatakse, et tuumaenergia on kommertsinvesteering. Rootsis teavad k\u00f5ik, et see ei ole seda. Ka vesisalvestiga on sama lugu \u2013 turu vastu saab seda teha vaid siis, kui see kasutab olemasolevat infrastruktuuri ehk tegu on laiendusega, mitte nullist alustamisega. Ettev\u00f5tted on kasumit taotlevad ja seega kohustatud tegema asju, mis on \u00e4riliselt tasuvad, kuid tuumaenergia ilmselgelt ei ole seda. Seep\u00e4rast peab riik tegema selle \u00e4rimudeli investeerimisk\u00f5lbulikuks. Tuumaenergia puhul on riskide riigi kanda v\u00f5tmise vajadus \u00e4\u00e4rmiselt suur. Kui p\u00fc\u00fcda sellist projekti teha puhtalt turutingimustel, oleks kapitali hind nii k\u00f5rge, et projekt h\u00e4vitaks iseenda. Seda lihtsalt ei juhtuks.”<\/p>\n<\/blockquote>\n
Neljandaks, mitte \u00fckski intervjueeritud investoritest ei ole n\u00f5us investeerima laenuk\u00e4enduse v\u00f5i sarnase finantsinstrumendi vastu, mis tagab k\u00fcll tulustabiilsuse laenutagasimaksete kindlustamiseks, kuid l\u00fckkab omakapitali tootluse kaugesse ja ebakindlasse tulevikku.<\/p>\n
Seega on kliimaministeeriumi algatatud laenuk\u00e4enduse initsiatiiv suurte energiainfrastruktuuri investeeringute toetamiseks perspektiivitu. Avamere tuulepark, vesisalvesti ja tuumajaam on ka nii erineva riskiprofiiliga investeeringud, et neile ei saa olla \u00fcht universaalset toetusskeemi.<\/p>\n
Avamere tuuleparkide puhul on peamine probleem elektrihinna k\u00f5ikumine, mist\u00f5ttu kasutatakse enamasti hinnagarantiid ehk kahepoolset CfD-skeemi (contract for difference): kui turuhind j\u00e4\u00e4b kokkulepitud tasemest madalamaks, kompenseerib riik vahe, ja kui hind on k\u00f5rgem, maksab tootja \u00fclej\u00e4\u00e4gi tagasi. See annab investorile prognoositava tulubaasi ja teeb projekti pankade jaoks finantseeritavaks.<\/p>\n
Suuremahulise energiasalvestuse puhul s\u00f5ltub tulu mitte elektrihinna tasemest vaid selle k\u00f5ikumisest ning s\u00fcsteemiteenuste turust. Seet\u00f5ttu kasutatakse seal pigem cap-and-floor t\u00fc\u00fcpi skeeme, mis stabiliseerivad projekti kogutulu ja tagavad minimaalse tulutaseme.<\/p>\n
Tuumajaamade puhul on peamine probleem nende suur kapitalikulu ning ehitus- ja regulatiivsed riskid. Seet\u00f5ttu kasutatakse tuumaprojektide puhul tavaliselt kas reguleeritud varabaasi (RAB) mudelit v\u00f5i pikaajalisi hinnagarantiisid (CfD) ning riigi pakutavaid laene.<\/p>\n
Viiendaks r\u00f5hutasid mitmed intervjueeritud energiaettev\u00f5tted, et turu valikul on mitmel juhul saanud kaalukeeleks ka professionaalne ja usalduslik suhtlus riigiga. Kuna suurte energeetika infrastruktuuri projektide puhul kestab koost\u00f6\u00f6 sageli aastak\u00fcmneid ja paratamatult tekib takistusi, mida tuleb \u00fcletada, siis on investorite seisukohalt v\u00e4ltimatult vajalik toimiv pikaajaline ja usaldusv\u00e4\u00e4rne suhe energiapoliitikat kujundavate institutsioonidega.<\/p>\n
Mitme investori hinnangul ei ole tuumajaama v\u00f5i vesisalvestit arendav iduettev\u00f5te piisavalt usaldusv\u00e4\u00e4rne vastaspool ning projekti usaldusv\u00e4\u00e4rsust suurendaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt riigi osalus, n\u00e4iteks Eesti Energia kaudu. See aitaks v\u00e4hendada ka poliitilist riski ehk t\u00f5en\u00e4osust, et riik v\u00f5ib tulevikus muuta poliitikat v\u00f5i lepinguid viisil, mis kahjustab investeeringu tasuvust.<\/p>\n
