![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2026\/04\/natalia_mirzoyan_tere-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nKui n\u00e4itan v\u00e4lja familiaarset entusiasmi ja inimene ise ei \u00fctle midagi, j\u00e4\u00e4b tunne, nagu oleksin avalikus kohas midagi t\u00fchjusesse karjunud. Illustratsioon: Natalia Mirzoyan<\/p>\n
Tunnen end m\u00f5nikord kohmetuna, kui n\u00e4en poes kedagi tuttavat. Mitte seet\u00f5ttu, et kardan temaga t\u00fchjast-t\u00e4hjast r\u00e4\u00e4kida. Kuigi, eks see ole ka omamoodi pinge. Olen isegi riiulite vahele varjunud, kuna ma ei oska tervitada. \u00d5igemini, ma ei tea, mis tervitus kellele sobib. Kas olen inimesega piisavalt sina peal, et \u00f6elda \u201et\u0161au\u201d, \u201ehei\u201d, v\u00f5i on parem j\u00e4\u00e4da neutraalsema \u201etere\u201d peale? Kui n\u00e4itan v\u00e4lja familiaarset entusiasmi ja inimene ise ei \u00fctle midagi, j\u00e4\u00e4b minusse tunne, nagu oleksin luuludes ja avalikus kohas midagi t\u00fchjusesse karjunud.<\/p>\n
Iseenesest ei ole tervitamine raske. Kui armastuse avaldamine eesti keeles on v\u00f5rreldes inglise keelega pikk ja konarlik (\u201ema arm-(juba teatakse, mida \u00f6elda tahad, aga pead j\u00e4tkama)-astan sind\u201d), siis \u201etere\u201d v\u00f5i \u201ehei\u201d on pea sama valutu \u00f6elda kui inglise keeles \u201ehi\u201d. Sellest hoolimata tundub, et neid s\u00f5nu kuuleb aina harvemini.<\/p>\n
Kultuuriline tere\u00a0<\/p>\n
Miks on tervitamine aina keerulisem ning kuidas leida tee tagasi igap\u00e4evase k\u00e4itumisnormi juurde? Kuna ma pole ka ise \u201etere\u201d \u00fctlemises k\u00f5ige osavam, v\u00f5tsin \u00fchendust ja vahetasin m\u00f5tteid Excellence Koolitus- ja Arenduskeskuse protokolli- ja etiketikoolitaja Marika P\u00f5ldmaga.<\/p>\n
Vanematel on tavaks \u00f5petada, et \u201etere\u201d \u00fctlemine on viisakas, kuigi tervitamine ei ole ainult viisakus\u017eest. Kui varem r\u00f5hutas tervitus hierarhiat ja v\u00f5imu, siis t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ljendab see P\u00f5ldma s\u00f5nul pigem v\u00f5rdsust, avatust ja isiklikku l\u00e4hedust. \u201eVormid v\u00f5ivad muutuda, kuid tervituse p\u00f5hituum \u2013 soov n\u00e4idata teisele inimesele rahumeelsust, austust ja valmisolekut suhtlemiseks \u2013 on j\u00e4\u00e4nud samaks,\u201d selgitab P\u00f5ldma.<\/p>\n
\nOlen isegi riiulite vahele varjunud, kuna ma ei oska tervitada. \u00d5igemini, ma ei tea, mis tervitus kellele sobib.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Euroopas on enim levinud tervitusviis k\u00e4epigistus, aga ka p\u00f5semusi. K\u00e4epigistuse m\u00f5te oli tuhandeid ja veel v\u00e4hemgi aastaid tagasi teha kindlaks, et vastane on relvitu. Kui k\u00e4e raputamisel vupsas varrukast v\u00e4lja nuga v\u00f5i muu ese, oli selge, et rahu ja usaldust teise poolega loota polnud. T\u00e4nap\u00e4eval pole loodetavasti vaja teise inimese relvastatust karta ning k\u00e4si ulatatakse pigem esmatutvumisel ja ka ametlikemates olukordades, kus k\u00e4itumisreeglite j\u00e4rgimine on rangem.\u00a0<\/p>\n
