Nii p\u00f6\u00f6rdubki Sinisalu esimesena suursaadik Daniel Erik Schaeri poole, k\u00fcsides: \u201eMis paneb uskuma, et Aafrika v\u00f5iks olla j\u00e4rgmine suur l\u00e4bimurdepiirkond?\u201c<\/p>\n
Schaer ei hakka vastust ilustama. \u201eEks see ongi see miljoni dollari k\u00fcsimus,\u201c \u00fctleb ta, kuid toob v\u00e4lja kohe rea p\u00f5hjuseid, miks Aafrikast enam m\u00f6\u00f6da vaadata ei saa. \u201eV\u00e4ga suur osa maailma maavarade reservidest asuvad Aafrikas,\u201c s\u00f5nab ta. Seal on ka tohutu taastuvenergia potentsiaal. \u201e60 protsenti maailma p\u00e4ikeseenergia potentsiaalist asub Aafrikas,\u201c t\u00e4psustab Schaer. Ja lisaks paikneb sellel mandril suur osa seni kasutamata p\u00f5llumajandusmaast. <\/p>\n
Suursaadiku hinnangul ei ole aga k\u00f5ige olulisem mitte see, mis on maa sees v\u00f5i maa peal, vaid hoopis see, kes seal elavad. \u201eRahvaarv, kiire kasv ja noored ju kasvavad \u00fcles digieluga,\u201c \u00fctleb Schaer ning lisab, et k\u00f5ige kiirem nutitelefonide levik toimub just Aafrikas. <\/p>\n
Samuti kasvab seal kiiresti IT-sektor. N\u00e4iteks avas Google hiljuti kontori Nairobis. \u201eJa programmeerija t\u00f6\u00f6tunni hind on seal n\u00fc\u00fcd k\u00f5rgem kui Eestis,\u201c m\u00e4rgib Schaer. See t\u00e4helepanek l\u00f5hub \u00fcsna otseselt stereot\u00fc\u00fcbi Aafrikast kui ainult odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u piirkonnast. <\/p>\n
Tehisintellekt v\u00f5ib Aafrikas t\u00e4hendada midagi muud kui Euroopas<\/p>\n
Lembit Loo vaatab Aafrikat tehnoloogiaettev\u00f5tja pilguga. Tema s\u00f5nul on Aafrika eriti huvitav praeguses tehisintellekti ajastus: kui Euroopas ja Ameerikas kardetakse, et AI v\u00f5tab inimestelt t\u00f6\u00f6, siis Aafrikas v\u00f5ib olukord olla vastupidine. \u201eSeal ei ole vaja asendada t\u00f6\u00f6kohti, pigem saab noort ja peale kasvavat rahvastikku kohe rakendada uue majanduse v\u00f5i uue tehnoloogia reeglite j\u00e4rgi,\u201c selgitab Loo. <\/p>\n
Aafrika eeliseks on see, et paljudes sektorites puudub vana, aeglane ja kulukas s\u00fcsteem, mida peaks hakkama \u00fcmber ehitama. Kui Euroopas tuleb sageli moderniseerida olemasolevat, siis mitmes Aafrika riigis saab uusi lahendusi ehitada nullist.<\/p>\n
Miks Aafrika t\u00f5us on seni veninud?<\/p>\n
KPMG partner ja n\u00f5ustamisteenuste juht Hanno Lindpere toob vestlusesse ajaloolise perspektiivi, meenutades, kuidas kuulis investeerimiskonverentsidel Aafrika suurest t\u00f5usust juba paark\u00fcmmend aastat tagasi. \u201eKohe-kohe-kohe, kas j\u00e4rgmine v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmine aasta see tuleb,\u201c meenutab ta toonaseid ennustusi. \u201eN\u00fc\u00fcd on 20 aastat m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud.\u201c <\/p>\n
Lindpere hinnangul ei ole probleem selles, et Aafrikas puuduks kasvuv\u00f5ime, vaid selles, et kasvu ei ole suudetud p\u00fcsivaks muuta. Mitmed riigid on kiiresti t\u00f5usnud, kuid seej\u00e4rel tagasi langenud. Ta viitab ka arengumajanduse k\u00e4sitlustele, mille j\u00e4rgi ei pruugi Aasia t\u00f6\u00f6stusmudel Aafrikas toimida ning mandri tugevus v\u00f5ib peituda hoopis teenustes.<\/p>\n
