konverentsiettekandes<\/a> kirjeldas, on ta ise k\u00fcsimust uurinud rannikualade ehk P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Eesti ning Saaremaa vanemate laibamatustega kalmistute p\u00f5hjal. Oma t\u00f6\u00f6s l\u00e4htub ta maetutele kaasa pandud esemetest t\u00fcpoloogiast, radios\u00fcsiniku (C-14) dateeringutest ja kirjalikest allikatest. Osana oma uurimisprojektist p\u00fc\u00fcab ta uuesti hinnata kalmistutelt leitud esemete vanust. “Kui vaatama hakata, pole need 12. sajandi, vaid pigem 13. sajandi esemed,” toob ta v\u00e4lja.<\/p>\nKirikuv\u00f5rgustik v\u00f5is olla tihedam<\/p>\n
Ranniku-Eesti laibamatuseid on seni dateeritud pigem 12. sajandisse ja peetud inimestega koos maetud esemete t\u00f5ttu paganlikeks. Viimati hinnati nende vanust aga 1960.\u20131970. aastatel ja Marika M\u00e4gi s\u00f5nul on \u00fcks tema eesm\u00e4rk hinnanguid t\u00e4psustada. Nii ongi suur osa ainesest osutunud arvatust veidi varasemaks. “Dateeringu erinevus toob sisse k\u00fcsimuse, kas me r\u00e4\u00e4gime kristlastest paganluse ajal v\u00f5i kristlastest kristluse ajal,” arutleb vanemteadur.<\/p>\n
Varem peeti esemetega matuseid reeglina paganlikeks. N\u00fc\u00fcdseks on M\u00e4gi s\u00f5nul teadlased laiemalt sellisest j\u00e4reldusest loobunud. “K\u00fclakalmistutel on ka asjad kaasas ja see ei ole mingi n\u00e4itaja,” m\u00e4rgib ta.\u00a0<\/p>\n
Varasematest uuringutest on teada, et Euroopas, sh P\u00f5hja-Euroopas, oli kogu maa 12. ja 13. sajandil kirikuid tihedalt t\u00e4is. “H\u00e4sti palju oli v\u00e4ikseid kirikuid. Kihelkonnas\u00fcsteem ja kirikute rahastamise s\u00fcsteemid, nagu k\u00fcmnise maksmine, olid suhteliselt l\u00f5dvalt reguleeritud, nii et need tegelikult ei toiminud,” sedastab M\u00e4gi. Kihelkonnakirikuid tugevdavaid otsuseid langetati alles 13. sajandi keskpaiga kirikukogudel ja nende j\u00f5ustumine v\u00f5ttis aega.<\/p>\n
“Dateeringu erinevus toob sisse k\u00fcsimuse, kas me r\u00e4\u00e4gime kristlastest paganluse ajal v\u00f5i kristlastest kristluse ajal.”<\/p>\n
Enne seda oli piltlikult \u00f6eldes igal kristlasest maaomanikul oma m\u00f5isa maadel v\u00e4ike kirik. M\u00e4gi s\u00f5nul oli tegu v\u00f5imalusega n\u00e4idata prestii\u017ei, mis j\u00e4tkus paiguti 20. sajandini: rikkad kaupmehed rajasid hiljemgi erakirikuid. Kihelkonnas\u00fcsteemi kinnistudes olid inimesed aga edaspidi oma kihelkonna k\u00fclge n-\u00f6 seotud ja pidid seal maksma kirikumaksu. “Erakirikut pidada keelatud polnud, aga tegelikkuses muutus see materiaalselt nii raskeks, et need lihtsalt h\u00e4\u00e4busid \u00e4ra,” t\u00f5deb M\u00e4gi.<\/p>\n
Eestis avanes vanemteaduri hinnangul ilmselt sama pilt. “Kui vaatasin l\u00e4hinaabreid, n\u00e4iteks Soomet ja L\u00e4tit, tuli v\u00e4lja, et sealsed uurijad on t\u00e4pselt sama t\u00e4heldanud. Neil on ka v\u00e4ga palju v\u00e4ikeseid kirikuid, mis kaovad 13. sajandi l\u00f5puks \u00e4ra,” kirjeldab ta. M\u00f5ningase liialdusega oletab ta, et iga k\u00fcmne kiriku kohta v\u00f5is kaduda lausa kaheksa.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval annavad omaaegsetest v\u00e4ikekirikutest aimdust \u00fcksnes seda \u00fcmbritsenud surnuaiad \u2013 v\u00e4ikesed puukirikud ise on h\u00e4vinud ja arheoloogid saavad uurida ainult kirikuaeda ehk p\u00fchasse mulda maetuid. Skandinaavias on toonased kristlased maetud esemeteta. Ida-Euroopale on M\u00e4gi s\u00f5nul aga piirkondlikult omane, et inimestele ikkagi pandi midagi hauda kaasa. “V\u00e4idan, et k\u00f5iki neid matuseid tuleks k\u00e4sitleda kristlastena,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Kirik keset m\u00f5isa<\/p>\n
