Teaduste Akadeemia \u00fcldkogu aastakoosoleku avalikus osas toimuval teaduskonverentsil lahatakse seekord kliimamuutuse erinevaid k\u00fclgi.<\/p>\n
“Kliimasoojenemine puudutab kogu maailma ja ka Eesti rahvast. Meie \u00f6koloogidel on k\u00f5rge rahvusvaheline tase, mis on aidanud v\u00e4ga palju kaasa kliimasoojenemise uurimisele ja selle v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgede ennustamisele. K\u00fcll aga peaksime oluliselt rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama uutele tehnoloogiatele, mis aitaksid luua uusi keskkonnas\u00f5bralikke lahendusi ja v\u00e4hendada soojenemise m\u00f5ju,” \u00fctles Mart Saarma.\u00a0<\/p>\n
Akadeemia globaalmuutuste komisjoni esimees \u00dclo Mander avab oma ettekandes kliimasoojenemise p\u00f5hjusi ja v\u00f5imalusi selle peatamiseks. Kliimasoojenemise olulisimaks p\u00f5hjuseks on kujunemas inimm\u00f5julised looduslikud \u00f6kos\u00fcsteemid, millest s\u00fcsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside lendumine suureneb kliimasoojenemise t\u00f5ttu. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et tegemist on nn lumepalliefektiga ehk kliimasoojenemine k\u00fctab kliimasoojenemist.\u00a0<\/p>\n
Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas teeb sissevaate globaalsesse ja Euroopa Liidu kliimapoliitikasse. Seejuures tuleb juttu Eesti v\u00f5imalustest kliimamuutusi leevendada ning toimuvate muutustega kohaneda, tuues esile valikute laiema m\u00f5ju meie riigile tervikuna.<\/p>\n
Akadeemik Heikki Junninen k\u00e4sitleb kliimas\u00fcsteemi toimimist ja inimtegevuse m\u00f5ju atmosf\u00e4\u00e4ri keemilisele koostisele, mis on peamine globaalsete kliimamuutuste p\u00f5hjustaja. Ta keskendub puhtf\u00fc\u00fcsikalisele vaatele, anal\u00fc\u00fcsides energiabilanssi, kasvuhoonegaaside molekulaarseid omadusi ning s\u00fcsinikuringe tasakaaluh\u00e4ireid. Ettekandja piirdub kliimas\u00fcsteemi kui loodusteadusliku n\u00e4htuse selgitamisega, j\u00e4ttes k\u00f5rvale sotsiaalmajanduslikud aspektid.<\/p>\n
Kaugseire ja kosmosetehnoloogia ettev\u00f5tte Kappazeta O\u00dc tegevjuht Kaupo Voormansik tutvustab, kuidas kaugseire aitab kliimasoojenemise p\u00f5hjusi selgitada l\u00e4bi t\u00e4pse metsa s\u00fcsinikuvaru m\u00f5\u00f5tmise. Kappazeta arendatav 3DSARi missioon pakub suhteliselt odava ja lihtsa lahenduse t\u00e4pseks globaalse metsa tagavara ja seotud s\u00fcsiniku nutikaks m\u00f5\u00f5tmiseks, kasutades olemasolevat Euroopa Sentinel-1 satelliiti ja seda toetavaid v\u00e4ikesi kaassatelliite. <\/p>\n
Ettekannetele j\u00e4rgneb arutelu, kus keskendutakse kliimamuutuse m\u00f5jule Eestile ning arutletakse, kuidas nendeks muutusteks valmistuda. Samuti vaadeldakse kliimasoojenemise leevendamise v\u00f5imalusi, vajalikke tehnoloogiaid ja peamisi kohanemismeetmeid. Lisaks k\u00e4sitletakse Eesti rolli kliimaprobleemide lahendamisel ning seda, millist panust ja lahendusi saaksime pakkuda rahvusvahelisel tasandil.<\/p>\n
L\u00fchikonverents kestab orienteeruvalt kella 14.00-ni.<\/p>\n
Samuti antakse aastakoosolekul \u00fcle Eesti Teaduste Akadeemia medalid, Edgar Kanti medal sotsiaalteaduste alal ning Nikolai Alum\u00e4e medal informaatika- ja tehnikateaduste alal. Samuti allkirjastatakse akadeemia assotsieerumisleping Eesti Mikrobioloogide \u00dchendusega.\u00a0Akadeemia president\u00a0Mart Saarma\u00a0esitab kokkuv\u00f5tte akadeemia tegevusest 2025. aastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teaduste Akadeemia \u00fcldkogu aastakoosoleku avalikus osas toimuval teaduskonverentsil lahatakse seekord kliimamuutuse erinevaid k\u00fclgi. “Kliimasoojenemine puudutab kogu maailma ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159635,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,15928,8909],"class_list":["post-159634","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kliimamuutus","tag-teaduste-akadeemia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116446966956985385","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159634","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159634"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159634\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159635"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}