{"id":160815,"date":"2026-04-23T12:17:11","date_gmt":"2026-04-23T12:17:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/160815\/"},"modified":"2026-04-23T12:17:11","modified_gmt":"2026-04-23T12:17:11","slug":"rumbarebu-eesti-kaskadooride-esiisa-ja-punkrisse-ununenud-vene-zombisodurid-hoff-ei-tule-nalja-tegema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/160815\/","title":{"rendered":"R\u00fcmbarebu, Eesti kaskad\u00f6\u00f6ride esiisa ja punkrisse ununenud vene zombis\u00f5durid. H\u00d5FF ei tule nalja tegema"},"content":{"rendered":"

30. aprillist 2. maini kestva H\u00d5FF-i avafilm on Soome re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Hanna Bergholmi ps\u00fchholoogiline \u00f5udusp\u00f5nevik \u201e\u00d6\u00f6laps<\/a>\u201c. Ebatavalise teemak\u00e4sitluse poolest on ka moodsaks muinasjutuks nimetatud film tekitanud juba suurt elevust ja siinses kontekstis on seda v\u00f5rreldud ka \u00e4raspidise Nukitsamehe looga.<\/p>\n

Mees ja naine kolivad keset metsa asuvasse majja. Varsti s\u00fcnnib neile poeg \u2013 ja t\u00e4iuslikust elust looduse r\u00fcpes saab \u00f5udusunen\u00e4gu. \u201eS\u00fcngelt naljakas ja h\u00e4bitult r\u00fcmbarebune,\u201c kirjutas The Hollywood Reporter p\u00e4rast esilinastust Berliini filmifestivali v\u00f5istlusprogrammis.<\/p>\n

\"\u201e\u00d6\u00f6laps\u201c<\/p>\n

Peaosi m\u00e4ngivad \u201eKupees nr 6\u201c rahvusvahelist karj\u00e4\u00e4ri alustanud Seidi Haarla ning \u201eHarry Potteri\u201c filmidest Ron Weasleyna tuntud Rupert Grint. <\/p>\n

Linastus on osa Haapsalu \u00f5udus- ja fantaasiafilmide festivali avatseremooniast, mis toimub 30. aprillil kell 18 Haapsalu kultuurikeskuses.<\/p>\n

Veel astuvad festivalil \u00fcles zombidest n\u00f5ukogude s\u00f5durid \u2013 seda Oleksi Taranenko filmis \u201eKahhovka objekt\u201c, millega t\u00e4navune festival kulmineerub.<\/p>\n

Filmi sisu l\u00fchidalt kokkuv\u00f5etuna: kui venelased on Ukrainat vallutades Kahhovka tammi \u00f5hku lasknud, leiavad ukrainlased t\u00fchjaks jooksnud veehoidla p\u00f5hjast punkri, mis pole niisama punker \u2013 see on t\u00e4is zombistunud vene s\u00f5dureid, kes on sinna j\u00e4\u00e4nud k\u00fclma s\u00f5ja ajast, kui N\u00f5ukogude Liit viis l\u00e4bi salajasi inimkatseid.<\/p>\n

Tegu on B-filmi stiilis fantastilise zombim\u00e4ruliga, mis on p\u00fchendatud Ukraina vastupanule. Seansile eelneb \u00fchtlasi traditsiooniline filmiesemete oksjon, mille tulu annetab H\u00d5FF Ukraina toetuseks.<\/p>\n

Jaapani kummitusfilm, tulnukaloode, toores Kasahstani m\u00e4rul<\/p>\n

Kokku toob Baltimaade suurim \u017eanrifilmide festival H\u00d5FF Eesti vaatajate ette 35 pikka \u00f5udus-, ulme- ja p\u00f5nevusfilmi 25 riigist, sealhulgas sellistest kaugetest maadest nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Jaapan ja Kasahstan, lisaks mitu l\u00fchifilmide programmi ja hulk eri\u00fcritusi.<\/p>\n

\"T\u00e4navuse<\/p>\n

Rahvusvaheliste festivalide paremikust j\u00f5uavad ekraanile n\u00e4iteks \u00e4sjase South by Southwesti festivali kesk\u00f6ise programmi publiku lemmik, Jaapani kummitusfilm \u201eMitte kunagi pimedas\u201c, mille autoriks on ameeriklane Dave Boyle. Samuti ka samal festivalil laineid l\u00f6\u00f6nud iirlase Damian McCarthy folkloori\u00f5udus \u201eHokum\u201c. <\/p>\n