Teise teemana kirjeldas Marika M\u00e4gi, millal niisugused matused alguse said. Enamasti toetuvad arheoloogid siinkohal radios\u00fcsiniku ehk C-14 dateeringutele. Praktika n\u00e4itab aga vanemteaduri s\u00f5nul, et eri laborid v\u00f5ivad sama leiukoha kohta anda erinevaid vastuseid.\u00a0<\/p>\n
Sestap vaatab M\u00e4gi ise C-14 dateeringuid alati k\u00e4sik\u00e4es hauda kaasapandud esemete klassikalise t\u00fcpoloogiaga. “Siis tuleb v\u00e4lja, et peaaegu igal pool leidub neis v\u00e4ikestes matmispaikades matuseid, ma \u00fctleks ettevaatlikult, pluss-miinus aastast 1200. Need v\u00f5ivad vabalt olla 13. sajandi algusest, aga ilmselt pigem ajast enne seda, kui meid ametlikult ristiusustati,” osutab ta.\u00a0<\/p>\n
Allikad ja leiud n\u00e4itavad, et osa selliseid matmispaiku kasvaski hiljem v\u00e4lja p\u00e4ris kirikuks. Teistest on s\u00e4ilinud \u00fcksnes kalmistu. “M\u00f5nedes sellistes matusekohtades on matuste vahel t\u00e4iesti selgelt t\u00fchi koht. Mujal maailmas t\u00f5lgendatakse seda nii, et siin ilmselt paiknes puust kirik v\u00f5i kabel,” arutleb M\u00e4gi. Ehkki Eestis on neid praeguseks v\u00e4lja kaevatud alles v\u00e4ike osa, on sama n\u00e4htus j\u00e4relikult siinmailgi olemas olnud.<\/p>\n
“Peame tegema j\u00e4relduse, et meil oli t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcsna arvestatav osa \u00fclikuid, kes olid ristiusu vastu v\u00f5tnud juba sel ajal, millest L\u00e4ti Henrik r\u00e4\u00e4gib.”<\/p>\n
Kolmanda teemana on vanemteaduri s\u00f5nul k\u00f5nekas toonaste kristlike matusepaikade asukoht. “Tuleb v\u00e4lja, et niisugused varasemad kalmistud paiknevad peaaegu et olulisemate m\u00f5isate hoovis v\u00f5i neile v\u00e4ga l\u00e4hedal,” kirjeldab ta. Enamasti asusid need m\u00f5isamaade keskel v\u00f5i sadamakohtades. Pada n\u00e4itel leiab taolise matmispaiga aga linnuse k\u00f5rvalt.<\/p>\n
M\u00e4gi s\u00f5nul on nende paiknemise loogika maastikul teistsugune kui varasematel kalmetel. Kuna need asusid pigem olulistes keskustes, pidid nende rajajad kuuluma toonases \u00fchiskonnas eliidi sekka v\u00f5i olema \u00fclikud. Samuti on neid olnud omal ajal \u00fcpris palju. “Need asuvad sageli hilisemates maksukogumiskeskustes ja kihelkondade t\u00e4htsamates m\u00f5isates. Seet\u00f5ttu peame tegema j\u00e4relduse, et meil oli t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcsna arvestatav osa \u00fclikuid, kes olid ristiusu vastu v\u00f5tnud juba sel ajal, millest L\u00e4ti Henrik r\u00e4\u00e4gib,” m\u00e4rgib vanemteadur.<\/p>\n
Kui kristlik oli Eesti?<\/p>\n
Leiud leidudeks, ristis\u00f5ja-eelset Eestit t\u00e4iesti kristlikuks nimetada oleks Marika M\u00e4gi s\u00f5nul teine \u00e4\u00e4rmus. Pigem saab lihtsalt \u00f6elda, et ristiusk oli siinmail levinud arvatust m\u00e4rksa enam. “Kirjalikud allikad on seda ju kogu aeg \u00f6elnud,” t\u00f5deb ta.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks on teada, et Eestisse m\u00e4\u00e4rati juba 12. sajandi l\u00f5pus oma piiskop. Seni on ajaloolased t\u00f5lgendanud seda viisil, et tegu pidi olema misjonipiiskopiga, kes alles hakkab endale kogukonda tekitama. “\u00dcsna paljud on ka k\u00fcsinud: aga miks? Piiskop m\u00e4\u00e4ratakse reeglina ikkagi sinna, kus kristlased on juba ees. Samuti mainivad kirjalikud allikad kristlasi Eestis,” sedastab M\u00e4gi.<\/p>\n
Niisamuti on ajaloos ristis\u00f5du p\u00f5hjendatud alati mingi v\u00e4hemalt pealtn\u00e4ha \u00f5iglase ettek\u00e4\u00e4ndega. N\u00e4iteks on p\u00f5hjendusena toodud, et k\u00f5nealusel maal on juba olemas kristlased, keda paganad taga kiusavad \u2013 ristis\u00f5dijatel tuleb neile appi minna. M\u00e4gi s\u00f5nul ei pruukinud see Eestis nii olla, aga praegu kallutab arheoloogiline aines sellist oletust toetama. “Ma ei taha \u00f6elda, et eesti kristlased ootasid pikisilmi ristis\u00f5dijate tulekut, aga see, et nad olemas olid, v\u00f5ib k\u00fcll \u00f5ige olla,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Mitut usku \u00fclikuid<\/p>\n