Schaer n\u00f5ustub osaliselt, kuid lisab, et \u00fcks suurimaid kaotatud v\u00f5imalusi on see, kuidas loodusvarasid kasutatakse. \u201eSee lihtsalt viiakse minema ja see lisandv\u00e4\u00e4rtus saab kuskil mujal sinna lisatud,\u201c \u00fctleb ta. Ehk Aafrika ekspordib toorainet, kuid t\u00f6\u00f6tlemise kasu j\u00e4\u00e4b sageli mujale. <\/p>\n
Schaer toob v\u00e4lja ka terava sotsiaalse vastuolu. \u201eN\u00e4iteks L\u00f5una-Aafrikas on rikaste ja vaeste vahe k\u00f5ige suurem maailmas. Kui keskklass ei kasva, j\u00e4\u00e4b ka siseturu areng pidurduma.\u201c <\/p>\n
Kontinent, kus naaberriiki j\u00f5udmine v\u00f5ib olla keerulisem kui Euroopasse lendamine<\/p>\n
Jutuks tuleb ka Aafrika-sisene \u00fchendatus, v\u00f5i \u00f5igemini selle puudumine. Sinisalu meenutab oma kogemusest Aafrika turismisektoris, et naaberriikide vahel liikumine v\u00f5ib olla \u00fcllatavalt keeruline ja kallis. \u201eKui Euroopas lennatakse odavalt Riiga v\u00f5i Helsingisse, siis mitmes Aafrika piirkonnas t\u00e4hendab naaberriiki minek lendu l\u00e4bi kolmanda riigi,\u201c toob ta n\u00e4ite.<\/p>\n
Schaer kinnitab seda n\u00e4itega oma t\u00f6\u00f6st. Kui tal tuli k\u00fclastada India ookeani saareriike, kujunes marsruut pikaks ringiks l\u00e4bi Frankfurdi, Mauritiuse, Etioopia, Sei\u0161ellide, Keenia, Komooride ja Madagaskari. \u201e\u00dchegi saare vahel ei olnud \u00fchtegi lennu\u00fchendust,\u201c \u00fctleb ta. <\/p>\n
Samas n\u00e4eb ta ka muutusi: \u201eIda-Aafrikas oli kunagi Kigali ja Mombasa sadama vahel 18 kontrollpunkti. N\u00fc\u00fcd on ainult neli kontrolli. Suurem osa on piirikontrollid. See t\u00e4hendab, et regionaalne kaubandus liigub siiski paremuse poole.\u201c <\/p>\n
Rwanda \u2013 verisest minevikust digiriigi ambitsioonini<\/p>\n
Saate \u00fcheks keskseks teemaks kujuneb Rwanda. Veel m\u00f5nik\u00fcmmend aastat tagasi r\u00e4\u00e4giti kogu maailmas seal toimuvast genotsiidist, n\u00fc\u00fcd tuuakse Rwandat sageli esile kui \u00fcht Aafrika reformimeelsemat riiki. Lembit Loo, kes elas seal aastaid, \u00fctleb otse: \u201eSeal on v\u00e4ga tugev poliitiline \u00fchiskondlik tahe ja president Kagame tugev leadership.\u201c <\/p>\n
Loo s\u00f5nul kujundab Rwanda end teadlikult digiriigiks, kuhu oleks lihtne investeerida ja kus ettev\u00f5tlus on soositud. Ta toob n\u00e4iteks droonifirma Zipline, mis alustas seal ravimite kohaletoimetamist. \u201eRwandas oli lihtsalt hea vaba seadusandlus, kus oli v\u00f5imalik tegelikult seda \u00e4rimudelit katsetada,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. T\u00e4naseks tegutseb ettev\u00f5te \u00fcle maailma. <\/p>\n
Veelgi k\u00f5nekam on Loo kirjeldus sellest, kuidas Rwandas kasutati tehisintellekti avalike teenuste pakkumiseks. Sealne kinyarwanda keeles suhtlev k\u00f5nerobot aitas inimestel telefoni teel makse maksta, dokumente tellida ja riigiga suhelda. \u201eSeal ei olnud k\u00fcsimus ainult selles, et inimestel pole arvuteid ega nutitelefone,\u201c selgitab ta. \u201eTihtipeale oli k\u00fcsimus ka see, et inimestel puudus kirjaoskus.\u201c Sellises olukorras v\u00f5ib h\u00e4\u00e4lteenus olla t\u00f5husam kui veebikeskkond. <\/p>\n
Mida v\u00f5iks Eesti Aafrikasse m\u00fc\u00fca?<\/p>\n