K\u00e4esuudlust ja kniksu praktiseeritakse harvem ja pigem pidulikus v\u00f5i usuga seotud kontekstis. Rahvusvahelises keskkonnas v\u00f5ivad aga olla kasutusel mitmed tervitusviisid. Meenub enda k\u00fcmne aasta tagune \u00fclikooliaeg Amsterdamis. Lisaks sellele, et \u00f5ppisin kiiresti k\u00f5igile tuttavatele neile sobilikult tere \u00fctlema (jah, vastab t\u00f5ele, et \u201eHow do you do?\u201d v\u00f5i \u201eHow are you?\u201d on pigem tervitus kui soov teada saada, kuidas sul p\u00e4riselt l\u00e4heb), proovisin ka m\u00f5ista p\u00f5semusi kontseptsiooni. Kuigi \u00fcldiselt tervitati \u00fcksteist s\u00f5naliselt ja k\u00e4e t\u00f5stmise v\u00f5i noogutamisega, tuli ette ka seda minu jaoks t\u00e4iesti uudset ja osati ebamugavat tervitamisviisi.\u00a0<\/p>\n
T\u00f5den ausalt, et ajasin v\u00e4hemalt pooltel kordadel sassi, mitu musi kellegi p\u00f5sele teha tuleb, sest seda enim praktiseerinud hollandlased ja prantslased muutsid minu arvates alati korduste arvu. Kusjuures p\u00f5semuside arv n\u00e4itavat, kui l\u00e4hedane kellelegi oled. Kuna selline l\u00e4heduse arvutustabel (\u201eKas t\u00e4na oleme kaks v\u00f5i kolm musi?\u201d) pani mu pea huugama, otsustasin \u00fckskord v\u00f5tta ohjad enda k\u00e4tte ja k\u00e4ituda, nagu on mulle mugav, ehk kallistasin hollandlasest kursavenda. Kui k\u00fcsisin hiljem, miks ta kivistus, t\u00f5des ta, et kallistus on tema jaoks liiga intiimne.<\/p>\n
\u00dcks ja erinev tervitus\u00a0<\/p>\n
Kui ametlikel kohtumistel on reeglid paigas, siis igap\u00e4evases suhtluses teeb tervitamise m\u00f5nikord keerulisemaks \u00fcksikisiku n\u00e4gemus sellest. Siinkohal ei pea ma silmas ainult kultuurilisi erinevusi, nagu sai eespool kirjeldatud. Erinev arusaam teretamisest on samuti \u00fcks p\u00f5hjustest, miks huuled avanemise asemel sulguvad \u2013 mida \u00f6elda ja mis siis, kui teine vastab erinevalt? Tervitamisega m\u00f6\u00f6dapanek sarnaneb veidi sellega, kui hakata \u00fctlema kellelegi lohisevat \u201ema arm\u2026\u201d ja enne kui j\u00f5uad l\u00f5petadagi, tuleb juba vastus \u201ema ei tunne sama\u201d v\u00f5i \u201eme liigume suhtes liiga kiiresti edasi\u201d.<\/p>\n
\n\u00a0K\u00e4epigistuse m\u00f5te oli tuhandeid ja veel v\u00e4hemgi aastaid tagasi teha kindlaks, et vastane on relvitu.<\/p>\n<\/blockquote>\n
T\u00f6\u00f6tasin aastaid tagasi Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu raadiotoimetuses. Meil oli v\u00e4idetavalt korruse parim kohv ja seet\u00f5ttu k\u00e4isid ka kolleegid teletoimetusest m\u00f5nikord meie pool jooki nautimas. \u00dcks telediktoritest hakkas mulle \u201et\u0161au\u201d \u00fctlema. M\u00f5tlesin kohe, et n\u00e4e kui naiss, oleme ainult veidi juttu puhunud ja juba saame h\u00e4sti l\u00e4bi. T\u0161autasin siis r\u00f5\u00f5muga vastu. Temaga varem koos t\u00f6\u00f6tanud s\u00f5ber v\u00e4itis, et telepoisil olevat komme \u00f6elda \u201et\u0161au\u201d v\u00f5\u00f5rastele ja \u201etere\u201d omadele. T\u00f5si v\u00f5i mitte, olin n\u00f6rdinud. Seda \u201etere\u201d ei tulnudki kunagi meie vahele\u2026\u00a0<\/p>\n
