\u00d5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riikliku konkursil p\u00e4lvisid sel aastal g\u00fcmnaasiumiastmes esikoha Marion Lisette Kasela Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumist ja Anna Egorova Tallinna reaalkoolist. P\u00f5hikooli\u00f5pilastest tunnistati parimaks Anete K\u00f5iv Otep\u00e4\u00e4 g\u00fcmnaasiumist ja Theodor Karu Tallinna reaalkoolist.<\/p>\n
Marion Lisette Kasela uuris biotehnoloogias laialt kasutatava bakteri kaitsev\u00f5imet viiruste vastu. \u00d5pilasteadlane eraldas kompostimullast ja tiigiveest erinevaid baktereid nakatavaid viiruseid ehk faage, et testida, kui h\u00e4sti suudavad bakteri sissehitatud kaitses\u00fcsteemid sissetungijaid kahjutuks teha.<\/p>\n
Katsete k\u00e4igus selgus, et bakteri kaitsemehhanismid on v\u00e4ga valivad ning \u00fche spetsiifilise s\u00fcsteemi edukas t\u00f5rjet\u00f6\u00f6 suudeti teadusmaailmas tuvastada esmakordselt. Uurimus n\u00e4itas, et isegi v\u00e4ga sarnaste viiruste r\u00fcnnakutele reageerib bakter erinevalt, pakkudes teadlastele ja t\u00f6\u00f6stustele v\u00e4\u00e4rtuslikke teadmisi igap\u00e4evaste biotehnoloogiliste tootmisprotsesside t\u00f6\u00f6kindlamaks muutmiseks.<\/p>\n
Kaselat juhendasid Hedvig Tamman Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist ning Angela Peeb Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumist.<\/p>\n
Anna Egorova uuris v\u00f5imalust tuvastada laevade kiirust ja kaugust veealuste anduritega salvestatud lainete abil. \u00d5pilane koostas andmete t\u00f6\u00f6tlemiseks poolautomaatse lahenduse, mis aitab mereliiklust j\u00e4lgida isegi siis, kui aluste tavap\u00e4rased asukohaseadmed on teadlikult v\u00f5i tehnilise rikke t\u00f5ttu v\u00e4lja l\u00fclitatud.<\/p>\n
Katseandmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et tekkivate lainete p\u00f5hjal saab vees\u00f5iduki kiiruse leida v\u00e4ga t\u00e4pselt, ent kauguse arvutamisel tekkisid paratamatult suuremad vead. L\u00f5ppj\u00e4reldusena aitab kirjeldatud meetod rannikumeres edukalt hinnata m\u00f6\u00f6duvate laevade liikumiskiirust, kuid vahemaa usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks arvutamiseks peavad teadlased loodud mudelit tulevikus t\u00e4iendama.<\/p>\n
Egorovat juhendas Tallinna Tehnika\u00fclikooli mereteadlane Tarmo Soomere.<\/p>\n
Anete K\u00f5iv uuris Otep\u00e4\u00e4 G\u00fcmnaasiumi esimese ja kolmanda kooliastme \u00f5pilaste suuh\u00fcgieeni teadlikkust ning harjumusi. \u00d5pilane kogus ankeetk\u00fcsitlusega andmeid 173 koolikaaslaselt, et kaardistada noorte igap\u00e4evast rutiini ja arusaamu hammaste hooldamise olulisusest.<\/p>\n
Tulemustest selgus, et kuigi enamik vastanutest peseb hambaid igap\u00e4evaselt kaks korda, kasutatakse hambavahede puhastamise vahendeid suhteliselt harva ning eelk\u00f5ige noorematel \u00f5pilastel on vanematega v\u00f5rreldes puudulikumad teadmised nikotiinitoodete ja toitumise m\u00f5just suutervisele. T\u00f6\u00f6 n\u00e4itas, et noorte suuh\u00fcgieeni harjumused on \u00fcldiselt head, kuid teadlikkuse t\u00f5stmiseks ja p\u00fcsivate rutiinide juurutamiseks tuleks koolides hambaarstide abiga senisest rohkem ennetustegevusi korraldada.<\/p>\n
