{"id":16054,"date":"2025-10-10T06:43:27","date_gmt":"2025-10-10T06:43:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/16054\/"},"modified":"2025-10-10T06:43:27","modified_gmt":"2025-10-10T06:43:27","slug":"kunter-tatte-varske-uuring-paljastas-et-kormoran-on-kasulik-lind-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/16054\/","title":{"rendered":"Kunter T\u00e4tte: v\u00e4rske uuring paljastas, et kormoran on kasulik lind | Arvamus"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navu \u00f5litati Eestis rekordilised 12 623 kormorani kurna, mis t\u00e4hendab, et pea viisk\u00fcmmend tuhat kormoranipoega j\u00e4i kalurite n\u00f5udmisel koorumata. \u00d5litamist p\u00f5hjendatakse kalavarude v\u00e4henemisega ja avalikkust hirmutatakse, et kui me kormoranidega kohe midagi ette ei v\u00f5ta, siis viie aasta p\u00e4rast meil enam Eesti vetes kala pole1,2. Kalasaakide andmed n\u00e4itavad aga hoopis risti vastupidist.<\/p>\n

Rannap\u00fc\u00fcgi statistikast v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et viimase 20 aasta jooksul ei ole Liivi lahe kalap\u00fc\u00fcgi mahud v\u00e4henenud, vaid on veidi isegi suurenenud. V\u00e4inamerel on saagid lausa j\u00f5udsalt kasvanud. Seda k\u00fcll juhul, kui r\u00e4imesaaki nendes v\u00f5rrandites mitte arvestada.<\/p>\n

J\u00e4tsin r\u00e4ime k\u00f5rvale kahel p\u00f5hjusel. Esiteks, r\u00e4ime kui avamerelisema eluviisiga kala osakaal kormorani toidulaual on pea k\u00f5igis L\u00e4\u00e4nemere toitumisuuringutes olnud vaid m\u00f5ni \u00fcksik protsent ja kormorani m\u00f5ju r\u00e4ime \u00fclisuurtele populatsioonidele peetakse teaduskirjanduses seega minimaalseks3. Teiseks, r\u00e4im moodustab rannap\u00fc\u00fcgi mahtudest keskmiselt 80 protsenti ja tema p\u00fc\u00fcgimaht s\u00f5ltub hoopis rahvusvaheliselt kokku lepitud p\u00fc\u00fcgikvootidest.\u00a0<\/p>\n

Igatahes v\u00f5ib \u00f6elda, et piirkondades, kust p\u00e4rineb l\u00f5viosa Eesti rannap\u00fc\u00fcgi saagist, ei ole kormoran tema potentsiaalsete saakloomade p\u00fc\u00fcgimahtusid tervikuna v\u00e4hendanud. Seda hoolimata sellest, et kormoranide arvukus on samal ajal umbes neli korda kasvanud ja seda peamiselt just nendes samades piirkondades.\u00a0<\/p>\n

Joonis 1. Rannap\u00fc\u00fcgi mahtude muutused l\u00e4bi aastate Liivi lahel ja V\u00e4inamerel koos kohalike kormoranipopulatsioonide muutustega. M\u00f5lema andmerea v\u00e4\u00e4rtused (tonnid ja haudepaaride arv) on pandud samale suhtelisele skaalale, et muutuste k\u00f5verad oleksid lihts Autor\/allikas: P\u00f5llumajandus- ja toiduamet, keskkonnaagentuur<\/p>\n

