Tehnoloogiline areng ei kulge lineaarselt. Aeg-ajalt, kusjuures j\u00e4rjest l\u00fchema ts\u00fckliga, toimuvad platvormivahetused ehk hetked, mil senine viis v\u00e4\u00e4rtust luua asendub h\u00fcppeliselt uuega. Hea n\u00e4ide on tehisaru, mille m\u00f5ju on v\u00f5rreldav aurumasina, elektri, penitsilliini v\u00f5i interneti tulekuga. Pole mingi uudis, et tehisaru m\u00f5ju ulatub k\u00f5ikide Eesti k\u00f5rgkoolide tegevustesse, olgu need siis kunst, muusika, \u00f5petajakoolitus, meditsiin, metsandus, IT v\u00f5i inseneeria.<\/p>\n
Just neil hetkedel algab k\u00f5rgkoolides v\u00f5idujooks, et olla esimeste hulgas uute v\u00f5imaluste rakendamisel teaduse, \u00f5ppe ja ettev\u00f5tluse koost\u00f6\u00f6s. Talente ei jagu k\u00f5igile ja edukad on need, kes reageerivad esimestena.<\/p>\n
Kuiv\u00f5rd edukad on Eesti k\u00f5rgkoolid globaalses v\u00f5idujooksus? Spordi k\u00f5nepruugis peagrupi keskel, juhtgrupist reageerimise kiiruselt kolm kuni viis aastat maas. Fini\u0161isse ehk uute suundadeni j\u00f5uame medalitseremoonia ajaks. Teisis\u00f5nu siis, kui tipp\u00fclikoolides uute m\u00f5tetega juba maailma muudetakse.<\/p>\n
Mis meil siis viltu on?<\/p>\n
Kuidas siis nii? On ju Eesti \u00fclikoolide \u00fcldine riiklik rahastusmudel sarnane muu arenenud maailmaga: riik ja k\u00f5rgkoolid lepivad kokku eesm\u00e4rkides, mis fikseeritakse halduslepingutes. Kokku lepitud tegevuste katteks eraldab riik k\u00f5rgkoolidele raha.<\/p>\n
Alatihti k\u00f5lavad meedias k\u00f5rgkoolide s\u00f5numid, et sellest rahast ei piisa kokkulepete kvaliteetseks t\u00e4itmiseks, r\u00e4\u00e4kimata uute akadeemiliste suundade avamisest. Ei erine me ka sellest muust maailma k\u00f5rgharidusest, aga riiklik rahastus pole \u00fcheski maailmatasemel k\u00f5rgkoolis ei uutesse strateegiliste valdkondade avamise aluskapital ega ka reageerimiskiiruse tagaja.<\/p>\n
P\u00f5hjus on lihtne, tehnoloogiline areng ei kulge halduslepingute s\u00f5lmimise ts\u00fcklis. Ajaks, kui meie oleme riigiga kokku leppimas uusi suundi, on nn juhtgrupi \u00fclikoolid juba \u00fclemaailmseid trende j\u00e4rgimas. Kuidas nemad saavad ja suudavad?<\/p>\n
Vaatame korraks \u00fcleilmsete edetabelite tipus olevaid riiklike ja avalik-\u00f5iguslikke \u00fclikoole. Neid \u00fchendab see, et nad on suutnud erasektori ja riigi koost\u00f6\u00f6s tekitada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse rahalise v\u00f5imekuse, mida tuntakse sihtkapitali nime all (endowment fund).<\/p>\n
Vanade era\u00fclikoolide salarelv levib<\/p>\n
Tegemist on k\u00f5rgkoolide endi investeerimisfondidega, mille p\u00f5hikapitalilt teenitud investeerimistulu v\u00f5imaldab \u00fclikoolidel v\u00e4ga kiiresti reageerida nii uute suundade avamisel kui ka talentide esimesena v\u00e4rbamisel.<\/p>\n
Niisugust rahastust kasutatakse eesk\u00e4tt uute suundade jaoks, konkurentsieelise tekitamiseks, mitte riikliku rahastuse puuduj\u00e4\u00e4kide lappimiseks. Otsused uute valdkondade osas langetakse l\u00e4htuvalt suurimast vahetuimast m\u00f5just riigi majandusele, eeldusel, et uued suunad suudavad l\u00e4bi ettev\u00f5tluskoost\u00f6\u00f6 v\u00f5i teadusprojektide ennast peagi ise rahastada ja laieneda.<\/p>\n