M\u00f5nikord ei pudene tervitatu suust aga midagi. Te teate teineteist, olete ehk isegi pikki ja sisukaid vestlusi maha pidanud, kuid avalikul \u00fcritusel k\u00f5nnib inimene pilku p\u00f6\u00f6ramata m\u00f6\u00f6da. See v\u00f5ib olla halva iseloomu tunnus v\u00f5i hoopis m\u00e4rk sotsiaalsest \u00e4revusest. K\u00fcsisin kunagi oma healt tuttavalt, mis v\u00e4rk tal sellega on, et ta mind ei tereta. Kas meie vahel on ikka k\u00f5ik h\u00e4sti? Ta t\u00f5des, et teab liiga palju inimesi ning k\u00f5igi tervitamine paneb ta ebamugavasse ja \u00e4revasse olukorda. Selle asemel ta lihtsalt k\u00f5nnib, klapid silme ees. Pilk p\u00fcsib seejuures t\u00f5sine, mis v\u00f5ib k\u00f5rvaltvaatajale tunduda \u00fcleolev, kuigi tegemist on pigem enesekaitsega.<\/p>\n
Sotsiaalne tere\u00a0<\/p>\n
Digiajastu on tervitamiskultuuri nihestanud. \u201eDigisuhtlus on muutnud igap\u00e4evase suhtlemise kiiremaks ja l\u00fchemaks. Paljud kohtumised toimuvad ekraanide kaudu ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib lihtne \u201etere\u201d \u00fctlemine n\u00e4ost n\u00e4kku tunduda ootamatult keeruline. Sageli kardetakse, et tervitades ollakse pealet\u00fckkiv v\u00f5i tekitatakse teises ebamugavust. Tegelikkuses tekitab teises ebamugavust pigem tervituse puudumine, kuna siis teda justkui ei m\u00e4rgatud v\u00f5i ei peetud oluliseks,\u201d selgitab P\u00f5ldma.<\/p>\n
Etiketi\u00f5petuse grand old lady Maaja Kallasti \u201eK\u00e4itumise k\u00e4siraamatus\u201d on kirjas, et isegi kui tervitajat ei tunne, tasub talle ikka \u201etere\u201d vastu \u00f6elda. Samas on ajad muutunud ning sotsiaalmeedia on meid teiste inimeste eludele l\u00e4hemale toonud. Piir tuttava ja v\u00f5\u00f5ra vahel on h\u00e4gustunud ning ununema kipub fakt, et kellegi j\u00e4lgimine ei t\u00e4henda, et sa seda inimest ka tegelikult tead. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib juhtuda, et m\u00f5nele pudeneb kaela rohkem \u201eteresid\u201d, mis muudab ta l\u00f5puks tervituste suhtes tuimaks.<\/p>\n
\nT\u00f5den ausalt, et ajasin v\u00e4hemalt pooltel kordadel sassi, mitu musi kellegi p\u00f5sele teha tuleb, sest seda enim praktiseerinud hollandlased ja prantslased muutsid minu arvates alati korduste arvu.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Sotsiaal\u00e4revust ja -v\u00e4simust toidavad mitmed tegurid. N\u00e4iteks on nutiseadmed taganud ka \u00fcksteisele piiramatu ligip\u00e4\u00e4su. V\u00f5in kirjutada s\u00f5brale sotsiaalmeedias kasv\u00f5i kell kolm \u00f6\u00f6sel \u201ehei\u201d, ilma et see oleks veider nagu samal kellaajal ukse v\u00f5i akna taha ilmumine. V\u00f5i noh, t\u00f5en\u00e4oliselt hommikul seda tervitust lugedes arvab teine automaatselt, et ju olin peol.\u00a0<\/p>\n
Netiavarustes toimetamine on samuti s\u00fcvendanud muljet, justkui oleksime kogu aeg saadaval. Kuigi v\u00f5id vastata siis, kui sul mugavam on, kas sekundi-, tunni- v\u00f5i p\u00e4evapealt, v\u00f5ib vastuse venimine tekitada pingeid. Eriti kui s\u00f5numi alla ilmub tekst \u201eseen\u201d. Ka ametialane kirjavahetus ei k\u00fcsi alati kellaaega. Meilide ja netis\u00f5numite vool on peatamatu. Seet\u00f5ttu pole imestada, et kui kellegi pilk l\u00f5puks ekraanilt t\u00f5useb, on ta sotsiaalsusest niiv\u00f5rd kurnatud v\u00f5i \u00fclestimuleeritud, et tal pole energiat, et m\u00e4rgata s\u00f5bralikku silmapaari m\u00f5ne meetri kaugusel.\u00a0<\/p>\n
