Riigikohus otsustas, et kohalikel valimistel h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse piiramine ei rikkunud omavalitsuste enesekorraldus\u00f5igust. Samas tuletas kohus meelde, et valimiseelsel aastal tuleks valimisreeglite muutmist \u00fcldjuhul v\u00e4ltida.<\/p>\n
Riigikogu kiitis 26. m\u00e4rtsil 93 poolt- ja seitsme vastuh\u00e4\u00e4lega heaks p\u00f5hiseaduse muudatuse, mille tulemusena ei saa Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodanikud t\u00e4navustel kohalikel valimistel enam h\u00e4\u00e4letada ning j\u00e4rgmisest aastast kaotavad valimis\u00f5iguse ka kodakondsuseta inimesed.<\/p>\n
Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu taotles riigikohtult muudatuse p\u00f5hiseadusevastaseks tunnistamist, kuna see riivas nende hinnangul kohaliku omavalitsuse enesekorraldus\u00f5igust. Taotluses toodi v\u00e4lja, et h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse piiramise t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b valimistest k\u00f5rvale ligi pool Kohtla-J\u00e4rve elanikest. See kahjustab usaldust avaliku v\u00f5imu vastu ning l\u00f5hub omavalitsuse ja elanikkonna sideme.<\/p>\n
Linnavolikogu arvates pole proportsionaalne h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmine p\u00fcsielanikelt, kes on saanud seni valimistel osaleda ning kel on seaduslik ja pikaajaline side kohaliku kogukonnaga. Taotluses juhiti t\u00e4helepanu ka sellele, et rahvusvaheliste p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi ei tohi \u00fcldjuhul olulisi valimisnorme muuta v\u00e4hem kui aasta enne valimisi.<\/p>\n
Riigikohus j\u00e4ttis reedel avaldatud otsusega taotluse rahuldamata. Kohus m\u00e4rkis, et menetlusn\u00f5udeid j\u00e4rgides v\u00f5ib p\u00f5hiseaduses omavalitsusi puudutavaid norme \u00fcmber kujundada. Seega sai muudatuse vastuolu p\u00f5hiseadusega seisneda eelk\u00f5ige menetluskorra rikkumises.<\/p>\n
P\u00f5hiseadus ei s\u00e4testa otsest keeldu teha valimisreeglites muudatusi vahetult enne valimisi. Riigikohus on aga varem korduvalt selgitanud, et olulist muudatust kavandav seadus peaks j\u00f5ustuma aegsasti enne valimisi. Selle n\u00f5ude eesm\u00e4rk on kaitsta \u00f5iguskindlust ja usaldust valimiste suhtes ning hoida \u00e4ra ebademokraatlikke m\u00f5jutusi valimistulemustele. Euroopa N\u00f5ukogu Veneetsia Komisjoni valimiste hea tava j\u00e4rgi ei tohiks teha valimisseaduses olulisi muudatusi \u00fcldjuhul v\u00e4hem kui aasta enne valimisi.<\/p>\n
Riigikohtu hinnangul polnud vaidlusalune muudatus siiski p\u00f5hiseadusega vastuolus. Oluline on arvesse v\u00f5tta, et valimis\u00f5igust piirati p\u00f5hiseaduse, mitte lihtalt seadusega. P\u00f5hiseaduse muutmiseks ette n\u00e4htud range menetluskord eeldab riigikogus laia poliitilist toetust. See aitab tagada, et valimisreeglite muutmisel on ulatuslik \u00fchiskondlik poolehoid ja seda ei tehta m\u00f5ne \u00fcksiku poliitilise j\u00f5u huvides. Praegusel juhul sai p\u00f5hiseaduse muutmine riigikogu liikmete \u00fclekaaluka toetuse ning seadus v\u00f5eti vastu ka ligi seitse kuud enne valimisi, mitte vahetult enne nende toimumist.<\/p>\n
Riigikohus m\u00e4rkis, et v\u00e4hem kui aasta enne valimisi tehtava muudatuse v\u00f5imalikku negatiivset m\u00f5ju avalikkuse usaldusele aitab leevendada ka avatud ja laialdane \u00fchiskondlik debatt.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes leidis riigikohus, et p\u00f5hiseadust muudeti korrakohaselt ja sellega ei rikutud kohaliku omavalitsuse enesekorraldus\u00f5igust. Valimis\u00f5iguse andmine \u00fcksnes ELi kodanikele pole vastuolus p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud demokraatia p\u00f5him\u00f5ttega. Valimis\u00f5igus on poliitiline p\u00f5hi\u00f5igus ning Eestil ei ole ka rahvusvahelisest \u00f5igusest tulenevat kohustust anda h\u00e4\u00e4le\u00f5igust mittekodanikele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikohus otsustas, et kohalikel valimistel h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse piiramine ei rikkunud omavalitsuste enesekorraldus\u00f5igust. Samas tuletas kohus meelde, et valimiseelsel aastal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16080,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,335,28,29,10103,19,25,5641,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-16079","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kohalikud-valimised-2025","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-mittekodanike-valimisoigus","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-riigikohus","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16079","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16079"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16079\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16080"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16079"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}