Aastal 2024 valiti Eesti aasta loomaks harilik saarmas \u2013 vilgas poolveelise eluviisiga kiskja, kes toitub peaasjalikult kalast, aga ka veelindudest, v\u00e4hkidest ja konnadest. Kuna saarmas toimetab veekogude l\u00e4heduses eelk\u00f5ige h\u00e4maras ega raja v\u00f5imsaid pesakuhilaid ja tamme nagu kobras, on tema tegevust loodushuvilisel keeruline m\u00e4rgata.<\/p>\n
Kuressaare Hariduse Kooli \u00f5pilane Isadora Rahumeel anal\u00fc\u00fcsis rajakaamerate \u00fclesv\u00f5tteid. Ta tegi kindlaks, et saarmas on Saaremaa j\u00f5gedel ja ojadel laiemalt levinud, kui varasemad vaatlused n\u00e4itasid. Selgus, et saarmale sobivaimad elutingimused kattuvad suuremat looduslikku mitmekesisust tagavate tingimustega \u2013 saarmas asustab pikemaid metsaste kallastega ja inimtegevusest v\u00e4hem m\u00f5jutatud aastaringselt veerikkaid j\u00f5gesid, kirjutab Tartu \u00dclikooli kaasprofessor ja ajakirja Akadeemiake juhatuse liige Triinu Visnapuu.<\/p>\n
Kuidas saarmast ja tema tegevusj\u00e4lgi \u00e4ra tunda?<\/p>\n
Harilik saarmas (Lutra lutra) kuulub k\u00e4rplaste sugukonda (Mustelidae) nagu ka k\u00e4rp, nirk, tuhkur ja nugis. Erinevalt teistest pisikiskjatest on saarmad aga kohastunud eluga vees: nende keha on pikk ja voolujooneline, j\u00e4semed l\u00fchikesed, varvaste vahel ujulestad ning saba j\u00e4me, lihaseline ja ahenev ning moodustab olulise osa keha pikkusest.<\/p>\n
Ujuvast saarmast on veepinnal paista vaid nina ja silmad. Saarmad on teistest k\u00e4rplastest ka suuremad \u2013 keskmiselt kaaluvad nad 5\u201315 kilogrammi. Sarnaselt teistele k\u00e4rplastele j\u00e4tab saarmas oma\u00a0 v\u00e4ljaheited vee \u00e4\u00e4rde n\u00e4htavale kohale n\u00e4iteks kividele. V\u00e4ljaheite ja nahast eritatava n\u00f5rega m\u00e4rgistab saarmas oma territooriumi, mille pikkus v\u00f5ib m\u00f6\u00f6da veekogu kallast ulatuda seitsme kuni k\u00fcmne kilomeetrini. Saarmad kasutavad puhke- ja pesapaikadeks kaldas olevaid vette avanevaid urge.<\/p>\n
Milline on saarma arvukus ja praegune olukord?<\/p>\n
Saarmaslastest on harilik saarmas k\u00f5ige levinum liik, kelle levila ulatub Briti saartelt ja mandri-Euroopast kuni P\u00f5hja-Aafrika ning Ida- ja Kagu-Aasiani. Seoses \u00fcleilmse levikuga on saarmal kujunenud 12 eri piirkondi asustavat alamliiki.<\/p>\n
Siiski klassifitseeritakse liiki kui ohul\u00e4hedast, sest saarma asurkond on paljudes riikides langustrendis: loomad hukkuvad liikluses ning neile sobivad elupaigad kaovad teede ja muu taristu ehitamise k\u00e4igus, maaparandust\u00f6\u00f6de, aga ka veekogude kuivamise ja p\u00f5ua t\u00f5ttu. Olenevalt piirkonnast ohustavad saarmaid veel keskkonnareostus, kalap\u00fc\u00fcgivahenditesse ning koprap\u00fc\u00fcnistesse kinni j\u00e4\u00e4mine, aga ka salak\u00fcttimine, sest saarma karusnahk on v\u00e4ga hinnatud.<\/p>\n
Lisaks on saarmast peetud kalavarudele kahjulikuks liigiks, kelle arvukust tuleb piirata. \u00dche aasta jooksul tarvitab \u00fcks saarmas toiduks \u00fcle 200 kilogrammi kala. Sellest hoolimata on uuringud n\u00e4idanud, et valdavalt on tegemist v\u00e4iksemate isendite ja t\u00f6\u00f6stuslikult v\u00e4het\u00e4htsate kalaliikidega ning tema men\u00fc\u00fcsse kuulub ka veelinde ja teisi loomi. Seega ei saa saarmast kuidagi pidada veekogudel ebasoovitavaks liigiks.<\/p>\n
