L\u00f5puks ometi on riik l\u00fckanud k\u00e4ima p\u00f5hjaliku \u00fchistranspordireformi. Regionaalareng ja \u00fchistransport on \u00e4sja toodud sama asekantsleri alla. Selle t\u00e4htsust ei saa \u00fcle hinnata. H\u00e4sti toimivas \u00fchistranspordis on peidus potentsiaal teha mitmesaja tuhande Eesti inimese elu paremaks.<\/p>\n
\u00dchistransport peab ennek\u00f5ike viima inimesed t\u00f6\u00f6le-kooli ja tooma sealt tagasi koju. Inimestele tuleb anda reaalne v\u00f5imalus valida t\u00f6\u00f6andjat, see t\u00f5stab ka palku. T\u00f6\u00f6j\u00f5u saadavus laseb ka ettev\u00f5tetel vabamalt tegutseda. Korralik sissetulek t\u00f6\u00f6st v\u00f5i ettev\u00f5tlusest on k\u00f5ige parem sotsiaalne turvav\u00f5rk ning v\u00e4hendab ka riigi sotsiaalset koormust. Inimestele v\u00f5imaluste loomine ise oma elu parandada on parim programm igas vallas ja sellele tasub igal tulevasel vallavanemal m\u00f5elda.<\/p>\n
Aga see t\u00e4hendab, et tuleb lahti lasta m\u00f5ttest, et \u00fchistranspordi korraldus on iga omavalitsuse siseasi. Inimesed k\u00e4ivad t\u00e4nap\u00e4eval t\u00f6\u00f6l vabalt ka viiek\u00fcmne v\u00f5i isegi saja kilomeetri taha ning vahetavad t\u00f6\u00f6andjat pigem sageli. Seega on t\u00e4iesti eluv\u00f5\u00f5ras planeerida \u00fchistransporti eeldusega, et inimesed tingimata nii elavad kui ka t\u00f6\u00f6tavad samas vallas. Me ei tohi teha oma inimesi \u00fchistranspordi kaudu sunnismaiseks.<\/p>\n
Paraku see on praegu Eestis enamasti reaalsus. Eesti on kaetud tegelikult absurdsete pisikeste \u00fchistranspordis\u00fcsteemikestega ehk \u00fchistranspordikeskustega. Kolmveerandi ulatuses t\u00fchjad bussid s\u00f5idavad majanduslikult valdavalt kasutuid ringe, \u00fchendades “\u00e4\u00e4realasid” teoreetilise “keskusega”. Igal aastal kuluvad sajad miljonid eurod. Kuid kas inimesed normaalselt t\u00f6\u00f6le p\u00e4\u00e4sevad? Ei p\u00e4\u00e4se. Ja ostavad olude sunnil igasse peresse kaks autot.<\/p>\n
\u00dchistransport on majanduse t\u00f6\u00f6riist<\/p>\n
\u00dchistranspordi korraldus on \u00fchelt poolt \u00fcsna sirgjooneline logistiline \u00fclesanne. Kuskil elavad inimesed, kuskil asuvad t\u00f6\u00f6kohad, koolid-lasteaiad, kaubandusv\u00f5rk ja teenused. Koondame andmed, arvutame eelarve piires vedamisv\u00f5imekuse ning paneme \u00f5iges suuruses bussid s\u00f5itma sealt, sinna, sedakaudu ja sel ajal, nagu see k\u00f5ige rohkematele inimestele k\u00f5ige suuremat v\u00e4\u00e4rtust loob.<\/p>\n
Kehtib logistika \u00fcldreegel, et t\u00e4htis on t\u00fchis\u00f5itude minimeerimine ehk ringliinide loomine, kus kogu ringi ulatuses on piisavalt reisijaid.<\/p>\n
Teiselt poolt on \u00fchistransport paratamatult ka emotsionaalne ning seet\u00f5ttu paraku \u00fclimalt politiseeritud k\u00fcsimus. Pahatihti on lastud sel muutuda m\u00f5nes omavalitsuses otsekui ps\u00fchholoogiliseks sotsiaalteenuseks: kui buss s\u00f5idab ka minu majast m\u00f6\u00f6da, siis ma tunnen, et vallas “elu k\u00e4ib” v\u00f5i “meiega arvestatakse”. Ning see on ju ka tasuta!<\/p>\n
Aga millest ei r\u00e4\u00e4gita, on see, et see buss on enamiku ajast peaaegu t\u00fchi ning sellele kuluva raha t\u00f5ttu ei saa n\u00e4iteks kooli remontida v\u00f5i valla teede talvise hoolduse taset t\u00f5sta. Arvud r\u00e4\u00e4givad karmi t\u00f5de: viis\u2013k\u00fcmme reisijat keskmise liinikilomeetri kohta, mille \u00fcle m\u00f5ni omavalitsus kohati lausa uhke on, on tegelikult kohutav alat\u00e4ituvus ja maksumaksjate raha vastutustundetu raiskamine.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6le viiv \u00fchistransport on sama t\u00e4htis nii \u00e4\u00e4realal kui keskuses<\/p>\n
Arvestades, kus on t\u00f6\u00f6kohad ja kuhu neid juurde tekib, ei ole Eestis m\u00f5tet korraldada \u00fchistransporti isegi maakonna tasandil, kui tahta, et maksumaksja raha on p\u00f5hjendatult kulutatud. Liinid peavad kulgema \u00fclekaalukas enamuses selle j\u00e4rgi, kus on reaalne piisav liikumisvajadus.<\/p>\n
“Minimaalselt tasubki Eestis \u00fchistransporti korraldada peamiselt nelja regiooni tasandil: P\u00f5hja-Eesti, L\u00f5una-Eesti, Ida-Eesti ja L\u00e4\u00e4ne-Eesti.”<\/p>\n
Adun \u00fcsna h\u00e4sti, mida sellises mastaabis veokorraldus endast kujutab. Meie umbes 15 miljonit liinikilomeetrit aastas on sarnases suurusj\u00e4rgus kui Eesti suurima regiooni ehk P\u00f5hja-Eesti \u00dchistranspordikeskuse oma. Seega julgen v\u00e4ita, et minimaalselt tasubki Eestis \u00fchistransporti korraldada peamiselt nelja regiooni tasandil: P\u00f5hja-Eesti, L\u00f5una-Eesti, Ida-Eesti ja L\u00e4\u00e4ne-Eesti. Saared on paratamatult eraldi.<\/p>\n
