Kui valitsus Omnivat erastades ei loo s\u00fcsteemi, mis tagab ka ajakirjanduse kohale toimetamist, j\u00e4\u00e4b 200 000 inimesest suur osa kuulujuttude, propaganda ja otsese pahatahtlike j\u00f5udude infooperatsioonide m\u00f5juv\u00e4lja, mida miski ei tasakaalusta, nendib Hans V\u00e4re Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Viimased 14 aastat Sakala peatoimetajana on minu \u00fcheks p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks olnud tasakaalu otsimine paber- ja veebilehe vahel. Kuidas kasutada toimetuse ressursse t\u00e4pselt nii, et m\u00f5lemad versioonid oleksid kvaliteetsed ning kasutaksid \u00e4ra oma eeliseid? Kuidas arendada veebi nii, et paberipuu oksa ise l\u00e4bi ei saeks? Kuidas teha tellijatele selgeks, et paberleht on hea k\u00fcll, aga veeb veel parem? K\u00f5ik sellised k\u00fcsimused, millega kogu maailma ajaleherahvas tegeleb.<\/p>\n
Minu t\u00f6\u00f6 oleks olnud palju lihtsam, kui juba rohkem kui 20 aastat tagasi v\u00e4lja k\u00e4idud ennustused, et paberajakirjandusega on kohe-kohe l\u00f5pp, t\u00f5eks oleksid osutunud. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust. Paberlehtede tiraa\u017eid k\u00fcll v\u00e4henevad, aga enamik v\u00e4ljaandeid peab vastu visamalt kui John McClane Nakatomi Plazas. T\u00f5si, Eesti P\u00e4evaleht ja \u00c4rip\u00e4ev on oma paberversioonid kinni pannud, kuid need on erandlikud n\u00e4ited, kumbki oma spetsiifiliste p\u00f5hjustega, mida \u00fclej\u00e4\u00e4nud lehtedele laiendada ei saa.<\/p>\n
Meie riik, hariduss\u00fcsteem, pangandus, igap\u00e4evasuhtlus ja isegi armuasjad on ammu internetis. Tehisintellekt v\u00f5\u00f5pab sellele k\u00f5igele veel uue, hirmutava, kuid meena meelitava kassikuldse kihi.<\/p>\n
Tunne, et kellele neid iganenud paberlehti enam vaja on, v\u00f5imendub otsustajate seas niimoodi v\u00e4ga kergesti, sest otsustajad elavadki internetis. Ent ehkki neljanda t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni suund on p\u00f6\u00f6rdumatu, on selle senine ulatus m\u00f5nev\u00f5rra petlik, nagu paljud asjad ilmav\u00f5rgu sees.<\/p>\n
Kui k\u00f5ik v\u00e4ljaanded kokku l\u00fc\u00fca, on Eesti paberlehtedel endiselt v\u00e4hemalt 200 000 lugejat. 200 000. See on pool Tallinnast. Kaks Tartut. Rohkem kui neli Viljandimaad. 200 000 inimest ei ole paar rohuk\u00f5rt asfaldil, millest v\u00f5ib m\u00e4rkamata \u00fcle s\u00f5ita, vaid suur teel lebav puu, mille ees tuleb hoog maha v\u00f5tta ja sellega tegeleda.<\/p>\n
Valitsuse aprilli algul langetatud otsus Omniva erastada n\u00e4itab v\u00e4hemalt esialgu, et riik peab paberlehelugejaid heinak\u00f5rteks v\u00f5i heal juhul v\u00e4ikesteks oksakesteks.<\/p>\n
Iseenesest on valitsuse soov kulusid optimeerida ju arusaadav. \u00d5igemini: riik peabki toimima v\u00f5imalikult efektiivselt. Samuti on enesestm\u00f5istetav, et riik ei v\u00f5istle eraettev\u00f5tlusega seal, kus konkurents loomulikult toimib, n\u00e4iteks pakiveoturul, ning m\u00fc\u00fcb maha asjad, mida tal vaja ei ole.<\/p>\n