K\u00f5ivu juhendas Inga Kotkam\u00e4e Otep\u00e4\u00e4 g\u00fcmnaasiumist.<\/p>\n
Theodor Karu uuris peibutush\u00e4\u00e4lte kasutamise m\u00f5ju lindude p\u00fc\u00fcgiedukusele Vaibla linnujaamas. \u00d5pilane v\u00f5rdles kahe r\u00e4ndelindude p\u00fc\u00fcdmiseks \u00fcles seatud v\u00f5rguliini andmeid, millest \u00fches rakendati ligimeelitamiseks helipeibutist ja teises mitte.<\/p>\n
Tulemustest tuli v\u00e4lja, et lisah\u00e4\u00e4lte kasutamine t\u00f5stis tugevalt sotsiaalsema parvek\u00e4itumisega liikide, n\u00e4iteks suitsup\u00e4\u00e4sukeste ja roolindude p\u00fc\u00fcgikoguseid, ulatudes m\u00f5nel p\u00e4eval isegi enam kui kahek\u00fcmnekordse erinevuseni. Uurimusest tuli v\u00e4lja, et sihip\u00e4rane peibutamine aitab r\u00f5ngastajatel ja teadlastel oluliselt t\u00f5hustada r\u00e4ndeuuringuid, kuigi eraklikumate linnuliikide puhul on meetodi kasu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem.<\/p>\n
Karu juhendasid Reet Varik Tallinna reaalkoolist ning Kristjan Adojaan Tartu \u00dclikooli loodusmuuseumist ja botaanikaaiast.<\/p>\n
Rahvusvahelised konkursid<\/p>\n
Lisaks valiti v\u00e4lja\u00a0Eesti esindajad rahvusvahelistele konkurssidele. Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile (toimub septembris Saksamaal, Kielis) l\u00e4hevad Eestit esindama Marion Lisette Kasela\u00a0(Hugo Treffneri g\u00fcmnaasium) ja Elea Adele Helena Vihalem (Tallinna reaalkool). \u00dclemaailmsele teaduskonkursile Regeneron International Science and Engineering Fair (ISEF 2027) Ameerika \u00dchendriikides l\u00e4hevad Anna Egorova\u00a0(Tallinna reaalkool) ja Ralf Maapalu\u00a0(Tallinna reaalkool).\u00a0<\/p>\n
V\u00f5imaluse esindada Eestit Taiwani rahvusvahelisel teadusv\u00f5istlusel (TISF 2027) p\u00e4lvisid Anette Roop\u00a0(Hugo Treffneri g\u00fcmnaasium) ja Heli Valgev\u00e4li\u00a0(Tallinna reaalkool). Londoni STEM-suvekooli (LIYSF), mida korraldab juulis London Imperial College, l\u00e4heb Eestit esindama Laura-Maria Liiv\u00a0(Tartu Jaan Poska g\u00fcmnaasium).<\/p>\n
Sajad \u00f5pilast\u00f6\u00f6d<\/p>\n
\u00d5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riiklik konkurss juba oma 25. s\u00fcnnip\u00e4eva. Sel korral esitati\u00a0konkursile 284 \u00f5pilast\u00f6\u00f6d\u00a072-st koolist.\u00a0Kokku osales konkursil 315 \u00f5pilast, neist t\u00fcdrukuid 225 ja poisse 90. T\u00f6\u00f6dest 55 esitati p\u00f5hikooliastmes ja 229 g\u00fcmnaasiumiastmes. P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiastmes esitati enim t\u00f6id socialia\u00a0valdkonnast (92 t\u00f6\u00f6d), j\u00e4rgnesid naturalia\u00a0(75 t\u00f6\u00f6d), humaniora\u00a0(71 t\u00f6\u00f6d) ja realia (46 t\u00f6\u00f6d). Esitatud t\u00f6\u00f6dest 72 olid praktilised t\u00f6\u00f6d ja 212 uurimist\u00f6\u00f6d. T\u00f6\u00f6dest 27 koostati paaris- v\u00f5i r\u00fchmat\u00f6\u00f6na ja 257 individuaalt\u00f6\u00f6na.<\/p>\n