Teadlased avastasid, et makaagid s\u00f6\u00f6vad oma k\u00f5huh\u00e4dade leevendamiseks mulda, lootuses leevendada turistide pakutud r\u00e4mpstoidu m\u00f5ju.<\/p>\n
Cambridge’i \u00fclikooli teadlased, et suurem osa Gibraltari kaljul elavatest makaagikarjadest on \u00f5ppinud pinnast s\u00f6\u00f6ma. Teadlased peavad seda katseks leevendada oma maovaevusi, mida tekitab neile turistidelt saadud ja varastatud r\u00e4mpstoit.\u00a0<\/p>\n
Mulla s\u00f6\u00f6mist laiemalt nimetatakse geofaagiaks. Teadlased leidsid, et ahvid, kellel oli turistidega k\u00f5ige rohkem kokkupuuteid, s\u00f5id ka k\u00f5ige rohkem pinnast. K\u00f5ige rohkem \u00f5gisid makaagid mulda puhkusehooajal.\u00a0 Ajavahemikul 2022. aasta suvest kuni 2024. aasta kevadeni tehtud vaatlused n\u00e4itasid, et turistidelt saadud r\u00e4mpstoit moodustas makaakide toidust peaaegu viiendiku.<\/p>\n
Gibraltaril elab umbes 230 makaaki kaheksas eraldi karjas. Kui kohalikud annavad neile iga p\u00e4ev puu- ja k\u00f6\u00f6givilju ning seemneid, toidavad turistid neid sageli ka sn\u00e4kkidega. Nii pakuvad turistid neile n\u00e4iteks soolatud maap\u00e4hkleid, \u0161okolaaditahvleid, kr\u00f5pse, kuivatatud pastat, leiba, Coca-Colat, apelsinimahla, M&M-e, j\u00e4\u00e4tist ja muud.\u00a0<\/p>\n
Vaatlused ei t\u00f5esta \u00fcmberl\u00fckkamatult, miks ahvid t\u00e4pselt mulda s\u00f6\u00f6vad, kuid teadlased kahtlustavad, et sellel on seedes\u00fcsteemi kaitsev m\u00f5ju. K\u00f5igist karjadest ei s\u00f6\u00f6nud mulda vaid see r\u00fchm makaake, mis k\u00fclastajate ja turistidega kokku ei puutu .\u00a0<\/p>\n
Cambridge’i \u00fclikooli teadlased selgitasid, et ahvid v\u00f5ivad mulda s\u00fc\u00fca selleks, et tasakaalustada oma soolestiku mikrobioomi ehk seedetraktis elavate mikroobide kooslust. Mikrobioomi h\u00e4irivad rasvased, soolased ja suhkrurikkad sn\u00e4kid, mis ka ahvidele meeldivad. Pinnases leiduvad bakterid ja mineraalid v\u00f5ivad aga aidata seda taastada.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kokku tuvastasid teadlased 44 mulda ja v\u00e4ikesi kivikesi s\u00f6\u00f6nud ahvi, kes tegid seda kokku 46 korral. Kolmel juhul s\u00f5id makaagid pinnast vahetult p\u00e4rast seda, kui neile oli antud j\u00e4\u00e4tist, k\u00fcpsiseid v\u00f5i leiba. Kui k\u00fclastajate arv talvel v\u00e4henes, s\u00f5id ahvid 40 protsenti harvem turistide toitu ning \u00fcle 30 protsendi oli v\u00e4iksem ka t\u00f5en\u00e4osus s\u00fc\u00fca pinnast.\u00a0<\/p>\n