T\u00e4navuse Sundance\u2019i festivali hittidest on kavas Austraalia re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Natalie Erika Jamesi \u201eSahhariin\u201c ja Uus-Meremaa re\u017eiss\u00f6\u00f6ritandemi Thunderlips \u00f5uduskom\u00f6\u00f6dia \u201eEma, ma olen tulnukast rase\u201c. M\u00f5lemad kuuluvad aasta parimate keha\u00f5udusfilmide sekka.<\/p>\n

Kasahhi uue laine m\u00e4ruli- ja p\u00f5nevusfilmid, mis oma tooruse ja sotsiaalse allteksti t\u00f5ttu \u00fcha enam ka maailmas t\u00e4helepanu p\u00e4lvivad, saavad kokku eriprogrammis \u201eKasahstanis l\u00e4ks m\u00e4ruliks\u201c, kus linastuvad Darhan T\u00f6legenovi \u201eKaristus\u201c ja Ajt\u00f6re \u017doldaskali \u201eHaiglane\u201c.<\/p>\n

\"Jaapani<\/p>\n

Teine eriprogramm \u2013 \u201eB-filmide paavst\u201c \u2013 on p\u00fchendatud Roger Cormani sajandale s\u00fcnniaastap\u00e4evale. Muuhulgas j\u00f5uab seal ekraanile ka 1983. aastal Cormani stuudios valminud \u201eDeathstalker\u201c, millest sai alguse samanimelise m\u00f5\u00f5gakangelase siiani kestev ekraanielu. Tema viimatise kehastuse, eelmisel aastal valminud \u201eDeathstalkeriga\u201c, mille re\u017eiss\u00f6\u00f6r on Steven Kostanski, kulmineerub t\u00e4navu H\u00d5FF-i friigifilmide programm.<\/p>\n

Soome kirjaniku Aapeli 110. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul, mida eelmise aasta l\u00f5pus \u00fcle Soome t\u00e4histati, tuleb n\u00e4itamisele tema lasteraamatu \u201e\u00dcle linna Vinski\u201c j\u00e4rgi tehtud legendaarne ETV telelavastus. Seejuures tuleb k\u00fclla hulk asjaosalisi eesotsas \u00fcle pika aja avalikkuse ette ilmuva peaosat\u00e4itja Martin Nurme ja lavastaja Ivo Eensaluga.<\/p>\n

Chuck Norrise m\u00e4lestuseks paneb n\u00e4itleja Merle J\u00e4\u00e4ger ta r\u00e4\u00e4kima eesti keeles, sest otse publiku silme all s\u00fcnnib filmi \u201e\u00dcksik hunt McQuade\u201c dublaa\u017e.<\/p>\n

Kogu festivali viimase filmina j\u00f5uab \u00f6\u00f6l vastu p\u00fchap\u00e4eva, kell 01.30 ekraanile viimase P\u00d6FF-i \u201e\u00d6iste v\u00e4rinate\u201c programmi absoluutne t\u00f5mbenumber, vaatajaid \u0161okeerinud \u00f5uduskom\u00f6\u00f6dia \u201ePane mu poega!\u201c.<\/p>\n

V\u00e4lislavastajatest saabuvad Haapsallu Hans Christian Anderseni muinasjuttudel p\u00f5hineva Taani \u00f5udusantoloogia \u201eToredad inimesed\u201c re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Michael Panduro, Michael Kunov ja Kasper Juhl ning \u00fcks Rootsi d\u00fcstoopilise ulmefilmi \u201eMunapeade vabariik\u201c re\u017eiss\u00f6\u00f6ridest Pella K\u00e5german.<\/p>\n

Laste \u00f5udusjuttude v\u00f5istlusel silma paistnud t\u00f6\u00f6d loeb avalikul salvestusel ette taskuh\u00e4\u00e4lingu \u201eTumedad tunnid\u201c eestvedaja Priit \u00d6\u00f6vel. Lastele on m\u00f5eldud ka Just Filmi t\u00f6\u00f6tuba. <\/p>\n