Sealjuures pole oluline \u00fcksnes inimestele t\u00f6\u00f6le p\u00e4\u00e4semise v\u00f5imaldamine kaugematest nurkadest, vaid sama t\u00e4htis on ka senisest m\u00f5istusp\u00e4rasem liiniv\u00f5rk tihedamalt asustatud piirkondades. Tegelikult just seal loob iga \u00f5igesti liikuma pandud buss k\u00f5ige suuremat majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust nii inimestele, ettev\u00f5tetele kui l\u00e4bi maksude ka omavalitsustele ja riigile.<\/p>\n
Bussiliin Lasnam\u00e4e\u2013Rae vald\u2013Kesklinn?<\/p>\n
Toon konkreetse n\u00e4ite. Praegu on Tallinnas enda korraldatud \u00fchistransport ning Rae vallas l\u00e4bi P\u00f5hja-Eesti \u00dchistranspordikeskuse enda oma. Kui ka r\u00e4\u00e4gitakse uuenduslikest ideedest, et m\u00f5ni liin v\u00f5iks linnapiiri \u00fcletada, siis kujutatakse ette joont, kus buss v\u00f5i isegi tramm s\u00f5idab kesklinnast aedlinna, n\u00e4iteks Peetri v\u00f5i Viimsi keskusse, ja tagasi. Tegelikult oleks sellist luksuslikku sutsakat tarvis \u00fcsna v\u00e4hestele.<\/p>\n
Selleks, et p\u00e4riselt \u00fchistranspordi korralduse efektiivsust t\u00f5sta ja maksumaksja ehk meie k\u00f5igi raha mitte p\u00f5letada, on vaja m\u00f5elda kastist v\u00e4ljas. Hommikul vara alustavad t\u00f6\u00f6d Rae valla Lagedi-J\u00fcri piirkonna tootmisettev\u00f5tted, mille t\u00f6\u00f6j\u00f5ust suur osa, umbes 10 000 inimest, elab Tallinnas, peamiselt Lasnam\u00e4el. Rae vallas elab j\u00e4llegi tuhandeid inimesi, kes suunduvad t\u00f6\u00f6le Tallinna kesklinna.<\/p>\n
Ringliin Lasnam\u00e4e\u2013Lagedi\u2013J\u00fcri\u2013Peetri\u2013\u00dclemiste\u2013Kesklinn\u2013Lasnam\u00e4e (ja \u00f5htul vastupidi) saavutaks ilmselt tippt\u00e4ituvuse ja \u00fcle 90 protsendi liinikilomeetritest oleks produktiivne s\u00f5it. Kui marsruut ja graafik h\u00e4sti paika timmida, loobuks ilmselt omajagu lasnam\u00e4elasi autost (mis on arvestatav kulu) ja omajagu j\u00fcrikaid-peetrikaid v\u00e4hemalt pere teisest autost. V\u00e4henevad ummikud, k\u00f5ik s\u00e4\u00e4stavad raha ja aega. Ning seda isegi juhul, kui sellisel liinil oleks piletil hind.<\/p>\n
See on vaid \u00fcks n\u00e4ide, mis asukohast tulenevalt on loodetavasti paljudele ettekujutatav. See aitab selgitada, millised v\u00f5idud rahas ja efektiivsuses on v\u00f5imalik saavutada, kui korraldada \u00fchistransporti inimeste reaalsete liikumisvajaduste j\u00e4rgi \u00fcle omavalitsuste piiride.<\/p>\n
Logistikas\u00fcsteemide korraldamise kogemuse pinnalt hindan, et Eesti \u00fchistranspordis on puhtalt sellise optimeerimisega v\u00f5imalik saavutada kokkuhoidu suurusj\u00e4rgus 30 protsenti, Harjumaal isegi enam. \u00c4\u00e4rmiselt olulised s\u00e4\u00e4stetavad eurod meie praeguses eelarvelises olukorras ja lisaks veel v\u00f5imalus aidata inimesi senisest paremini majandusse lisatulu looma.<\/p>\n
Seega tuleb Eesti \u00fchistranspordi tervikliku ja keskselt juhitud reformiga kindlasti ja kiirelt edasi minna. Seda nii majandusliku kasu kui ka regionaalarengu nurga alt vaadatuna. Soovin selle eestvedajatele kindlat meelt ja otsustamisjulgust.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5puks ometi on riik l\u00fckanud k\u00e4ima p\u00f5hjaliku \u00fchistranspordireformi. Regionaalareng ja \u00fchistransport on \u00e4sja toodud sama asekantsleri alla. Selle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16032,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,10063,37,33,35,34,36,31,32,10062,21,28,29,10065,10067,19,25,2130,23,24,10064,2017,22,10066,20,30],"class_list":{"0":"post-16031","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-bussiliinid","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-harjumaa","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-logistika","23":"tag-logistikasusteemid","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-tallinn","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uhistranspordikeskused","30":"tag-uhistransport","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-urmas-uudemets","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16031\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16032"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}