Tuleviku s\u00f5jategevuse olemust p\u00fc\u00fctakse k\u00f5ikide riikide relvaj\u00f5ududes nii v\u00f5i teisiti ette arvata. See ei ole ennustamine, vaid tuleviku kalkuleerimine. Ennustamises n\u00e4hakse ette mingi pilt. Tuleviku kalkuleerimisel on aga aluseks arusaam, et me ei tea, mis tulevikus juhtub. Kuid saame l\u00e4bi m\u00e4ngida erinevaid stsenaariume. Huvitaval kombel on abiks ka ulmekirjandus v\u00f5i \u00fcldse ulme.<\/p>\n
Jutu m\u00f5te tekkis sellest, et ette j\u00e4i Soome riigikaitse k\u00f5rgkoolis kaitstud Elina Hiltuneni v\u00e4itekiri teemal “S\u00f5jast ajas ja tulevikus: teadusulme kasutamine s\u00f5jalises tulevikuvaates” (Elina Hiltunen, “Sodasta ajassa ja tulevaisuudessa: science fictionin k\u00e4ytt\u00f6 sotilaallisessa ennakoinnissa”, 2025).<\/p>\n
Suur osa teadust\u00f6\u00f6st on p\u00fchendatud aja m\u00f5istele ja omadustele, eelk\u00f5ige s\u00f5jalises kontekstis, ning ka inimese ajatajule v\u00f5i \u00fcldse tajule. Seegi on huvitav, kuna ajataju m\u00f5jutavad \u00fchiskonna n\u00e4gemused, kultuur ja ajalugu. Seet\u00f5ttu on v\u00f5imaliku vastase puhul v\u00e4ga kasulik ka tema kultuuri tundmine. NATO-s on aeg \u00fcks mittef\u00fc\u00fcsilise lahinguv\u00e4lja osa koos teaduse, elektromagneetilise spektri ja k\u00fcberruumiga.<\/p>\n
Huvitav on ka meenutus, et s\u00f5jalistes operatsioonides on juba pikemat aega kasutatud ka erinevaid m\u00f5juaineid inimv\u00f5imete suurendamiseks ja bioloogilise kella petmiseks. N\u00e4iteks talves\u00f5jas kasutasid soomlased metamfetamiini preparaati pervitiin.<\/p>\n
Keskendun ulmeloome kasutamisele s\u00f5jaliseks tulevikuks valmistumisel. Varem olen r\u00e4\u00e4kinud m\u00f5nest kirjanduslikust d\u00fcstoopiast kui kasulikust ettevaatest v\u00f5imalikele tulevastele s\u00fcndmustele. Seekord siis \u00fcldisemalt ulmekirjanduse roll. N\u00e4ib, et see on lihtsalt \u00fcks meelelahutuskirjanduse osa, kuid samal ajal on see \u00fcks viis n\u00e4ha v\u00f5imalusi ja ohte, mida tulevikutehnoloogia toob \u00fchiskonnale ja inimesele. Ja seda kasutavad nii valitsused, ettev\u00f5tted kui ka s\u00f5jalised struktuurid.<\/p>\n
P\u00f5hir\u00f5hk ongi tehnoloogilise tuleviku variantide k\u00e4sitlemisel. Puhuti arvatakse, et ulmekirjanikud oskavad tulevikku ette n\u00e4ha, kuna mitmed nende kirja pandud vidinad ongi tulnud kasutusse.<\/p>\n
Jules Verne’i “20 000 lj\u00f6\u00f6d vee all” aastast 1869 kirjeldas elektri j\u00f5ul liikuvat allveelaeva, mis praegu on tegelikkus. George Orwelli “1984” t\u00f5i meile pildi massilise j\u00e4lgimise \u00fchiskonnast, mis t\u00e4nap\u00e4eval mitmes riigis reaalsus. Neid n\u00e4iteid on palju ja on isegi netilehek\u00fclg<\/a>, kuhu on kogutud \u00fcle 2500 n\u00e4ite ulmes kirjeldatud n\u00e4htustest, mis hiljem reaalsuseks saanud.<\/p>\n Kui s\u00f5jandusega piirduda, siis kasutatakse ulmekirjandust, kuid ka filme, tulevaste s\u00f5dade ja kriiside v\u00f5imalikust olemusest ettekujutuse saamiseks. N\u00e4iteks Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, USA, \u00dchendkuningriigi ja Brasiilia s\u00f5jalised struktuurid on kasutanud muuhulgas eri stsenaariume ja ulmekirjandust. Ka NATO teeb seda. Soomel on pikk kogemus tulevikku vaatamisega ja praegu tegeleb sellega kaitsej\u00f5udude uurimisasutuse doktriini osakond. N\u00e4htus pole uus, juba aastal 1928 avaldas n\u00f5ukariigi armee peastaabi luureosakond raporti nimega “Tuleviku s\u00f5da”.<\/p>\n “Lisaks on USA armee kasutanud ulmekuvandeid ka s\u00f5durite v\u00e4rbamisel ja tootnud temaatilisi arvutim\u00e4nge.”<\/p>\n Nii et visioonid s\u00f5jast ja ulmekirjandus on juba pikka aega omavahel seotud. Ulmekirjandus on ka osa meie kultuurist ning juba seel\u00e4bi m\u00f5jutab see ka s\u00f5jalist m\u00f5tlemist. USA-s on ulme inspireerinud armees erinevaid s\u00f5jatehnoloogilisi lahendusi ning osa neist on saanud ka nime ulmekirjandusest p\u00e4rit terminitelt. Olgu mainitud kasv\u00f5i Jeep ja X-tiib. Lisaks on USA armee kasutanud ulmekuvandeid ka s\u00f5durite v\u00e4rbamisel ja tootnud temaatilisi arvutim\u00e4nge. V\u00e4idetavalt on ulme m\u00f5jutanud USA s\u00f5jalisi strateegiaid ja tehnoloogilist arengut alates m\u00f6\u00f6dunud 1960. aastatest.<\/p>\n Tulevikuvaate t\u00f6\u00f6riistana on teadusulmet kasutanud ka Iisraeli armee. Prantsuse armee asutas 2020. aastal \u00fcksuse, mida nimetatakse punaseks tiimiks. See koosneb teaduskirjanikest, kunstnikest ja graafikutest ja selle \u00fclesanne on aidata armee strateegia eest vastutavaid isikuid n\u00e4gema v\u00f5imalikke ohte riigi julgeolekule.<\/p>\n Kunstnike kaasamist p\u00f5hjendatakse sellega, et neil on anarhilist potentsiaali luua kujutlusv\u00f5imel p\u00f5hinevat materjali, eelk\u00f5ige sellist, mis lammutab s\u00f5jav\u00e4ejuhtkonna tabusid ja toob esile asju, mida s\u00f5jav\u00e4ejuhid ei oska n\u00e4ha. Lisaks on veel valge tiim, mis j\u00e4lgib pakutu eetilisust, purpurtiim, mis vastutab teadusliku vaate eest, sinine tiim, mis kaalub, kuidas armee punase tiimi pakutud ohupildile vastab, ja must tiim ehk tugir\u00fchm.<\/p>\n