Kriitik tahab n\u00fc\u00fcd kindlasti v\u00e4ita, et asi pole mitte mahtudes, vaid teatud hinnalisemate kalaliikide v\u00e4henemises. Teoreetiliselt \u00f5ige m\u00f5te, aga j\u00e4llegi pole andmeid, mis t\u00f5endaks, et kormoran just neid v\u00e4\u00e4riskalu ihkaks.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli Eesti Mereinstituudi tehtud kormorani toitumisuuring4 Kihnu l\u00e4histel n\u00e4itas hoopis, et 2024. aastal s\u00f5id kormoranid suve l\u00f5pus \u00fclekaalukalt \u00fcmarmudilat (67 protsenti) ja ogalikku (19 protsenti). Mujalgi Eestis on saarte haudelinnustiku seirajad t\u00e4heldanud, et kormoranide hirmureaktsioonina v\u00e4lja oksendatud kalahunnikud sisaldavad enamasti mudilat, ogalikku ja emakala. See tuleneb sellest, et kormoran on oportunistlik toituja ja s\u00f6\u00f6b esmaj\u00e4rjekorras k\u00f5ige levinumat kala.<\/p>\n

Joonis 2. Kolmel Kihnu laiul k\u00fctitud kormoranide maos esinenud kalaliikide liigiline koosseis arvuliselt. Autor\/allikas: Tartu \u00dclikooli Eesti Mereinstituudi 2025. aasta aruanne “Kormorani toitumisuuring Kihnu laidudel”.<\/p>\n

\u00dcmarmudil on L\u00e4\u00e4nemerele \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik v\u00f5\u00f5rliik, sest karpidest, kalamarjast ja muust k\u00e4ttesaadavast toitudes p\u00f5hjustab ta p\u00f5hjaelustiku vaesustumist ja muutusi toiduv\u00f5rgustikus5.<\/p>\n

Ogaliku s\u00f6\u00f6mine on samuti teretulnud, sest ogalike arvukus on erinevate antropogeensete m\u00f5jutuste l\u00e4bi L\u00e4\u00e4nemeres kohati \u00fclik\u00f5rgeks muutunud. Kuna ogalik on nii-\u00f6elda v\u00e4ike kiskja, avaldab nende suur arvukus juba survet ahvena, haugi ja teiste r\u00f6\u00f6vkalade marjale ja noorj\u00e4rkudele. Lisaks, pisikesi veeselgrootuid s\u00fc\u00fces v\u00f5imendavad nad eutrofeerumise negatiivset m\u00f5ju, sest vetikatest toitujaid j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks6.\u00a0<\/p>\n

M\u00f5ned kalauurijad on k\u00fcll v\u00e4lja toonud, et kuna paljud kalurid p\u00fc\u00fcavad n\u00fc\u00fcd juba hea meelega ka \u00fcmarmudilat, on \u00fcmarmudilat s\u00f6\u00f6v kormoran ikkagi kalurile konkurendiks. Kui me n\u00fc\u00fcd korraks unustame \u00e4ra fakti, et \u00fcmarmudil on L\u00e4\u00e4nemeres ohtlik v\u00f5\u00f5rliik, siis ikkagi peab nentima, et kalurite \u00fcmarmudila saak pole langenud: 2020. aastal p\u00fc\u00fcdsid eesti rannakalurid umbes 200 tonni mudilat, aga 2024. aastal juba tervelt 700 tonni7. J\u00e4tkub k\u00f5igile!<\/p>\n

“N\u00e4eme, kuidas loodus (kormorani n\u00e4ol) \u00fcritab lahendada inimese tekitatud probleeme, aga inimene on liiga taipamatu, et sellest aru saada.”<\/p>\n

Nii et tervelt 86 protsenti kormorani toidust ei too kaluritele mitte kahju, vaid pigem kasu. Ilmselt isegi rohkem kui 86 protsenti, sest saakloomade jaotus arvutati Kihnu uuringus isendite, mitte massi j\u00e4rgi. J\u00e4rjekordselt n\u00e4eme, kuidas loodus (kormorani n\u00e4ol) \u00fcritab lahendada inimese tekitatud probleeme, aga inimene on liiga taipamatu, et sellest aru saada.<\/p>\n