Tervitamise muutumises m\u00e4ngis rolli ka COVID-19. Pandeemia haaras endaga kaasa vanakooli viisakussaladusi, katkestas n\u00e4ost n\u00e4kku suhtluse ning j\u00e4ttis suletud uste taha tundlikus eas noori. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et igap\u00e4evaelu ja ametialane suhtlus kolisid videok\u00f5nedesse. Tol ajal oli v\u00e4ga populaarne meem \u201eZoom meetings are just modern-day seances\u201d (ee \u201eZoomi-kohtumised on lihtsalt kaasaja vaimude v\u00e4ljakutsumised spiritualistlikud seansid\u201d). \u00dchtpidi n\u00e4itas see olukorra totrust, teisalt ka h\u00e4\u00e4lte k\u00f5lamist t\u00fchjusesse, mustade ekraanide \u00fcksk\u00f5iksusesse. COVID-19 pole k\u00fcll enam pandeemia seisuses, kuid tundub, et me pole k\u00e4itumuslikult sellest veel taastunud.\u00a0<\/p>\n
Tere k\u00f5igile<\/p>\n
Olen kuulnud mitmelt v\u00e4lismaal elavalt s\u00f5bralt-tuttavalt, kuidas Eestisse naasmine tekitab v\u00f5\u00f5ristust. \u00dcheks p\u00f5hjuseks on inimeste n\u00e4iline \u00fcksk\u00f5iksus. Selle alla kuuluvad ka v\u00e4hene tervitamine ning peaaegu olematud vestlused v\u00f5\u00f5rastega t\u00e4naval. Kunagi naljatasime nendega, et v\u00e4hemalt on Eestis hea privaatne poes k\u00e4ia, kuna keegi ei k\u00f5neta sind. Klienditeeninduse kvaliteet on siiski \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks aastatega t\u00f5usnud.\u00a0<\/p>\n
\u00dchelt poolt on m\u00f5istetav, et s\u00fcgis- ja talvehooajal kipub harvem pilk t\u00f5usma ja suust \u201etere\u201d pudenema. V\u00e4ljas on pime, heitlik v\u00f5i k\u00fclm ilm ning energiat hoitakse kokku ehk inimestele reageeritakse loiumalt. Kevadel-suvel on olukord muidugi parem. Teisalt tuleb meelde president Alar Karise vabariigi aastap\u00e4eva k\u00f5ne, milles ta puudutas \u00fcksilduse teemat. Tervelt 60% eestlastest tunnistavad, et tunnevad end \u00fcksi. \u201eK\u00f5ige valusamalt puudutab see just noori, andes m\u00e4rku, et oleme loonud elur\u00fctmi, mis toimib k\u00fcll tehniliselt laitmatult, kuid kus kaotsi on minemas oskus lihtsalt ja ehedalt koos \u201eolla\u201d [\u2026] see on hind, mida maksame \u00fcksteisest kaugenemise ja s\u00fcveneva \u00fcksk\u00f5iksuse eest,\u201d r\u00e4\u00e4kis Karis.<\/p>\n
\nTervitamine on teisele m\u00e4rguanne, et m\u00e4rkasin sind. M\u00e4rkamine on m\u00f5ne inimese jaoks rohkem kui piisav, et ta p\u00e4ev oleks korda l\u00e4inud.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Tervitamine on teisele m\u00e4rguanne, et m\u00e4rkasin sind. M\u00e4rkamine on m\u00f5ne inimese jaoks rohkem kui piisav, et ta p\u00e4ev oleks korda l\u00e4inud. Mulle meeldib \u00fche mu s\u00f5bra suhtumine. Ta k\u00f5netab t\u00e4naval inimesi, nii vanureid kui ka lapsi, neid, kelle puhul ta tunneb, et nad vajaksid \u00fchte head s\u00f5na. See s\u00f5na v\u00f5ib olla lihtsalt \u201etere\u201d v\u00f5i koos lisandusega \u201eilusat p\u00e4eva\u201d. Pole veel n\u00e4inud korda, kus s\u00f5bralik t\u00e4helepanemine oleks inimest h\u00e4irinud v\u00f5i t\u00f5siseks j\u00e4tnud. M\u00f5ni on \u201etere\u201d peale isegi vestlusesse laskunud. Selline pisike \u017eest v\u00f5ib seega muuta palju ja v\u00e4hendada \u00fcksi olemise tunnet.\u00a0<\/p>\n