Eesti ettev\u00f5tete v\u00f5imalustest Aafrikas r\u00e4\u00e4kides \u00fctles Schaer konkreetselt, et Eesti edu ei seisne mitte suuruses, vaid efektiivsuses. \u201eBolt on taksonduse h\u00e4kk, Wise on panganduse h\u00e4kk, Skype oli telefoni h\u00e4kk,\u201c toob ta v\u00e4lja, lisades, et valdkondades, kus Eesti ettev\u00f5tted on tasemel, suudetakse asju teha palju efektiivsemalt. <\/p>\n
Tema hinnangul on just see v\u00f5imekus see, mida Aafrika turud vajavad. Ja see ei t\u00e4henda ainult tehnoloogia eksporti kitsas m\u00f5ttes, vaid oskust lahendada p\u00e4ris probleeme. N\u00e4iteks paljudel Aafrika turgudel ei taheta lihtsalt lahedaid vidinaid, vaid eelistatakse lahendusi, mis t\u00e4idavad konkreetset vajadust. \u201eK\u00fcsimus on selles, kas pakud vitamiini v\u00f5i ravimit. Ehk edu v\u00f5ib saata neid ettev\u00f5tteid, kes suudavad pakkuda midagi h\u00e4davajalikku, mitte lihtsalt meeldivat lisandust.\u201c <\/p>\n
Schaer toob esile ka Bolti laienemise L\u00f5una-Aafrikasse, kus ettev\u00f5tte kasv sai t\u00f5eliselt hoo sisse. See kinnitab, et Eesti digiettev\u00f5tete mudelid v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tada ka palju suurematel ja keerulisematel turgudel. <\/p>\n
Loo lisab, et Eesti teine suur tugevus on keeruliste reformide elluviimine. \u201e\u00dcks v\u00f5imekus ja eristuja, mis Eestil kindlasti on olnud, on see, kuidas neid projekte v\u00e4ga h\u00e4sti ellu viia,\u201c s\u00f5nab ta ja t\u00f5deb, et digilahendusest \u00fcksi siin siiski ei piisa. \u201eVaja on muuta ka organisatsioone, protsesse ja inimeste harjumusi.\u201c <\/p>\n
Tema hinnangul v\u00f5iks Eesti eksportida Aafrikasse lisaks tarkvarale ka oskusteavet, kuidas riike ja organisatsioone t\u00f5husamaks muuta. Eesti kogemus e-riigi, andmevahetuse, maksus\u00fcsteemide, registrite ja avalike teenuste digitaliseerimisel on midagi, mida paljud riigid aktiivselt otsivad. Eriti Aafrika, kus soovitakse vana b\u00fcrokraatiat v\u00e4ltida ja teha arenguh\u00fcpe otse moodsate lahendusteni. <\/p>\n
Loo meenutab ka praktilist kogemust \u00fchest Maailmapanga projektist, kus Eesti meeskond lootis teha suure osa t\u00f6\u00f6st distantsilt. Reaalsus oli aga teine. \u201eKui kohtumised toimusid kohapeal, liikus t\u00f6\u00f6 kiiresti. Distantsilt dokumente vahetades j\u00e4i protsess seisma. Alles tagasi kohale lennates selgus, et partnerid olid oma kodut\u00f6\u00f6 teinud, kuid soovisid otsuseid arutada \u00fchise laua taga. See n\u00e4itab, kui oluline on kultuurilise t\u00f6\u00f6viisi m\u00f5istmine.\u201c <\/p>\n
Enamik Aafrika digitaliseerimisprojektidest s\u00fcnnib doonorrahastuse toel ning ettev\u00f5tted, kes soovivad seal edu saavutada, peavad m\u00f5istma ka seda s\u00fcsteemi. \u201eTihti tuleb projektis sees olla aastaid enne hanke v\u00e4ljakuulutamist. See t\u00e4hendab, et edu ei too mitte ainult hea toode, vaid kannatlikkus, suhted ja oskus protsessi \u00f5igel ajal siseneda,\u201c selgitab Loo.<\/p>\n
Nii v\u00f5ikski Eesti Aafrikasse m\u00fc\u00fca palju enamat kui tarkvara. M\u00fc\u00fca v\u00f5iks oskust teha asju kiiremini, odavamalt ja targemalt ning viia suuri muutusi ellu nii, et need p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6le hakkaksid. <\/p>\n