Seksistlik allegooria \u201eSeksmissioonis\u201c<\/p>\n

Retrofilmide programmist leiab restaureerituna L\u00e4ti kriminaalfilmide meistri Aloizs Bren\u010dsi \u201eTuld briljantide kuningannale\u201c (1973), Poola kultusre\u017eiss\u00f6\u00f6ri Juliusz Machulski \u201eSeksmissiooni\u201c (1984) ja T\u0161ehhi re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Karel Zemani \u201eReisi eelajaloolisse aega\u201c (1955).<\/p>\n

N\u00f5ukogude Liidus seksi ei olnud, v\u00e4hemalt ametlikult mitte \u2013 mis \u201eSeksmissioonist\u201c me r\u00e4\u00e4gime? Nii vallutas 1984. aastal valminud sellenimeline Poola film n\u00f5ukogude ekraanid teise pealkirja, \u201eUued amatsoonid\u201c all, 25 minutit l\u00fchemana ja \u2013 justkui sellest veel v\u00e4he oleks \u2013 alla 16-aastastele keelatuna.<\/p>\n

\u201eSeks l\u00f5igati v\u00e4lja \u2013 j\u00e4i ainult missioon,\u201c naljatas filmi re\u017eiss\u00f6\u00f6r Juliusz Machulski aastaid hiljem.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd n\u00e4itab Haapsalu \u00f5udus- ja fantaasiafilmide festival selle populaarse ulmekom\u00f6\u00f6dia restaureeritud varianti ja k\u00f5ik saavad ise otsustada, kui palju on seal seksi, kas tegu on j\u00e4tkuvasti totalitarismi ajakohase allegooriaga v\u00f5i t\u00e4nasesse p\u00e4eva sobimatu seksismiga \u2013 just viimast seisukohta pooldavad h\u00e4\u00e4led muutuvad Poolas \u00fcha valjemaks.<\/p>\n

\"\u201eSeksmissioon\u201c<\/p>\n

Kolmeks aastaks hiberneeritud Max ja Albert \u00e4ratatakse kogemata alles poole sajandi p\u00e4rast, 2044. aastal, kui maailm on tundmatuseni muutunud. Mehed on kadunud ja kogu rahvastik koosneb ainult naistest.<\/p>\n

\u201eEtteaimamatu ja hoogne tegevustik, teravmeelsed s\u00fc\u017eeep\u00f6\u00f6rded ja \u00fcllatav v\u00e4ljam\u00f5eldis, peen iroonia ja l\u00f5busad naljad \u2013 see k\u00f5ik on filmile iseloomulik,\u201c reklaamis 1987. aasta alguses ajakiri Ekraan. Pole ime, et vaatajaid kogunes murdu. <\/p>\n

\u201eTahtis seinad laiali l\u00fckata,\u201c tunnistas toonane P\u00f5lva rajooni kinov\u00f5rgu direktor ajalehes Koit.<\/p>\n

Teise retroprogrammi kuuluva linateosena j\u00f5uab Haapsalus ekraanile T\u0161ehhi re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Karel Zemani teaduslik-fantastiline seiklusfilm \u201eReis eelajaloolisse aega\u201c, mida 1956. aastal n\u00e4itasid pealkirja \u201eEbatavaline teekond\u201c all ka Eesti kinod.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdseks restaureeritud filmis, mida 2016. aastal, kui Zeman p\u00e4lvis H\u00d5FF-il elut\u00f6\u00f6auhinna, polnud v\u00f5imalik linastada, s\u00f5idavad neli last m\u00f6\u00f6da aja j\u00f5ge ja leiavad end esiajast.<\/p>\n

Kuidas autor seda k\u00f5ike tegi, ajal, kui arvuteid ei olnud \u2013 \u00fchendas m\u00e4ngu- ja animafilmi, elusa elutuga, n\u00e4itlejad nukkudega, kasutas erinevaid optilisi illusioone, moonutas perspektiivi, et petta vaataja n\u00e4gemismeelt \u2013, on p\u00e4ris raske ette kujutada.<\/p>\n

Teost l\u00e4bib selge populaarteaduslik suundumus ja see l\u00e4hendab seda meie oma filmileiduri Heino Parsi loomingule, eelk\u00f5ige \u201eOperaator K\u00f5psu\u201c sarjale.<\/p>\n