Ettekandes tutvustas Marika M\u00e4gi sedagi, milliseid DNA-anal\u00fc\u00fcse on ta seni teinud Saaremaa kalmistutel. Varem arvati, et sedasorti kalmistutele on maetud inimesi perekondade kaupa. N\u00fc\u00fcd tuli aga v\u00e4lja, et erinevalt sise-Eesti matmispaikadest seal l\u00e4hisugulasi kuigipalju koos pole. “Nii palju kui tehtud on, v\u00f5ib n\u00e4ha, et m\u00f5ned maetud on omavahel kaugemalt sugulased, kuigi mitte k\u00f5ik. See ei ole perekond, vaid kogukond,” osutab vanemteadur.<\/p>\n
V\u00f5rdluseks k\u00f5neles ta ka ristis\u00f5ja-eelsest ajast p\u00e4rit kivikalmetest. Neis kalmetes on tegu p\u00f5letusmatusega, kus maetute s\u00e4ilmed on ilmselt tahtlikult segamini aetud. P\u00f5letatud j\u00e4\u00e4nused on seal koos p\u00f5lenud esemetega laiali puistatud suhteliselt laiale alale.\u00a0<\/p>\n
“Ma ei taha \u00f6elda, et eesti kristlased ootasid pikisilmi ristis\u00f5dijate tulekut, aga see, et nad olemas olid, v\u00f5ib k\u00fcll \u00f5ige olla.”<\/p>\n
M\u00e4gi s\u00f5nul on n\u00e4ha esemetes hilisemate laibamatustega teatavat kattuvust. Nii v\u00f5ivad kivikalmetes sees olla ka 13. sajandi leiud. “N\u00e4itan p\u00f5him\u00f5tteliselt, et t\u00f5en\u00e4oliselt oli v\u00e4hemalt 50 aastat v\u00f5i isegi pikem aeg, kus osa inimesi maeti kivikalmesse ja osa kirikuaedadesse ehk p\u00fchitsetud mulda. Kui kaua see t\u00e4pselt kestis, ma \u00f6elda ei tea,” selgitab ta.<\/p>\n
Teadlased on seisukohal, et kivikalmetesse maetud pidid samuti olema oma \u00fchiskonnas eliit. Kivikalmeid on lihtsalt liiga v\u00e4he, et sinna oleks maetud k\u00f5iki inimesi. Ehkki kristlikele kalmistutele ei maetud ainult \u00fclikuid, kinnitas nende elitaarsust nende asukoht. “L\u00fchidalt, me v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida eliidist \u00fchel pool ja eliidist teisel pool,” arutleb M\u00e4gi.<\/p>\n
Marika M\u00e4gi pidas ettekande “Who is Pagan and who is Christian? 13th-Century Transformation Period Reflected in Burial Customs of Coastal Estonia” rahvusvahelisel konverentsil<\/a> “L\u00e4\u00e4nemeremaad 12.\u201314. sajandil: kohalikud \u00fchiskonnad, kultuurid ja traditsioonid muutuste ajastul” 18. aprillil Tartus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Ristiusustamise protsess on Eestis olnud arvatust palju sarnasem n\u00e4iteks Skandinaaviaga v\u00f5i \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopaga. Siiamaani on olnud levinud seisukoht,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":161120,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[75495,297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6783,28,29,19631,53612,48696,17327,19,25,74601,7775,74600,407,23,24,22,20,30],"class_list":["post-161119","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-13-sajand","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kalmistu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liivimaa","tag-marika-magi","tag-matmispaik","tag-matused","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ristisoda","tag-ristiusk","tag-ristiusustamine","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116455436667598246","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161119"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161119\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/161120"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=161119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=161119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}