Aafrikasse ei minda \u00fche delegatsioonivisiidiga<\/p>\n
Nii Loo kui Schaer hoiatavad saates lihtsustatud ootuste eest: kui keegi loodab minna Aafrikasse \u00fche delegatsioonivisiidiga, teha m\u00f5ned ametlikud kohtumised ja tulla tagasi suurte lepingutega, siis praktikas see nii ei k\u00e4i. Aafrika turgudel loevad j\u00e4rjepidevus, usaldus ja valmisolek p\u00e4riselt kohapeal olla.<\/p>\n
Suursaadik \u00fctleb otse, et edu saadab neid, kes on valmis j\u00e4rjekindlalt tagasi minema. \u201eNeed, kes investeerivad sellega, et kohale minna ja mitte ainult see \u00fcks kord presidendiga, aga l\u00e4heb peale seda ikka ja j\u00e4lle tagasi \u2013 need on need, kes on v\u00f5itnud,\u201c s\u00f5nab ta. Schaeri m\u00f5te on selge: n\u00e4htavus ja p\u00fcsiv kohalolek loovad usaldust rohkem kui \u00fckski pidulik visiit. <\/p>\n
Loo s\u00f5nastab sama m\u00f5tte oma k\u00fcsimuse kaudu veelgi selgemalt: \u201eKas sa oled valmis minema ja kolima sinna paariks aastaks?\u201c Tema hinnangul tekivad usaldus, kontaktid ja tegelik turum\u00f5istmine alles siis, kui elatakse kohapeal, saadakse aru inimeste t\u00f6\u00f6viisist ja \u00f5pitakse tunnetama kohalikke otsustusmehhanisme. <\/p>\n
Sinisalu ja Lindpere toovad samuti v\u00e4lja, et Eesti ettev\u00f5tjatel v\u00f5ib olla liigne usk sellesse, et v\u00e4listurgudel saab edu saavutada samamoodi nagu kodus: kiiresti, efektiivselt ja v\u00e4hese f\u00fc\u00fcsilise kohaloluga. Loo nendib, et Eesti v\u00e4ikeses \u00fchiskonnas ollakse harjunud kiirelt kokkulepeteni j\u00f5udma, sest k\u00f5ik on k\u00f5igiga kuskil \u00fclikoolis koos \u00f5ppinud, saunas k\u00e4inud, korporatsioonis olnud, kuid rahvusvahelistel turgudel, eriti Aafrikas, tuleb usaldus alles ajaga. <\/p>\n
Kuigi Eesti delegatsioone on Aafrikas viimasel ajal palju k\u00e4inud, toonitavad k\u00f5ik saatek\u00fclalised, et visiit on alles algus, mitte tulemus. Reaalne \u00e4ri s\u00fcnnib siis, kui p\u00e4rast esimest kohtumist minnakse tagasi teist, kolmandat ja neljandatki korda, et ehitada suhteid, \u00f5ppida turgu tundma ja tegutseda seal pikaajaliselt. <\/p>\n
J\u00e4rgmine suur v\u00f5imalus v\u00f5ib tulla sealt, kuhu paljud veel ei vaata<\/p>\n
Saates j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama, et Aafrika ei ole \u00fcks suur lugu, vaid k\u00fcmme erinevat lugu korraga. \u00dches riigis on fookuses loodusvarad, teises digiriik, kolmandas finantstehnoloogia ja neljandas turism. Nagu Loo \u00fctleb: \u201e\u00c4rme r\u00e4\u00e4gi Aafrikast \u00fcldiselt, sest tegemist on 54 erineva riigiga, kus on v\u00e4ga erinevad l\u00e4henemised ja v\u00e4ga erinevad arengud.\u201c <\/p>\n
See t\u00e4hendab, et investoril v\u00f5i ettev\u00f5tjal ei ole m\u00f5tet k\u00fcsida, kas Aafrika on hea v\u00f5imalus, vaid milline Aafrika riik, milline sektor ja milline partnerlusmudel v\u00f5iks olla \u00f5ige. Schaer r\u00f5hutab samuti, et k\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, mida m\u00fc\u00fcakse ja millist turgu otsitakse. \u201eKui vaja on ostuj\u00f5ulist klienti, tasub vaadata k\u00fcpsemaid turge, nagu L\u00f5una-Aafrika Vabariik, Maroko v\u00f5i Keenia. Kui eesm\u00e4rk on kiirem kasv, v\u00f5ivad huvitavamad olla v\u00e4hem arenenud, kuid suure h\u00fcppepotentsiaaliga turud.\u201c <\/p>\n
