{"id":160499,"date":"2026-04-23T06:19:43","date_gmt":"2026-04-23T06:19:43","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/160499\/"},"modified":"2026-04-23T06:19:43","modified_gmt":"2026-04-23T06:19:43","slug":"rahvaarv-langes-teist-aastat-jarjest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/160499\/","title":{"rendered":"rahvaarv langes teist aastat j\u00e4rjest"},"content":{"rendered":"<p>Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, keda on 9250 v\u00f5rra v\u00e4hem kui aasta varem, sealjuures langes rahvaarv teist aastat j\u00e4rjest, kirjutab BNS.<\/p>\n<p>Mullu s\u00fcndis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse r\u00e4ndas 15 212 inimest ja Eestist r\u00e4ndas v\u00e4lja 18 014 inimest.<\/p>\n<p>Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu s\u00f5nul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja \u00fche kolmandiku negatiivseks p\u00f6\u00f6rdunud r\u00e4ndesaldo. \u201eViimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud r\u00e4ndesaldo p\u00f6\u00f6rdus 2025. aastal enam kui k\u00fcmne aasta j\u00e4rel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,\u201c s\u00f5nas ta ja lisas, et loomulik iive j\u00e4i 6488 inimesega negatiivseks.<\/p>\n<p>2025. aastal s\u00fcndis Eestis 9240 last,keda on 450 v\u00f5rra v\u00e4hem kui 2024. aastal. \u201eMullune s\u00fcndide arvu langus 4,6 protsendiga oli v\u00e4ikseim alates 2022. aastast, mil s\u00fcndimus hakkas j\u00e4rsult langema. Tunamullu langes s\u00fcndide arv \u00fche aastaga 11,5 protsenti ja aasta enne seda kuus protsenti. V\u00f5rreldes j\u00e4rsule langusele eelnenud perioodi aastatel 2010\u20132021 keskmisega on s\u00fcndide arv langenud enam kui 30 protsenti,\u201c selgitas Rootalu.<\/p>\n<p>Summaarne s\u00fcndimuskordaja, mis arvestab s\u00fcnnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see n\u00e4itaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine s\u00fcnnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmas\u00fcnnitaja 29,4 aastat vana. M\u00f5lemad n\u00e4itajad mullu t\u00f5usid, j\u00e4tkates sellega juba Eesti taasiseseisvumisest saati kestnud trendi.<\/p>\n<p>2025. aastal s\u00fcndis k\u00f5ige rohkem esimesi lapsi (4010). Teisi lapsi s\u00fcndis 3092 ja kolmandaid v\u00f5i enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi s\u00fcndis arvuliselt m\u00f5nev\u00f5rra rohkem kui mullu, teisi ja kolmandaid lapsi s\u00fcndis v\u00e4hem. \u201eViimase nelja aastaga on m\u00e4rgatavalt suurenenud esimeste laste osat\u00e4htsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37 protsenti k\u00f5igist s\u00fcndidest, siis 2025. aastal oli n\u00e4itaja juba 43 protsendi juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi s\u00fcndinud 19 protsenti v\u00e4hem, teisi lapsi 35 protsenti v\u00e4hem ja kolmandaid v\u00f5i enamaid 40 protsenti v\u00e4hem,\u201c selgitas Rootalu.<\/p>\n<p>T\u00e4psustatud r\u00e4nde andmetel, mis arvestab ka registreerimata r\u00e4nnet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja lahkus 18 014 inimest. R\u00e4ndesaldo langusesse panustasid nii sisser\u00e4nne kui v\u00e4ljar\u00e4nne. \u201eSisser\u00e4ndajate hulk langes v\u00f5rreldes tunamullusega 3422 inimese v\u00f5rra, v\u00e4ljar\u00e4nne kasvas 754 inimese v\u00f5rra. R\u00e4ndesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,\u201c kirjeldas Rootalu viimaseid r\u00e4nden\u00e4itajaid.<\/p>\n<p>R\u00e4nnet m\u00f5jutab j\u00e4tkuvalt ka Venemaa-Ukraina s\u00f5da. \u201eKui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelk\u00f5ige andnud tooni sisser\u00e4nnanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud m\u00e4rgatavalt v\u00e4ljar\u00e4nnanute seas,\u201c \u00fctles Rootalu. \u201eSuurenenud v\u00e4ljar\u00e4nde taga on eelk\u00f5ige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutab v\u00e4ljar\u00e4nnet ka r\u00e4ndestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel j\u00e4etakse v\u00e4ljar\u00e4nne ametlikult registreerimata, j\u00f5uavad need andmed statistikaametini viitega,\u201c selgitas Rootalu, miks on Ukraina kodanike v\u00e4ljar\u00e4nne viimasel aastal j\u00f5udsalt kasvanud, ning pakkus, et osa r\u00e4nnanutest v\u00f5is tegelikult lahkuda juba varem.<\/p>\n<p>Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 v\u00f5rra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui saabus \u2013 vastavalt 5617 v\u00e4ljar\u00e4nnanut ja 4791 sisser\u00e4nnanut.<\/p>\n<p>18,7 protsenti Eesti elanikest on alaealised. 18\u201364-aastaste osakaal on 59,9 protsenti ning 65 ja vanemate osakaal on 21,4 protsenti. Aastaga langes alaealiste osakaal ning kasvas pensioniealiste osakaal.<\/p>\n<p>Meeste osakaal on 47,5 protsenti ja naiste osakaal 52,5 protsenti.<\/p>\n<p>82,2 protsenti ehk 1 119 000 inimest Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 5,5 protsenti Venemaa kodakondsusega, 4,6 protsenti Ukraina kodakondsusega ja 4,3 protsenti m\u00e4\u00e4ramata kodakondsusega. 3,4 protsenti Eesti elanikest on m\u00f5ne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5 protsenti ehk 933 000 inimest, mis on samas suurusj\u00e4rgus eelmise aastaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, keda on 9250 v\u00f5rra v\u00e4hem&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":160500,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2235,28,29,19,25,36140,75264,1321,3711,2559,3830,23,24,124,22,20,42113,30],"class_list":["post-160499","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iive","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvaarv","tag-rahvaarvu-langus","tag-rahvastik","tag-sisseranne","tag-statistikaamet","tag-sundimus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valjaranne","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116452574224238225","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160499","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=160499"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160499\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/160500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=160499"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=160499"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=160499"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}