{"id":15938,"date":"2025-10-10T03:26:26","date_gmt":"2025-10-10T03:26:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15938\/"},"modified":"2025-10-10T03:26:26","modified_gmt":"2025-10-10T03:26:26","slug":"eesti-panga-hinnangul-on-juurdehindlus-selgelt-kasvanud-kaupmehed-ei-noustu-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15938\/","title":{"rendered":"Eesti Panga hinnangul on juurdehindlus selgelt kasvanud, kaupmehed ei n\u00f5ustu | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Jaekaupmeeste juurdehindlus ulatub 26 protsendini, samas kui k\u00fcmme aasta tagasi lisati kulude katteks ja kasumi teenimiseks sisseostuhindadele juurde 18 protsenti, n\u00e4itavad Eesti Panga andmed.<\/p>\n<p>Toiduainete hinnad\u00a0kallinesid septembris aastaga 7,7 protsenti, sest maailmaturu hinnat\u00f5us j\u00f5udis jaehindadesse. Kuid Eesti Panga statistika n\u00e4itab, et t\u00f5usnud on ka kaubanduskettide juurdehindlus. Kui veel k\u00fcmme aastat tagasi lisasid jaekaupmehed sisseostuhindadele juurde 18 protsenti, siis t\u00e4naseks on hinnalisa t\u00f5usnud 26 protsendini.<\/p>\n<p>&#8220;Kaubanduse juurdehindlus on selgelt kasvanud. See on hinnalisa, mille arvelt tuleb katta tegevuskulud ja teenida ka kasumit. Ja mis torkab silma ennek\u00f5ike toiduainete m\u00fc\u00fcgi puhul, on see, et m\u00fc\u00fcdav kogus ju aastatega oluliselt ei suurene, aga m\u00fc\u00fcjate tegevuskulud t\u00f5usevad, mis t\u00e4hendab, et \u00fche m\u00fc\u00fcdava kauba\u00fchiku kohta on tarvis j\u00e4rjest suurem hinnalisand otsa liita ja nii me n\u00e4emegi kaupade hinnat\u00f5usu,&#8221; lausus Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.<\/p>\n<p>Kaubandusketid juurdehindluse t\u00f5usu v\u00e4itega n\u00f5us pole.<\/p>\n<p>&#8220;Jaekaubanduses toiduainete osas juurdehindlus viimase kolme aastaga on v\u00e4henenud. Ja see tuleneb v\u00e4ga lihtsast p\u00f5hjusest: tarbijate ostukorvis kampaaniatoodete osakaal on kasvanud mituk\u00fcmmend protsenti. Ja kuna kampaaniatoodele hinnad on head, juurdehindlused on v\u00e4iksemad, siis on selge, et ka keskmine juurdehindlus toidukaubanduses v\u00e4henenud,&#8221; lausus Coop Eesti kesk\u00fchistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.<\/p>\n<p>&#8220;Ei ole (juurdehindlus) oluliselt suurenenud. Septembrikuu v\u00f5rdlus eelmise aasta septembriga, hinnat\u00f5us v\u00f5rreldavalt toidukaupadel on meil Rimis olnud 2,6 protsenti. Natuke juurdehindlus peab kuskilt ka muutuma, aga seda me oleme p\u00fc\u00fcdnud toiduainetel hoida \u00fcsna sarnasena,&#8221; \u00fctles Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets.<\/p>\n<p>Sama arvab ka Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp, mille kauplustes m\u00fc\u00fcakse tooteid toidust ja r\u00f5ivastest kuni autodeni.<\/p>\n<p>&#8220;Meie ettev\u00f5tete n\u00e4itel seda k\u00fcll kinnitada ei saa. Juurdehindlused ei ole kasvanud, juurdehindlused on tegelikult tulenevalt v\u00e4ga teravast konkurentsist ja turusituatsioonist v\u00e4ga tugeva surve all,&#8221; m\u00e4rkis Puusepp.<\/p>\n<p>Samal ajal on ka Eesti Panga andmetel kokku t\u00f5mbunud jaem\u00fc\u00fcgisektori kasumlikkus, sest nii konkurents kui ka kulud on suurenenud.<\/p>\n<p>&#8220;Jaekaupmehed m\u00fc\u00fcvad teatavaid tooteid alla omahinna, et tarbijat oma kauplusesse saada. Me p\u00fc\u00fcame hinnat\u00f5use maksimaalselt tagasi hoida, et tarbijatele neid mitte edasi anda, ja v\u00e4iksemaid hinnamuudatusi me tegelikult kompenseerime oma kasumi arvelt,&#8221; lausus Rohtla.<\/p>\n<p>&#8220;Me kaotame kasumlikkuses. Kuigi Eestis on see niigi madal, juba ligi kahe protsendi ligi, siis selles me t\u00f5esti kaotame,&#8221; \u00fctles Mets.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jaekaupmeeste juurdehindlus ulatub 26 protsendini, samas kui k\u00fcmme aasta tagasi lisati kulude katteks ja kasumi teenimiseks sisseostuhindadele juurde&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15939,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,2183,34,36,31,32,21,43,10019,10016,9886,10017,10018,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-15938","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hinnatous","20":"tag-juurdehindlus","21":"tag-kasum","22":"tag-kaubandus","23":"tag-kauplused","24":"tag-kaupmehed","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15938","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15938"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15938\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15939"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15938"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15938"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15938"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}