Seal, kus osa maailmast n\u00e4eb riske, n\u00e4evad teised j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi kasvu. Schaeri kinnitusel raha Aafrikas leidub: \u201eRaha ei ole probleem. K\u00fcsimus on, et sa pead turgu tundma. Just teadmiste, kohalolu ja \u00f5igete kontaktide puudumine on sageli suurem takistus kui kapital ise.\u201c <\/p>\n
Samal ajal s\u00fcnnivad Aafrikas lahendused, mida Euroopas alles otsitakse. Mobiilimaksed, digitaalsed identiteedis\u00fcsteemid, AI-p\u00f5hised avalikud teenused ja paindlikud regulatsioonid n\u00e4itavad, et mitmes valdkonnas ei olda enam arengumaade rollis, vaid katsetatakse tulevikumudeleid juba t\u00e4na. Rwanda n\u00e4ide t\u00f5estab, et kui poliitiline tahe, tehnoloogia ja selge eesm\u00e4rk kokku saavad, v\u00f5ib muutus tulla kiiresti. <\/p>\n
Kes otsib kiiret kasumit ja lihtsat turgu, v\u00f5ib Aafrikas pettuda. Kes on valmis \u00f5ppima, kohale minema ja pika plaaniga tegutsema, v\u00f5ib aga leida sealt suure v\u00f5imaluse. Nagu Schaer \u00fctleb: \u201eNeed, kes investeerivad sellega, et kohale minna ja l\u00e4hevad peale seda j\u00e4lle ja j\u00e4lle tagasi on need, kes on v\u00f5itnud.\u201c <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nii p\u00f6\u00f6rdubki Sinisalu esimesena suursaadik Daniel Erik Schaeri poole, k\u00fcsides: \u201eMis paneb uskuma, et Aafrika v\u00f5iks olla j\u00e4rgmine…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159664,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[74998,74990,131,74986,130,37,33,35,34,36,9077,1319,74987,8114,6836,74994,74999,74997,672,64,778,74988,74993,74996,75004,74989,75001,74991,74992,65704,3625,8236,75000,74995,75002,1987,23811,46303,75003,20],"class_list":["post-159663","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-alammaar-2026","tag-alampalk-2026","tag-ari","tag-arigeenius","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevote","tag-ettevotlus","tag-hackathon","tag-hakaton","tag-idufirma","tag-kasundusleping-maksud","tag-luhendatud-toopaevad-2025","tag-luhendatud-toopaevad-2026","tag-majandus","tag-majandusuudised","tag-maksud","tag-miinimumpalk-2026","tag-oppepuhkus","tag-palgakalkulaator","tag-palgakalkulaator-2025","tag-palgakalkulaator-2026","tag-pensionari","tag-puhkusepaevade-arvutamine","tag-riigipuhad-2026","tag-rmp","tag-sotsiaalmaks","tag-startup","tag-suur-reede-2026","tag-tahtpaevad-2026","tag-toolepingu-lopetamine","tag-tootasu","tag-tuludeklaratsioon","tag-tuludeklaratsioon-2025","tag-tulumaksu-tagastus","tag-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159663","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159663"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159663\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159664"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159663"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159663"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159663"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}