Mitu Euroopa riiki on teinud \u00fchiseid j\u00f5upingutusi, et saarma arvukus taas t\u00f5usuteele suunata. Elupaikade taastamine, keskkonnasaaste v\u00e4henemine ja jahikeeld on saarma taas paljudesse piirkondadesse tagasi toonud. Samas on elupaikade taastamine palju keerulisem ja kallim, kui m\u00f5ne vooluveekogu algse olukorra rikkumine n\u00e4iteks kraavitamise v\u00f5i kallastel metsa raadamisega.<\/p>\n
Eestis on saarmas olnud p\u00f5line veekogude asukas, kuid liigi arvukus on suurel m\u00e4\u00e4ral k\u00f5ikunud. Saarmaste arvukuse madalseis oli meie veekogudel 1970. aastatel, kui Eesti alal elas vaevalt 300 looma. Arvukust v\u00e4hendasid karmid talved, madal veeseis ja k\u00fcttimine. J\u00e4rgnevad veerikkad aastad viisid saarma arvukuse taas t\u00f5usuteele, liik levis paljudesse sobivatesse veekogudesse ning v\u00e4iksemate k\u00f5ikumistega on saarmaste arvukus paarituhande looma suurusj\u00e4rgus p\u00fcsinud.<\/p>\n
Saarma puhul rakendatakse riiklikku levikuseiret, mida tehakse iga kuue aasta j\u00e4rel. Aasta 2018 seireandmete alusel\u00a0 on saarmapopulatsioon Eestis soodsas seisundis, liik on levinud \u00fcle kogu Eesti, asustades ka suuremaid saari ja rannikumerd. Asurkonna seisundit peetakse soodsaks, kui p\u00fcsiseire piirkondadest on asustatud v\u00e4hemalt 80 protsenti ja miinimumarvukus ei kahane alla 1000 isendi. Praegu on saarmas Eestis lookuskaitse all, kuuludes III kategooriasse.<\/p>\n
Mida vajab saarmas Saaremaal?<\/p>\n
Osava ujujana tuntud saarmas liigub m\u00f6\u00f6da veekogu kaldaid mitmete kilomeetrite kaugusele, aga l\u00e4hedalasuva metsa alla ta jahiretked \u00fcldiselt ei ulatu. Saarmale on sobilikud ojad ja j\u00f5ed, mis talvel t\u00e4ielikult ei j\u00e4\u00e4tu. Suvel veevaeste ja talvel t\u00e4ielikult j\u00e4\u00e4tuvate veekogude puhul tuleb saarmal minna otsima paremaid toitumis- ja elupaiku. Pikki retki tehakse ka vastassugupoole otsingul.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne-Eesti vesikonda kuuluvale Saaremaale j\u00f5udis saarmas teadaolevalt alles 1998. aastal ja p\u00fcsivad asurkonnad tekkisid Eesti suurematele saartele sajandivahetusel. Kuigi eelmise seire k\u00e4igus saarmast Saaremaal ei tuvastatud, siis eElurikkuse portaali lisatud vaatluste alusel leidub saarmast mitmetes saare ida- ja l\u00f5unapoolsetes vooluveekogudes.<\/p>\n
P\u00f5hikooli\u00f5pilane Isadora Rahumeel Kuressaare Hariduse Koolist seadis oma uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks teha Saaremaa j\u00f5gedele ja ojadele paigaldatud rajakaamerate abil kindlaks saarma leviku ulatuse Eesti suurimal saarel. Lisaks kaardistas Isadora saarma esinemist ja arvukust m\u00f5jutavaid v\u00f5imalikke tegureid \u2013 kopra esinemine, m\u00fcgri esinemine, j\u00f5gede pikkus, kallaste metsasus ja j\u00f5gede loogelisus ning j\u00f5e vooluhulgad.<\/p>\n
Aastal 2024 seirati veebruari algusest kuni aprilli l\u00f5puni 83 rajakaamera abil Saaremaa ojasid ja j\u00f5gesid. Isadora vaatas l\u00e4bi ligi 230\u00a0000 rajakaamera \u00fclesv\u00f5tet ning tegi juhendajate abiga kindlaks saarma esinemise 24 erinevas asukohas kokku 110 fotol.<\/p>\n
Lisaks saarmastele tuvastas Isadora rajakaamerate j\u00e4\u00e4dvustustel mitmeid teisi loomi kokku 65 liigist. K\u00f5ige rohkem esines vaatlustes sinikaelparte, m\u00fcgrisid ja kopraid, kes v\u00f5ivad olla saarma saakloomad. Saarma uute kinnitatud elupaikadena lisandusid selle uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus Leisi, Punabe ja Tirtsi j\u00f5gi.<\/p>\n