Oluline on veel v\u00e4lja tuua, et mainitud uuringus ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud 14 protsenti kormorani toidusedelist ei sisaldanud ahvenat, haugi, koha ega teisi r\u00f6\u00f6vkalu, kelle kadumises kormorani s\u00fc\u00fcdistatakse. See 14 protsenti jagunes hoopis enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt h\u00f5bekogre, emakala, r\u00e4ime ja tobia vahel. Neist vaid r\u00e4im on rannakalandusele m\u00e4rgatava majandusliku t\u00e4htsusega kala, aga v\u00f5rreldes sellega, kui palju inimene traalide ja m\u00f5rdadega r\u00e4ime p\u00fc\u00fcab, on kormorani m\u00f5ju k\u00f6\u00f6mes3.<\/p>\n

Kas asi v\u00f5ib olla selles, et kormoran on ahvena ja teised v\u00e4\u00e4riskalad juba lihtsalt nahka pistnud?<\/p>\n

Ebausutav, sest oportunistliku liigina s\u00f6\u00f6b kormoran esmaj\u00e4rjekorras arvukamaid liike. Ehk mida v\u00e4iksemaks m\u00f5ne kalaliigi arvukus muutub, seda v\u00e4iksemaks muutub kormorani surve sellele liigile.<\/p>\n

Inimene aga on v\u00e4gagi valiv, kasutades v\u00f5rkusid, mille silmasuurus vastab soovitud kala suurusele. N\u00e4iteks ahvena suutis eestlane juba 1990. aastatel, enne kormorani arvukaks muutumist, merest praktiliselt v\u00e4lja p\u00fc\u00fcda, mis n\u00e4itab, et ahvenavarude kokkukukkumine ei ole mingi uudne n\u00e4htus, mida saab ainult kormoranidega seostada.<\/p>\n

Keskkonnaamet on kormoranimunade \u00f5litamislubade v\u00e4ljaandmise otsustes veel p\u00f5hjendanud, et kormoran on kalastikule eriti ohtlik, kuna toitub peamiselt v\u00e4ikestest, ca 10-22 cm pikkadest, kaladest.<\/p>\n

J\u00e4relkasvu on ka muidugi vaja, aga \u00f6koloogilises m\u00f5ttes on k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumad siiski suguk\u00fcpsesse ikka j\u00f5udnud kalad. Kusjuures, enamike kalade sigimispotentsiaal kehamassi suurenedes muudkui kasvab. Noorte kalade seas on aga suremus niigi suur ehk m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa nendest v\u00e4ikestest kaladest oleks nii v\u00f5i naa looduslike tegurite t\u00f5ttu \u00e4ra surnud. \u00dche piraka kala p\u00fc\u00fcdmine on sageli suurema negatiivse m\u00f5juga kui sama raske portsu v\u00e4ikeste kalade s\u00f6\u00f6mine8. See on muuseas \u00fcks p\u00f5hjus, miks pole korrektne v\u00f5rrelda inimeste ja kormoranide aastast v\u00e4ljap\u00fc\u00fcki pelgalt tonnides.<\/p>\n

T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on veel see, et isegi v\u00e4ikeste kalade hulk meres ei seostu kormorani arvukusega. 1990. aastate l\u00f5pust alates on mitmel pool \u00fcle Eesti viidud l\u00e4bi kesksuviseid seirep\u00fc\u00fcke, kus kasutatakse nakkev\u00f5rke, mille silmasuurused vastavad suures osas kormorani eelistatud kalade suurustele.<\/p>\n

Juba kiire pilk Kihnu, Hiiumaa ja Matsalu seirepunktide andmestikele n\u00e4itab, et saagikus ei ole seal seoses kormorani arvukuse mitmekordistumisega langenud. Kihnu ja Matsalu puhul on saagikustes n\u00e4ha hoopis selget t\u00f5usutrendi. Eks see ole ka ootusp\u00e4rane, sest \u00fclep\u00fc\u00fcgist tingitud r\u00f6\u00f6vkalade v\u00e4hesus, eutrofeerumine ja muidugi ka \u00fcmarmudila juurdetulek t\u00e4hendabki rohkem v\u00e4ikesem\u00f5\u00f5dulisi kalu.<\/p>\n