Omniva erastamisest on r\u00e4\u00e4gitud juba pikalt, kuid viimase aasta jooksul oli n\u00e4ha, et otsus on kohe-kohe langemas. Ettev\u00f5tet, mida paljud veel endiselt Eesti Postina tunnevad, hakati ajama vormi nagu fitnessisportlast enne t\u00e4htsat v\u00f5istlust. Iga \u00fcleliigne gramm tuli maha saada ja juriidiline keha v\u00f5imalikult trimmi treenida, et ostjatele meeltm\u00f6\u00f6da olla.<\/p>\n
Paraku t\u00e4hendas see, et maakonnakeskuste postkontorid viidi linna serva<\/a>, kus polnud vaja eraldi renti maksta, kuid kuhu ka kliendid kohale ei j\u00f5udnud. Kus seadus just ei sundinud pandi postkontor \u00fcldse kinni, isegi Tallinnas Kristiine keskuses asunud linnaosa ainus postkontor. Suleti ka suur hulk postipunkte, ehkki need tegutsesid teiste \u00e4ride juures ja paljusid neist oleks Omniva saanud lahti hoida ilma igasuguste lisakuludeta.<\/p>\n See, mis ostjale tundub apetiitne ja rentaabel, ei pruugi seda sugugi olla m\u00fc\u00fcjale, sest m\u00fc\u00fcjaks pole antud juhul mitte valitsus, vaid Eesti riik ja rahvas. Sealhulgas need 200 000 paberlehe lugejat, keda on v\u00e4ga raske ja suures osas isegi v\u00f5imatu digitaalseks p\u00f6\u00f6rata, kuigi ajalehed on seda juba pikka aega p\u00fc\u00fcdnud.<\/p>\n M\u00e4rtsis, kui Sakala t\u00e4histas 148. ilmumise aastap\u00e4eva, pakkusime k\u00f5igile paberlehe tellijatele 148. p\u00e4evaks tasuta Sakala ja kogu Postimehe digipaketti. 148 p\u00e4eva on peaaegu pool aastat, kaugelt enam tavalistest l\u00fchikestest prooviperioodidest, mida v\u00e4ljaanded uute lugejate v\u00f5itmiseks tihti reklaamivad. Vastu v\u00f5ttis selle kingituse vaid kaks protsenti tellijatest. Ehk teisis\u00f5nu: need, kes on veebis ajakirjanduse tarbimiseks valmis, teevad seda suures osas juba niikuinii, ja l\u00f5viosa paberlehe lugejatest ei l\u00e4he internetti \u00fcle isegi siis, kui seda talle tasuta antakse.<\/p>\n Omniva erastamist kuulutanud valitsuse pressiteadet lugedes v\u00f5ib pealiskaudselt vaadates j\u00e4\u00e4da mulje, et v\u00e4hemalt esialgu j\u00e4tkub k\u00f5ik vanaviisi, sest Omnival on kohustus osutada universaalset postiteenust kuni 2029. aastani.<\/p>\n Paraku pole laialt levinud veendumus, et universaalse postiteenuse alla kuulub ka ajakirjandus, \u00f5ige. Perioodika oli k\u00fcll \u00fcks kolmest universaalse postiteenuse alla k\u00e4ivast valdkonnast kuni 2008. aasta alguseni, kuid v\u00f5eti siis loetelust v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd kohustab seadus j\u00e4rjepidevalt, kvaliteetselt ja m\u00f5istlike hindadega kogu Eesti territooriumil kohale viima ainult kirju ning alla 20 kilo kaaluvaid pakke, mis on saadetud t\u00e4ht- v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtsaadetisena.<\/p>\n Kui valitsus Omnivat erastades ei loo s\u00fcsteemi, mis tagab ka ajakirjanduse eelnimetatud tingimustel kohale toimetamist, j\u00e4\u00e4b 200 000 inimesest suur osa kuulujuttude, propaganda ja otsese pahatahtlike j\u00f5udude infooperatsioonide m\u00f5juv\u00e4lja, mida miski ei tasakaalusta. T\u00f5si, rahvusringh\u00e4\u00e4ling on tasuta k\u00e4ttesaadav k\u00f5igile, kuid ei j\u00f5ua kunagi ei geograafiliselt ega teemade ulatuse poolest katta kogu seda osa Eestist, millele on praegu p\u00fchendunud maakonnalehed ja \u00fcleriigilised paberlehed.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n