Film v\u00f5itis Veneetsia festivalil lastefilmide grand prix\u2019 ja seda peetakse praegugi maailma lastefilmide kullafondi kuuluvaks.<\/p>\n

Eesti kaskad\u00f6\u00f6ride vaimne isa saab elut\u00f6\u00f6auhinna<\/p>\n

H\u00d5FF annab t\u00e4navuse elut\u00f6\u00f6auhinna legendaarsele kaskad\u00f6\u00f6rile Aldo Tammsaarele. 74-aastane filmikunsti tundmatu s\u00f5dur, nagu ta ise on kaskad\u00f6\u00f6re nimetanud, p\u00e4lvib tunnustuse eesti kaskad\u00f6\u00f6rlustraditsioonile aluse panemise eest.<\/p>\n

Aastatel 1978\u20131994 esimese eestlasena elukutselise kaskad\u00f6\u00f6rina tegutsenud Tammsaar oli N\u00f5ukogude Liidu parimaid trikimeistreid \u2013 ta kuulus kuueliikmelisse kaskad\u00f6\u00f6ride truppi, mis teenindas k\u00f5iki oma aja olulisemaid seiklus- ja p\u00f5nevusfilme. 1980ndate l\u00f5pus ja 1990ndate alguses tegi ta karj\u00e4\u00e4ri ka Soomes. Selle tipuks oli Pekka Parikka suurejooneline s\u00f5jafilm \u201eTalves\u00f5da\u201c, mille trikid ta lavastas.<\/p>\n

Kokku on Tammsaar osalenud ligemale 200 filmis. Oma t\u00f6\u00f6 kohta on ta \u00f6elnud: \u201eTrikke tuleb teha ajudega m\u00f5eldes, mitte l\u00fclisammast ohverdades.\u201c<\/p>\n

\"Aldo<\/p>\n

Lisaks ise trikitamisele on vastne laureaat seda ka teistele \u00f5petanud. Tema \u00f5pilaseks peab end Eesti trikimeistrite praegune esinumber Enar Tarmo, kes \u00f5ppis aastatel 1993\u20131994 Turu kunsti- ja meediakooli kaskad\u00f6\u00f6ride kursusel, mille \u00fcheks juhendajaks oli ka Tammsaar. Mitmed tema k\u00e4e all \u00f5ppinud soomlased tegutsevad n\u00fc\u00fcd Hollywoodis.<\/p>\n

8. septembril 75-aastaseks saav Tammsaar asutas 1992. aastal filmileviga tegeleva aktsiaseltsi MPDE, mis t\u00f5i ametlikult Eestisse esimesed Hollywoodi filmid. 2001. aastal ehitas ta Tallinna esimese ja pikka aega ainsa kobarkino.<\/p>\n

\u00dchtlasi v\u00f5ib teda nimetada ka Eesti esimese \u00f5udusfilmide minifestivali korraldajaks. Just tema vahendusel j\u00f5udsid 27. septembril 1993. aastal Tallinna kino Eha ekraanile Helsingi filmifestivalil \u201eArmastus ja anarhia\u201c \u00e4ra keelatud linateosed: J\u00f6rg Buttgereiti \u201eNekromantik\u201c ja \u201eNekromantik 2\u201c ning Abel Ferrara \u201eDriller Killer\u201c. <\/p>\n

H\u00d5FF-i elut\u00f6\u00f6auhind antakse Tammsaarele \u00fcle festivali avatseremoonial 30. aprillil. 1. mail kell 13.45 toimub samas k\u00f5igile avatud jututund, kus laureaat r\u00e4\u00e4gib oma kaskad\u00f6\u00f6rikarj\u00e4\u00e4rist l\u00e4hemalt.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"30. aprillist 2. maini kestva H\u00d5FF-i avafilm on Soome re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Hanna Bergholmi ps\u00fchholoogiline \u00f5udusp\u00f5nevik \u201e\u00d6\u00f6laps\u201c. Ebatavalise teemak\u00e4sitluse poolest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":160816,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[82],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,209,51179,140,207],"class_list":["post-160815","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-filmid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-filmid","tag-hoff","tag-meelelahutus","tag-movies"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116453982178782130","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160815","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=160815"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160815\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/160816"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=160815"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=160815"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=160815"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}