Poliitiline risk on mitmes riigis realiseerunud ja teinud investorid ettevaatlikuks. Hoiatava n\u00e4itena toodi Hispaania, kus riik katkestas majanduskriisi ajal ennet\u00e4htaegselt tuuleenergia toetusskeemid, tekitades arendajatele suuri kahjusid.<\/p>\n
Kuuendaks on mitme investori s\u00f5nul tuumajaama ja vesisalvesti ehitusaeg ning eluiga niiv\u00f5rd pikad, et nendesse investeerimist v\u00f5iksid kaaluda eesk\u00e4tt need, kes on piltlikult \u00f6eldes kohal igavesti, et teenida kaugemas tulevikus amortiseeritud vara pealt k\u00f5rgemat tootlust.<\/p>\n
Nii tuumajaama kui ka vesisalvesti finantsmudel arvestab 60-aastase elueaga, kuid suure t\u00f5en\u00e4osusega kestavad need rajatised kuni sada aastat. Soomes on n\u00f5nda pikka perspektiivi omavate ettev\u00f5tete hulgas nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvad energeetikaettev\u00f5tted aga ka suured metsandusettev\u00f5tted.<\/p>\n
“Eesti Energia viimane strateegia avaldati aastal 2022 ja see on n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4ga suures osas vananenud.”<\/p>\n
Eestis v\u00f5ib sellesse kategooriasse pretendeerida ehk vaid Eesti Energia. Seega saab nii pikka perspektiivi, nagu seda vajavad vesisalvesti ja tuumajaam, v\u00f5tta vaid Eesti riik l\u00e4bi Eesti Energia. Hetkel on Eesti Energia roll Eesti energeetika arendamisel ebaselge. Eesti Energia viimane strateegia avaldati aastal 2022 ja see on n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4ga suures osas vananenud.<\/p>\n
Seitsmendaks soovitavad kogenud investorid valida juhtinvestoriks mitte pelgalt finantsv\u00f5imekust omavat ettev\u00f5tet, vaid partnerit, kellel on konkreetses valdkonnas ulatuslik kogemus ning v\u00f5imekus juhtida \u00fclimalt kompleksseid projekte. Samuti v\u00f5iks tal olla valmisolek j\u00e4\u00e4da projektiga pikaajaliselt seotuks reaalselt aastak\u00fcmneteks, mitte optimeerida projektist v\u00e4ljumist kohe p\u00e4rast selle valmimist.<\/p>\n
Investorite valikul m\u00e4ngib rolli ka nende tuluootus. Investeerimisfondidel, mis ise investorite raha kaasavad, on m\u00f5istagi suuremad ootused kui n\u00e4iteks riiklikel energiahiidudel. Kui riiklikud energiaettev\u00f5tted v\u00f5ivad leppida 8\u201310-protsendilise tuluootusega, siis investeerimisfondide ootus ulatub 12\u201317 protsendini. Tuluootuses, mis on otseselt seotud riski v\u00f5tmisega m\u00e4ngib rolli ka tulukindluse meetme disain. Sadade miljonite eurode pealt t\u00e4hendab m\u00f5ne protsendiline vahe v\u00e4ga suurt summat.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n
Intervjuud l\u00fckkasid \u00fcheselt \u00fcmber Eesti poliitikas seni levinud arusaama, et tuumajaam v\u00f5i vesisalvesti v\u00f5iks toimida puhtalt turup\u00f5hise \u00e4rimudeliga, mille k\u00e4ivitamiseks piisab pikema laenuperioodi katmisest riigigarantiiga. Sellest tulenevalt on ka selge, et laenuk\u00e4enduse vastu \u2013 mille n\u00e4iline ilu seisneb selles, et see ei tekita riigile jooksvat kulu \u2013 investeeringuid suurtesse energeetikaprojektidesse ei tule.<\/p>\n