“Soome Aalto \u00fclikool on 15 aasta jooksul oma sihtkapitali nullist ligi 1,4 miljardi euroseks fondiks suutnud kasvatada.”<\/p>\n
See vanade era\u00fclikoolide edukuse salarelv on viimastel aastatel v\u00e4ga kiiresti levinud ka riiklike ja avalik-\u00f5iguslike \u00fclikoolide hulgas \u00fcle terve maailma. Soome Aalto \u00fclikool on 15 aasta jooksul oma sihtkapitali nullist ligi 1,4 miljardi euroseks fondiks suutnud kasvatada. Viimastel aastatel on Aalto sihtkapitali investeerimistulu \u00fcletanud saja miljoni euro piiri aastas. Samal ajal pole Aalto kaugeltki suurima sihtkapitali mahuga \u00fclikool Euroopas.<\/p>\n
Kuidas nad Aaltos seda suutsid?<\/p>\n
Nii Aalto kui ka teiste p\u00f5hjamaiste k\u00f5rgkoolide sihtkapitali edulugu rajaneb riigi, erasektori ja vilistlaste koost\u00f6\u00f6l. Kogu eraraha, mida \u00fclikool suudab kaasata, v\u00f5imendab riik 2,5-kordselt. Nii koguti 200 miljonit ja riik lisas 500 miljonit.<\/p>\n
Edukate j\u00e4tkukampaaniate ja investeeringute tulemusena on Aalto maailmas t\u00f5usev t\u00e4ht, sest suudab suurtele muutustele reageerida proaktiivselt. Sama edukaid sihtkapitali fondide loomislugusid on nii Soomes kui ka l\u00e4hiregioonis veel mitmeid. Teatakse ju, et maailmas, kus kellelgi pole ideede monopoli, loeb ainsana reageerimiskiirus.<\/p>\n
Eesti k\u00f5rghariduse konkurentsiv\u00f5imeliseks t\u00f5stmisel oleksime sama p\u00f5him\u00f5tet pidanud rakendama juba m\u00f5ni aeg tagasi. L\u00e4ti on meist pigem ees, Leedu on seda p\u00f5him\u00f5tet planeerimas. Absoluutselt viimane aeg on seda teha ka Eestis.<\/p>\n
Sas nii v\u00e4ikeses riigis nagu Eesti on sellisel mudelil \u00fcldse potentsiaali? Siinkohal on paslik refereerida M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikooli sihtkapitali legendaarselt juhti Arnulf Melzerit. “Sihtkapital t\u00e4hendab eelk\u00f5ige suhete loomist, oma eesm\u00e4rkide ja plaanide aktiivset tutvustamist \u00fchiskonnale ja erasektorile. Selle tulemusena tekivad toetavad vilistlased ja s\u00f5brad. Kui sul on s\u00f5brad, on sul k\u00f5ik olemas, sealhulgas raha.”<\/p>\n
Arnulf Melzeri m\u00f5tetega saab ka j\u00e4tkata. Et mugavalt vaid riikliku rahastuse juurde n\u00f5udmisest ei piisa, et nii v\u00f5\u00f5randute globaalsest konkurentsist ja tegelete teemadega, mis v\u00f5ivad rahuldada k\u00fcll teadlase uudishimu, aga mis ei toeta riiki majandusliku v\u00f5i kultuurilise edu saavutamisel.<\/p>\n
Sihtkapital t\u00f5stab sidusust \u00fclikooli, riigi ja ettev\u00f5tluse vahel, k\u00e4ivitab rakendusliku innovatsiooni ja seel\u00e4bi majanduskasvu mootori, olles investeering p\u00f5hikapitali, pikk vaade k\u00f5rghariduse rahastamisele ja vajaliku reageerimiskiiruse tekitamisele.<\/p>\n
Oleme veendunud, et sihtkapitali loomise potentsiaal on igas Eesti k\u00f5rgkoolis. Veelgi enam: raha kaasamise n\u00e4ol on tegu Eesti k\u00f5rghariduse vajalikkuse v\u00e4ltimatuse testiga. Keda toetatakse, seda hinnatakse, selle tegemisi v\u00e4\u00e4rtustatakse.<\/p>\n
L\u00f5puks on iga k\u00f5rgharidusasutus ja ka riik t\u00e4pselt nii edukas, kui edukad ja k\u00f5rgkooliga seotud on tema vilistlased, selline on ka Aalto sihtkapitali juhi Hannu Serist\u00f6 kokkuv\u00f5te.<\/p>\n
Vilistlaseks kasvamine algab kohe<\/p>\n
