{"id":159309,"date":"2026-04-21T18:26:09","date_gmt":"2026-04-21T18:26:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/159309\/"},"modified":"2026-04-21T18:26:09","modified_gmt":"2026-04-21T18:26:09","slug":"uuringud-naitavad-et-hundirunnakud-on-harvad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/159309\/","title":{"rendered":"Uuringud n\u00e4itavad, et hundir\u00fcnnakud on harvad"},"content":{"rendered":"<p>            <a href=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/evelin-rahn2.jpg\" data-caption=\"Foto: Evelin R\u00e4hn\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"960\" height=\"622\" class=\"entry-thumb td-modal-image\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/evelin-rahn2.jpg\"   alt=\"\" title=\"evelin r\u00e4hn2\"\/><\/a>Foto: Evelin R\u00e4hn<\/p>\n<p>Aastatel 1950\u20132020 registreeriti Euroopas kokku 127 hundir\u00fcnnakut inimeste vastu. Neist 107 olid seotud marutaudis huntidega, kes p\u00fc\u00fcdsid inimesi r\u00fcnnata, ning p\u00f5hjustasid 5 surmajuhtumit, \u00fcks neist Eestis.<\/p>\n<p>\u00dclej\u00e4\u00e4nud 20 r\u00fcnnakut olid seotud tervete huntidega ja l\u00f5ppesid 4 surmaga, kirjutab Saksamaa hundikeskus<a href=\"https:\/\/wolfcenter.de\/ueber-uns-den-wolf\/unsere-vision\/menschen-in-gefahr\/?fbclid=IwY2xjawROyWdleHRuA2FlbQIxMABicmlkETBFYmpnb29JbElnZWxQS2Rnc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHm7yrFlCW4BOfN0GqqKqEQIE3y1v4M1eCFDtQ2jPCLgaWWD53Z-FZUNdwt4F_aem_7oySgYSFtHG3WG7W_gbJ_A\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> oma kodulehel<\/a>. Enamik juhtumeid suudeti siiski \u00e4ra hoida ning t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed olid haruldased.<\/p>\n<p>Rahvusvahelised uuringud annavad \u00fclevaate<\/p>\n<p>Hundir\u00fcnnakuid on p\u00f5hjalikult uuritud Euroopas, Aasias, Venemaal ja P\u00f5hja-Ameerikas. Sageli k\u00fcsitakse, kas metsikud hundid kujutavad inimestele ohtu ning kuidas nendega kohtumisel k\u00e4ituda. Mitmed uuringud ja raportid annavad sellele vastuseid ning pakuvad ka praktilisi k\u00e4itumisjuhiseid.<\/p>\n<p>2021. aastal avaldas Norra Loodusuuringute Instituut (NINA) uuringu \u201eWolf attacks on humans: an update for 2002\u20132020\u201c. Uuringus anal\u00fc\u00fcsiti hundir\u00fcnnakute toimumise aega, kohti ja p\u00f5hjuseid \u00fcle maailma. T\u00f6\u00f6 valmis koost\u00f6\u00f6s organisatsioonidega nagu IFAW, WWF ja NABU.<\/p>\n<p>R\u00fcnnakud maailmas ja Euroopas<\/p>\n<p>Aastatel 2002\u20132020 toimus maailmas kokku 489 hundir\u00fcnnakut, millest 26 olid surmaga l\u00f5ppenud. Euroopas registreeriti samal perioodil 77 r\u00fcnnakut, kuid \u00fckski neist ei l\u00f5ppenud surmaga.<\/p>\n<p>R\u00fcnnakute jaotus oli j\u00e4rgmine:<\/p>\n<ul>\n<li>380 r\u00fcnnakut marutaudis huntide poolt (14 hukkunut),<\/li>\n<li>67 kiskja r\u00fcnnakut (9 hukkunut),<\/li>\n<li>42 r\u00fcnnakut enesekaitse v\u00f5i provotseerimise t\u00f5ttu (3 hukkunut).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Rohkelt r\u00fcnnakuid Euroopas<\/p>\n<p>Varasem, 2002. aastal avaldatud NINA uuring k\u00e4sitles hundir\u00fcnnakuid alates 18. sajandist kuni aastani 2000. Selle j\u00e4rgi toimus Euroopas ligikaudu 3013 r\u00fcnnakut, millest umbes 1603 olid surmaga l\u00f5ppenud. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa neist, ligi 1430 r\u00fcnnakut, oli seotud marutaudis huntidega.<\/p>\n<p>Aastatel 1950\u20132000 registreeriti Euroopas 50 r\u00fcnnakut, millest 9 l\u00f5ppesid surmaga (5 marutaudi t\u00f5ttu ja 4 muudel p\u00f5hjustel).