Oluline on tunnistada, et suurte energiataristu projektide turule toomiseks v\u00e4ltimatult vajalikud CfD- v\u00f5i cap-and-floor t\u00fc\u00fcpi toetusskeemid n\u00f5uavad suures mahus maksumaksja v\u00f5i elektritarbija raha, ning seet\u00f5ttu on v\u00e4ltimatult vajalik et \u00fchiskond tehtavat valikut pikaajaliselt toetaks.<\/p>\n
Piiratud ressursside tingimustes k\u00f5ike teha pole v\u00f5imalik. Seet\u00f5ttu peab riik v\u00e4ga hoolikalt kaaluma, millised energiataristuprojektid on prioriteetseimad ja millises ajahorisondis need v\u00f5iksid realiseeruda, et tagada Eesti tarbijatele elektri varustuskindlus ning v\u00f5imalikult madalad elektrihinnad ja seonduvad kulud.<\/p>\n
Kliimaministeeriumil tuleb alustada anal\u00fc\u00fcsist, elektrituru modelleerimisest, ning leida Eesti jaoks optimaalne tuleviku energiaportfell. Elering on seda v\u00f5imaldava elektrituru mudeli loomist juba alustanud ning see peaks valmima 2027. aasta teises pooles. Mudel koos oma eelduste, arvutusk\u00e4ikude ja j\u00e4reldustega tuleks teha avalikkusele k\u00e4ttesaadavaks ning v\u00f5imaldada selle \u00fcle debateerimist.<\/p>\n
Mudeli p\u00f5hjal on vaja konkretiseerida ja otsustada soovitud tootmisv\u00f5imsused. Tootmisv\u00f5imsuse gruppide kaupa tuleb disainida tulukindluse ja kapitali kulu v\u00e4hendavad meetmed ja teha seda koost\u00f6\u00f6s potentsiaalsete investoritega. Samuti tuleb rakendada meetmed poliitilise riski maandamiseks.<\/p>\n
Riigil tuleb ka otsustada, millistes strateegilistes projektides osaleb ta ise, n\u00e4iteks Eesti Energia kaudu. Soovitud v\u00f5imsuste turule toomise plaan tuleb panna ajateljele ning lisada juurde hangete ajakava. Ilma sellise selge rollijaotuse, ajateljel plaani ja riskijagamiseta j\u00e4\u00e4vad miljarditesse ulatuvad investeeringud Eestisse paratamatult tulemata ja meie elektri varustuskindlust ja hinda kujundavad juhuslikkus ja teiste valikud, mitte meie ise.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Investeeringud suurtesse energiataristu objektidesse Eestis ei s\u00fcnni ilma v\u00e4lisinvestorite osaluseta. Eesti ettev\u00f5tetel puudub vajalik kompetents ja rahaline v\u00f5imekus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159101,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[74787,26,27,37,33,4526,35,848,1849,15215,3660,8314,34,36,31,32,21,23388,7165,3081,8627,28,29,19,25,74790,55144,23,24,8320,22,20,74788,74789,57300,30],"class_list":["post-159100","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-anne-sulling","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-energia","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-energeetika","tag-energiataristu","tag-enmak-2035","tag-erkki-raasuke","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-investeerimisfondid","tag-investeeringud","tag-kliimaministeerium","tag-laenukaendus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigigarantii","tag-tootmisvoimsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuumajaam","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valisinvestorid","tag-valisinvestorite-tagasiside","tag-vesisalvesti","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159100"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159100\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159100"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159100"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}