Tulemustest selgus, et saarma jaoks on elupaigavalikul Saaremaal t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige olulisem j\u00f5e pikkus, sest peamiselt tuvastati saarmaid j\u00f5gedes, mille pikkus on v\u00e4hemalt 30 kilomeetirt. L\u00fchikesed j\u00f5ed on tundlikumad veere\u017eiimi muutustele, sest suurvesi liigub kevaditi j\u00e4rjepidevalt varasemasse aega. Samuti suviti paljud v\u00e4iksemad vooluveekogud saarel kahanevad oluliselt v\u00f5i kuivavad sootuks.<\/p>\n
Teine p\u00f5hjuslik seos ilmnes saarma esinemise ja j\u00f5gede kallaste metsasuse vahel, mis n\u00e4itab, et saarmale ei sobi j\u00f5eosad, kus kaldalt on puud maha v\u00f5etud. Puujuured hoiavad kaldaid kinni, v\u00e4ltides erosiooni ja juurte alla t\u00fchimikesse tekivad ideaalsed varjepaigad. Lisaks leidub metsastes j\u00f5el\u00f5ikudes rohkem sobivaid saakloomi nagu pardid, konnad ja n\u00e4rilised.<\/p>\n
V\u00e4ga oluline saarma seisukohalt on ka kopra olemasolu, sest kobras kujundab oma tegevusega looduslikke m\u00e4rgalasid, mis omakorda aitavad veetaset hoida ja mitmekesistavad maastikku.<\/p>\n
Veekogu looduslik ilme ei ole saarma eluks vajalik, aga vooluveekogude mitmekesisus on oluline nii talle kui ka kogu vee-elustikule. Seega on saarma n\u00e4ol tegu olulise indikaatorliigiga, mis annab tunnistust selle piirkonna heast \u00f6koloogilisest seisundist. Liigi kadumine viitab omakorda loodusliku elukeskkonna halvenemisele.<\/p>\n
Saarmal kui liigil l\u00e4heb Eestis praegu \u00fcsna h\u00e4sti. K\u00fcll aga v\u00f5ib inimene oma hoolimatuses liiki siiski ohustada, kui taristute rajamisel ja veekogude kallaste hooldamisel ei kasutata loodushoidlikke ja elurikkust toetavaid v\u00f5tteid.<\/p>\n
Isadora Rahumeele uurimus “Inimtegevuse m\u00f5ju keskkonnale indikaatorliigi harilik saarmas (Lutra lutra) n\u00e4itel” p\u00e4lvis 2025. aasta \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riiklikul konkursil p\u00f5hikooliastme I preemia. T\u00f6\u00f6d juhendasid \u00f5petaja Inge Vahter (Kuressaare Hariduse Kool) ja Martin Silts (SA Lutreola). Isadora Rahumeel esindas Eestit rahvusvahelisel uurimisn\u00e4dalal International Wildlife Research Week, kust saadud kogemusi jagab autor artiklis lehel Miks<\/a>. Uurimist\u00f6\u00f6ga saab p\u00f5hjalikumalt tutvuda \u00f5pilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastal 2024 valiti Eesti aasta loomaks harilik saarmas \u2013 vilgas poolveelise eluviisiga kiskja, kes toitub peaasjalikult kalast, aga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15999,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[8943,10051,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10053,10050,2532,28,29,19,298,10048,8945,25,948,10049,23,24,22,20,30,10052],"class_list":{"0":"post-15998","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-akadeemiake","9":"tag-asurkond","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-isadora-rahumeel","21":"tag-joed","22":"tag-jogi","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-okoloogia","27":"tag-opilasteadus","28":"tag-opilasuurimus","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-saaremaa","31":"tag-saarmas","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-vooluveekogud"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15998","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15998"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15998\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15998"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15998"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}