<\/p>\n<p>Euroopas olid aga \u00fcksikud surmaga l\u00f5ppenud juhtumid:<\/p>\n<p>N\u00e4iteks L\u00e4tis oli 3 hukkunut peamiselt marutaudis kiskja t\u00f5ttu. Samal p\u00f5hjusel hukkus \u00fcks inimene Slovakkias. Ka Hispaanias oli sel ajal neli surmaga l\u00f5ppevat hundir\u00fcnnakut.<\/p>\n<p>Eestis oli samuti \u00fcks hukkunu, kes 1980. aastal marutaudis hundi r\u00fcnnaku ohvriks langes.<\/p>\n<p>Kuidas k\u00e4ituda hundiga kohtudes?<\/p>\n<p>Uuringud r\u00f5hutavad, et hundid on \u00fcldiselt ettevaatlikud ja v\u00e4ldivad inimesi. Ohtlikuks v\u00f5ivad nad muutuda siis, kui kaotavad hirmu inimeste ees, n\u00e4iteks toidu pakkumise t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Teadlaste soovitused hundiga kohtumisel:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00c4ra lase hundil l\u00e4heneda v\u00e4hem kui 100 meetrini;<\/li>\n<li>Tee end suuremaks (t\u00f5sta k\u00e4ed, lehvita);<\/li>\n<li>Liigu aeglaselt tagurpidi, \u00e4ra p\u00f6\u00f6ra selga;<\/li>\n<li>Tee m\u00fcra ja vajadusel viska esemeid (nt oksasid, kive);<\/li>\n<li>Hoia lapsed ja lemmikloomad kontrolli all;<\/li>\n<li>\u00c4ra j\u00e4ta toitu ega pr\u00fcgi laokile ega toida metsloomi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Eksperdid r\u00f5hutavad, et inimene on looduses k\u00fclaline ning peab arvestama seal elavate loomadega.<\/p>\n<p>Oht on v\u00e4ike<\/p>\n<p>Kuigi hundir\u00fcnnakud tekitavad avalikkuses hirmu, n\u00e4itavad uuringud, et need on Euroopas v\u00e4ga haruldased ning enamasti seotud marutaudiga.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval on oht inimesele \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike, eriti kui j\u00e4rgida ohutusjuhiseid ja v\u00e4ltida metsloomade harjutamist inimeste l\u00e4hedusse.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"https:\/\/wolfcenter.de\/ueber-uns-den-wolf\/unsere-vision\/menschen-in-gefahr\/?fbclid=IwY2xjawROyWdleHRuA2FlbQIxMABicmlkETBFYmpnb29JbElnZWxQS2Rnc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHm7yrFlCW4BOfN0GqqKqEQIE3y1v4M1eCFDtQ2jPCLgaWWD53Z-FZUNdwt4F_aem_7oySgYSFtHG3WG7W_gbJ_A\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Wolfcenter.de<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Evelin R\u00e4hn Aastatel 1950\u20132020 registreeriti Euroopas kokku 127 hundir\u00fcnnakut inimeste vastu. Neist 107 olid seotud marutaudis huntidega,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159310,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,9438,3116,21245,28,29,95,2835,19,26252,25,7664,23,24,22,12494,20,30,92,93,94],"class_list":["post-159309","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hundirunnak","tag-hunt","tag-kokkuporge","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-metsloom","tag-news","tag-oht","tag-populaarseimad-lood","tag-suurkiskja","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulukid","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116444108413568006","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159309","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159309"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159309\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159310"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159309"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159309"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159309"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}