Joonis 3. CPUE ehk saak standardse nakkev\u00f5rkude jada kohta \u00fche p\u00fc\u00fcgi\u00f6\u00f6 jooksul (roheline joon) n\u00e4itab Kihnu seirealal selget t\u00f5usutrendi. Ka kohaliku kormoranipopulatsiooni suurus (hallid tulbad) n\u00e4itab t\u00f5us Autor\/allikas: Tartu \u00dclikooli Mereinstituut, keskkonnaagentuur<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes saab \u00f6elda, et kormoranide arvukuse t\u00f5us ei ole Eesti peamistes kalanduspiirkondades kaasa toonud ei p\u00fc\u00fcgimahtude v\u00e4henemist ega seirep\u00fc\u00fcgi saagikuse v\u00e4henemist. J\u00e4reldada saab hoopis seda, et kormorani arvukus on t\u00f5usnud vastukaaluks \u00fcmarmudila, ogaliku ja teiste v\u00e4iksem\u00f5\u00f5duliste kalaliikide suurenenud arvukusele. Lisaks n\u00e4itas hiljutine Liivi lahes tehtud uuring, et valdav osa kormoranide toidueelistustest on mere\u00f6kos\u00fcsteemile kasuliku m\u00f5juga ja mingit otsest majanduslikku kahju neil rannakalandusele praeguse seisuga ei ilmne.<\/p>\n

Kormoran pakub meile massiliselt levivat v\u00f5\u00f5rliiki \u00fcmarmudilat s\u00fc\u00fces v\u00e4\u00e4rtuslikku \u00f6kos\u00fcsteemi teenust. V\u00e4ltimaks endale jalga tulistamist tuleb kormoranimunade \u00f5litamine ja muu arutu kormorani tagakiusamine l\u00f5petada.<\/p>\n

3 Hansson, S., Bergstr\u00f6m, U., Bonsdorff, E., H\u00e4rk\u00f6nen, T., Jepsen, N., Kautsky, L., … & Vetemaa, M. (2018). Competition for the fish\u2013fish extraction from the Baltic Sea by humans, aquatic mammals, and birds. ICES Journal of Marine Science, 75(3), 999-1008.<\/p>\n

6 Olin, A. B., Olsson, J., Ekl\u00f6f, J. S., Eriksson, B. K., Kaljuste, O., Briekmane, L., & Bergstr\u00f6m, U. (2022). Increases of opportunistic species in response to ecosystem change: the case of the Baltic Sea three-spined stickleback. ICES Journal of Marine Science, 79(5), 1419-1434.<\/p>\n

8 Hixon, M. A., Johnson, D. W., & Sogard, S. M. (2014). BOFFFFs: on the importance of conserving old-growth age structure in fishery populations. ICES Journal of Marine Science, 71(8), 2171-2185.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu \u00f5litati Eestis rekordilised 12 623 kormorani kurna, mis t\u00e4hendab, et pea viisk\u00fcmmend tuhat kormoranipoega j\u00e4i kalurite n\u00f5udmisel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16055,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[10090,26,27,37,33,35,3418,34,36,31,32,21,6558,1155,304,1452,10091,10092,1694,28,29,10093,285,4327,19,25,10089,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-16054","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ahven","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-ornitoloogiauhing","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kalad","21":"tag-kalandus","22":"tag-keskkond","23":"tag-keskkonnaamet","24":"tag-kormoranid","25":"tag-kunter-tatte","26":"tag-laanemeri","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-linnukaitse","30":"tag-loodus","31":"tag-meri","32":"tag-news","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-raim","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16054","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16054"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16054\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16055"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16054"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16054"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16054"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}