Kui seni ei ole metsaomanikud metsi massiliselt raiunud ja metsade elurikkus on paranenud, siis ei ole alust arvata, et selgem raamistik tooks kaasa j\u00e4rsu muutuse, kirjutab Kristi Parro.<\/p>\n
Metsast r\u00e4\u00e4gitakse sageli nii, nagu oleks kogu k\u00fcsimus \u00fches numbris: mitu tihumeetrit raiutakse. Number on lihtsasti hoomatav, aga eraldiseisvana \u00fctleb v\u00e4he. See ei \u00fctle midagi selle kohta, mis saab puidust p\u00e4rast raiet. Kas sellest saab maja, mis seob s\u00fcsinikku sada aastat, v\u00f5i pellet, mis p\u00f5leb \u00e4ra \u00fche \u00f5htuga? \u00dcks tihumeeter v\u00f5ib olla kas l\u00fchike p\u00f5letus v\u00f5i pikaajaline panus kliimamuutuste leevendamiseks.<\/p>\n
Metsanduses ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi ega \u00fchte “\u00f5iget” numbrit. Tark metsakasutus t\u00e4hendab alati tasakaalu otsimist looduskaitse, majanduse ja \u00fchiskondlike ootuste vahel. Just seet\u00f5ttu tuleb vaadata raiemahust kaugemale.<\/p>\n
Raiest t\u00e4htsam on tark v\u00e4\u00e4rindamine<\/p>\n
Mets on \u00f6kos\u00fcsteem, elurikkuse ja p\u00e4rimuse kandja, s\u00fcsiniku siduja, puhke- ja toidupaik ning taastuv toormebaas. Need rollid ei v\u00e4lista \u00fcksteist, h\u00e4sti majandatud mets kannab neid v\u00e4\u00e4rtusi samaaegselt.<\/p>\n
Enne raiumist tuleb metsa kasvatada, tuleb valida mullale sobiv puuliik, istutada ja hooldada. J\u00e4medamast metsamaterjalist saab teha kvaliteetsemaid ja kauem kestvaid tooteid, j\u00e4medam lamapuit omab ka k\u00f5rgemat \u00f6koloogilist v\u00e4\u00e4rtust. Seep\u00e4rast on metsakasvatuse \u00fcks eesm\u00e4rk j\u00e4medama puidu kasvatamine.<\/p>\n
Metsa raiumisel on alati eesm\u00e4rk, igal tihumeetril on juba enne raiet oma siht. \u00dckski metsaomanik ei raiu teadmata, kas keegi raiutud materjali \u00e4ra ka ostab ja ka \u00fckski tootja ei osta puitu niisama, vaid ikka konkreetse toote tegemiseks. Statistika j\u00e4rgi on raiemaht viimastel aastatel p\u00fcsinud umbes 11 miljoni tihumeetri juures. Raiemahu number iseenesest ei \u00fctle veel midagi metsa seisundi kohta. M\u00e4\u00e4rav on see, kus, kuidas ja milleks puitu kasutatakse.<\/p>\n
Iga puu annab raiumisel korraga mitut sortimenti palgist kuni madalama kvaliteediga materjalini, mida sageli kasutatakse k\u00fctteks. Just siin peitubki kasutamata v\u00f5imalus. Puidu v\u00e4\u00e4rindamise tehnoloogiad arenevad kiiresti, paberipuidust on v\u00f5imalik toota kosmeetikat\u00f6\u00f6stuse tooraineid, uusi komposiitmaterjale ja muid k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega lahendusi. Eesti puidusektoris kasutatakse palki juba praegu valdavalt ehituses, mis pikendab puidu eluiga ja suurendab selle kliimapositiivset m\u00f5ju, sidudes s\u00fcsinikku pikaajaliselt ning asendades ehituses s\u00fcsinikumahukaid fossiilseid materjale.<\/p>\n
Kliimaministeerium on koos \u00fclikoolidega kaardistanud tehnoloogiad, mis v\u00f5imaldavad puidu k\u00f5rgemat v\u00e4\u00e4rindamist, ning t\u00f6\u00f6tab koost\u00f6\u00f6s huvir\u00fchmadega kliimakindla majanduse seaduse metsanduse teekaardi kallal. Selle eesm\u00e4rk on tuua v\u00e4lja tegelikud kitsaskohad ja kriitilised sammud l\u00e4hiaastateks.<\/p>\n
Eesti metsade tervis on hea<\/p>\n
Arutelus kipub kaduma oluline t\u00f5siasi, et Eesti metsade seisund on hea. Viimase kahek\u00fcmne aastaga on kaitstavate metsade osakaal kasvanud ligikaudu viielt protsendilt 30 protsendini ning k\u00f5ik uued kaitsealad on tulnud majandusmetsade arvelt. See t\u00e4hendab, et meie majandusmetsad on olnud piisavalt elurikkad ja heas \u00f6koloogilises seisundis, et v\u00e4\u00e4risid kaitse alla v\u00f5tmist.<\/p>\n
“Metsade senine kasutus ja kaitse on olnud tasakaalus ja me paistame sellega paljude Euroopa riikide seas silma.”<\/p>\n
Eesti metsasus on viimase sajandiga t\u00f5usnud umbes 20 protsendilt enam kui 50 protsendini. Arvestades meie riigi v\u00e4ikest pindala on enamik metsi mingil moel kasutust n\u00e4inud. Hiljutine Euroopa Liidu loodusdirektiivi aruanne n\u00e4itas, et kolme eri t\u00fc\u00fcpi metsaelupaikade seisund on paranenud: laialehiste lammimetsade, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade oma. See on faktip\u00f5hine kinnitus, et metsade senine kasutus ja kaitse on olnud tasakaalus ja me paistame sellega paljude Euroopa riikide seas silma.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd liigume selgema eristuse suunas. Ligikaudu 30 protsenti metsadest on kaitse all ja umbes 70 protsenti majandusmetsad. Nii nagu kaitstavates metsades tohib teatud tingimustel metsa raiuda, ei ole ka majandusmets piiranguteta ala ja metsaseaduse k\u00f5rval reguleerivad seda n\u00e4iteks looduskaitse-, muinsuskaitse- ja ehitusseadus.<\/p>\n
Riik on enam kui 30 aastat panustanud metsaomanike n\u00f5ustamisse ja \u00fchistegevuse arendamisse. Kui seni ei ole metsaomanikud metsi massiliselt raiunud ja metsade elurikkus on paranenud, siis ei ole alust arvata, et selgem raamistik tooks kaasa j\u00e4rsu muutuse. Pigem loob see kindluse ja etteaimatavuse, mida vajavad nii looduskaitse, metsaomanikud kui ka puidul p\u00f5hinev majandus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui seni ei ole metsaomanikud metsi massiliselt raiunud ja metsade elurikkus on paranenud, siis ei ole alust arvata,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":159954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,34351,304,3081,75082,28,29,285,15883,5176,3086,10536,15881,19,25,60190,23,24,22,20,30],"class_list":["post-159953","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitsealad","tag-keskkond","tag-kliimaministeerium","tag-kristi-parro","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-majandusmets","tag-mets","tag-metsandus","tag-metsaraie","tag-metsaseadus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puit","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116448496520282133","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159953","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159953"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159953\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/159954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159953"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159953"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159953"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}