Pidev liiklusm\u00fcra kahjustab m\u00e4rkamatult inimeste s\u00fcdame-veresoonkonda, samal ajal kui lakkamatu m\u00fcrasummutavate k\u00f5rvaklappide kandmine muudab aju k\u00f5ne eristamisel laisaks.<\/p>\n
Tallinna Keskhaigla audioloog ja k\u00f5rva-nina-kurguarst Maret Gardner r\u00e4\u00e4kis, et avatud kontorites ja t\u00e4navatel liigeldes meeldib paljudele inimestele kasutada m\u00fcrasummutavaid k\u00f5rvaklappe, mis loob tehisliku vaikuse. V\u00e4lismaailma t\u00e4ielik v\u00e4ljal\u00fclitamine toob endaga aga kaasa varjatud ohu, sest aju vajab helide t\u00f6\u00f6tlemiseks ja k\u00f5ne m\u00f5istmiseks elukestvat treeningut.<\/p>\n
“L\u00f5puks hakkab meie peaaju \u00e4ra unustama, kuidas kuulda k\u00f5ne ka m\u00fcrarikkas keskkonnas,” t\u00f5des Gardner Vikerraadio saates “Huvitaja”. Taustal\u00e4rmist olulise info v\u00e4ljafiltreerimine n\u00f5uab keskn\u00e4rvis\u00fcsteemilt j\u00e4rjepidevat pingutust.<\/p>\n
Eriti oluline on \u00f5ppida helisid eristama noortel. Inimesed peavad k\u00f5ne m\u00fcrast eraldamist aktiivselt harjutama umbes 20. eluaastani. Pidev klappide kandmine j\u00e4tab areneva n\u00e4rvis\u00fcsteemi vajaliku helilise stiimulita.<\/p>\n
“Kui me seda oskust ei treeni v\u00f5i ei stimuleeri oma keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi, siis keha hakkab seda v\u00f5imet kaotama,” nentis arst. Tagaj\u00e4rjena kogevad noored inimesed aina suuremaid raskusi rahvarohketes ja kajavates ruumides, et vestluskaaslasest aru saada.<\/p>\n
Vaikuse otsimise taga peitub tihti linnakeskkonna lakkamatu foonim\u00fcra. Tallinnas tekitab seda peamiselt autoliiklus. 40\u201350 detsibelline undamine ei kahjusta Gardneri s\u00f5nul otseselt kuulmisorganit, sest t\u00f6\u00f6stuses n\u00f5utakse kaitsevahendeid alles 80 detsibelli juures. Sellest hoolimata laastab pidev taustam\u00fcra keha teisi s\u00fcsteeme ja halvendab unekvaliteeti.<\/p>\n
“See on ikkagi liiklusest tulev heli intensiivsus, mis m\u00f5jutab meie tervist ja \u00fcle\u00fcldist heaolu palju rohkem kui otseselt kuulmist kahjustav 85 detsibelli,” selgitas Gardner. \u00d6isel ajal magades on need helitasemed organismile koormavamad kui valgel ajal.<\/p>\n
Helide t\u00f5ttu viibib keha alalises valvelolekus ning k\u00e4ivitab veresoonkonda koormava stressireaktsiooni. See kurnab s\u00fcdant ja viib pikemas plaanis t\u00f5sisemate terviseh\u00e4dadeni. Tavap\u00e4rasest haavatavamad on vahetustega t\u00f6\u00f6tajad ning eakad, kelle ainevahetus ja taastumisv\u00f5ime on aeglustunud.<\/p>\n
“Inimesed, kellel on k\u00f5rgenenud verer\u00f5hk ja nad elavad n\u00e4iteks Gonsiori t\u00e4naval, imestavad sageli, miks nende verer\u00f5hk nii hirmsasti k\u00f5igub,” t\u00f5i audioloog n\u00e4ite. Arsti s\u00f5nul peitub kontrollimatu verer\u00f5hu p\u00f5hjus tihti just igap\u00e4evases elukeskkonna m\u00fcras.<\/p>\n
Oma rolli m\u00e4ngib keskkonnahelide talumisel igap\u00e4evane elustiil ja toitumine. Kroonilised haigused nagu s\u00fcdamepuudulikkus v\u00f5i diabeet, v\u00f5imendavad m\u00fcra negatiivset toimet inimkehale. V\u00e4hene vedeliku tarbimine ja t\u00f6\u00f6deldud toidu s\u00f6\u00f6mine n\u00f5rgestavad sisek\u00f5rva rakkude vastupanuv\u00f5imet veelgi.<\/p>\n
“Kui me piisavalt juur- ja puuvilju ei s\u00f6\u00f6 ning tarbime palju \u00fclit\u00f6\u00f6deldud toitu, siis teist t\u00fc\u00fcpi diabeet ise on juba kuulmislanguse riskifaktor,” kinnitas Gardner. Toitumine, kvaliteetne uni ja f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus moodustavad arsti hinnangul normaalse kuulmisfunktsiooni alustala.<\/p>\n
Samav\u00f5rd teravalt peegeldub linnam\u00fcra m\u00f5ju koolilaste vaimses tervises ja \u00f5pitulemustes. Magistraalide \u00e4\u00e4res asuvates koolides kannatab \u00f5pilaste t\u00e4helepanuv\u00f5ime, funktsionaalne lugemisoskus ja m\u00e4lu. New Yorgis l\u00e4bi viidud v\u00f5rdlev uuring n\u00e4itas, et metrooliini l\u00e4hedal \u00f5ppivad lapsed j\u00e4id lugemisoskuse arengus eakaaslastest kolm kuni neli kuud maha.<\/p>\n
“See \u00f5petab sellist t\u00e4ielikku abitust ja suhtumist, et sa annadki alla, sest sa ei saa niikuinii mitte midagi teha,” t\u00f5des arst. Raskeveokite m\u00f6\u00f6das\u00f5it viib korduvalt nii laste kui ka pedagoogide m\u00f5ttel\u00f5nga k\u00f5rvale.<\/p>\n
S\u00fcsteemsete muutuste ootuses soovitavad spetsialistid inimestel endil oma tervist hoida. P\u00e4rast m\u00fcrarikkaid s\u00fcndmusi peab andma k\u00f5rvadele mitu p\u00e4eva vaikuses puhkust. Taastumisele aitab kaasa tsitruselistest saadava C-vitamiini ja rohke vedeliku tarbimine, mis leevendab organismi oks\u00fcdatiivset stressi.<\/p>\n
“Igal asjal on omad limiidid. Me peame asjale s\u00fcsteemselt l\u00e4henema ja tegelema juurp\u00f5hjusega, milleks on liiklusm\u00fcra,” r\u00f5hutas Gardner. \u00dcksikisikuna ei ole aga v\u00f5imalik linnakeskkonna p\u00fcsivaid helifoone t\u00e4ielikult kontrollida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pidev liiklusm\u00fcra kahjustab m\u00e4rkamatult inimeste s\u00fcdame-veresoonkonda, samal ajal kui lakkamatu m\u00fcrasummutavate k\u00f5rvaklappide kandmine muudab aju k\u00f5ne eristamisel laisaks.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":160088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[6601,37,33,35,173,34,36,74347,75160,2233,19594,6846,75159,140,75162,75161],"class_list":["post-160087","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-aju","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-helid","tag-helitootlus","tag-ida-tallinna-keskhaigla","tag-korvaklapid","tag-linnakeskkond","tag-maret-gardner","tag-meelelahutus","tag-murafoon","tag-murarikas-keskkond"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116449129577829165","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=160087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/160088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=160087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=160087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=160087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}