Kuidas aga \u00e4ra tunda, kas \u00f6elda \u201etere\u201d, \u201et\u0161au\u201d v\u00f5i varjuda poes riiulite vahele? Kui s\u00f5nad ajavad segadusse, siis ehk on abi sellest, kui valida k\u00f5igile \u00fcks neutraalne l\u00e4henemine. Sama s\u00f5ber r\u00e4\u00e4kis, kuidas tema mentor, tuntud kunstnik, otsustas \u00fchel hetkel, et hakkab teretama k\u00f5iki, keda tunneb. See otsus inspireeris mu s\u00f5pra ja ta on hakanud sama tegema. V\u00e4henenud on \u00e4revus ja suutmatus n-\u00f6 k\u00e4ituda. Riiulite vahele peitumise asemel astub ta riiulivahest hoopis v\u00e4lja, et j\u00e4rjekordne \u201etere\u201d \u00f6elda. Peaks samamoodi toimima\u2026<\/p>\n
Tervitamine ei ole vanamoodne komme, vaid P\u00f5ldma s\u00f5nutsi sotsiaalse k\u00fcpsuse m\u00e4rk: \u201eEnesekindel inimene ei karda esimesena \u201etere\u201d \u00f6elda. Ja v\u00f5ib-olla ongi t\u00e4nap\u00e4eva suurim julgus mitte vaikida, vaid alustada \u2013 \u00fche lihtsa s\u00f5naga.\u201d\u00a0<\/p>\n
K\u00e4rt Kelder on vabakutseline kirjutaja, kellele meeldib anal\u00fc\u00fcsida elu eri nurkade alt.\u00a0<\/p>\n
Natalia Mirzoyan on Eestis elav animatsioonire\u017eiss\u00f6\u00f6r ja kunstnik, kes on p\u00e4rit Jerevanist Armeeniast. Tal on Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni magistrikraad.<\/p>\n
Tervitamise etikett
Vastab Marika P\u00f5ldma, Excellence Koolitus- ja Arenduskeskuse protokolli- ja etiketikoolitaja
Keda tervitada?
Tervita ruumi sisenedes kohalviibijaid, t\u00f6\u00f6 juurde j\u00f5udes kolleege, teenindajaid, naabreid trepikojas v\u00f5i miks mitte inimesi k\u00fclavaheteel. Kui tekib kahtlus, kas tervitada v\u00f5i mitte, siis vali tervitamine. Liigne viisakus ei ole kunagi ebaviisakas.
Kes tervitab esimesena?
Kui ametlikus olukorras kehtib klassikaline p\u00f5him\u00f5te, et noorem tervitab vanemat, madalamal positsioonil olija tervitab k\u00f5rgemal positsioonil olijat, ruumi siseneja tervitab juba seal viibijaid, siis igap\u00e4evaelus on lahendus lihtsam: see, kes m\u00e4rkab esimesena, tervitab esimesena. See ei v\u00e4henda kedagi, vaid n\u00e4itab enesekindlust.
Kuidas tervitada?
Tervitus pole siiski vaid viisakus\u017eest, vaid see iseloomustab ka meid endid. M\u00f5ni eelistab tugevat ja enesekindlat k\u00e4epigistust, teine tagasihoidlikku noogutust, m\u00f5ni emotsionaalset embamist. Iga valik kannab endas s\u00f5numit \u2013 kas soovime r\u00f5hutada professionaalsust, l\u00e4hedust, v\u00f5rdsust v\u00f5i hoopis distantsi.
Mida \u00f6elda?
Lihtne ja neutraalne \u201etere\u201d sobib peaaegu igasse olukorda. See on universaalne, selge ja alati kohane.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis maksab \u00fcks \u201etere\u201d? Mitte midagi! See on sotsiaalse k\u00fcpsuse m\u00e4rk. Kui n\u00e4itan v\u00e4lja familiaarset entusiasmi ja inimene…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159601,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,7289,31,32,21,11312,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-159600","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-highlight","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116446758400292464","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159600","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159600"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159600\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159600"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159600"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159600"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}