Rahulolevaks vilistlaseks kasvamine algab esimesest \u00fcli\u00f5pilasp\u00e4evast. Selle nimel peab \u00fclikool motiveeritult ja strateegiliselt panustama. \u00d5pingute ja \u00fcldisemalt tudengiajaga rahule j\u00e4\u00e4nud \u00fcli\u00f5pilased on iga haridusasutuse ja riigi parim investeering.<\/p>\n
Kui me soovime Eesti k\u00f5rghariduse rahvusvahelises konkurentsis peagrupist juhtgruppi murda, siis tuleb meil parandada suutlikkust reageerida k\u00e4imasolevale ja tulevastele tehnoloogilistele platvormivahetustele. Reaalsed sammud peavad astuma riik ja k\u00f5rgkoolid koos ning v\u00e4ltimatu on k\u00f5rgkoolide juurde sihtkapitalide loomine.<\/p>\n
TalTech asutas oma sihtkapitali t\u00e4navu 13. veebruaril. See on fond, mille investeeringute tulu saab \u00fclikooli vabalt kasutada uutesse valdkondadesse laienemisel.<\/p>\n
\u00dcle v\u00f5tta v\u00f5iksime Aalto \u00fclikooli eduloo, seda loomulikult meie riigi v\u00f5imaluste piires. Nii tasub arutleda riigi rahalise v\u00f5imenduse kordaja \u00fcle: kas on see samuti 2,5?<\/p>\n
Arutelu vajab ka ettev\u00f5tete maksuvabalt annetamise piirm\u00e4\u00e4r, et soodustada investeeringuid p\u00f5hikapitali. Praegu v\u00f5ib ettev\u00f5te \u00fclikoolidele ja nende juurde loodud sihtasutustele tulumaksuvabalt annetada kas kolm protsenti sama kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud palgafondist v\u00f5i k\u00fcmme protsenti eelmise majandusaasta kasumist. Mis oleks, kui kaotaks need piirangud haridusasutustele? V\u00f5i v\u00e4hemalt t\u00f5staks piirm\u00e4\u00e4rasid, v\u00f5imaldades nii rohkematel ettev\u00f5tetel \u00fclikoole toetada?<\/p>\n
Vajalikku sidusust loov ja fookuseid seadev sihtkapitalide loomine ja institutsionaliseerimine v\u00f5iks t\u00f5usta riigikogu valimistel k\u00f5rghariduse rahastamise, aga ka kogu majanduspoliitika \u00fcheks p\u00f5hifookuseks. Seda muidugi juhul, kui soovime arendada v\u00e4lja oma spetsiifilised raskesti kopeeritavad v\u00f5imekused, mille j\u00e4rele on globaalne vajadus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehnoloogiline areng ei kulge lineaarselt. Aeg-ajalt, kusjuures j\u00e4rjest l\u00fchema ts\u00fckliga, toimuvad platvormivahetused ehk hetked, mil senine viis v\u00e4\u00e4rtust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159619,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[42572,47225,131,74965,130,37,33,35,34,36,406,60271,4061,1014,114,115,74964,113,5593,4242,4681],"class_list":["post-159618","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-aalto-ulikool","tag-ants-vill","tag-ari","tag-arnulf-melzer","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-haridus","tag-hendrik-voll","tag-inseneeria","tag-korgharidus","tag-lati","tag-leedu","tag-sihtkapital","tag-soome","tag-tallinna-tehnikaulikool","tag-ulikoolid","tag-uliopilased"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116446880396155494","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159618","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159618"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159618\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159618"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159618"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159618"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}