{"id":161165,"date":"2026-04-23T19:53:10","date_gmt":"2026-04-23T19:53:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/161165\/"},"modified":"2026-04-23T19:53:10","modified_gmt":"2026-04-23T19:53:10","slug":"tunne-teadlast-professor-ants-kallaste-eestis-oleme-elektrimasinate-3d-printimise-teerajajad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/161165\/","title":{"rendered":"TUNNE TEADLAST | Professor Ants Kallaste: Eestis oleme elektrimasinate 3D-printimise teerajajad"},"content":{"rendered":"

Amet: Tallinna Tehnika\u00fclikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor.<\/p>\n

Peamised uurimissuunad: elektrotehnika valdkond \u2013 elektrimasinad, elektrimasinate projekteerimine, elektrimasinate juhtimie, elektrimasinate rikked ja diagnostika, 3D-prinditud elektrimasinad.<\/p>\n

\"Professor<\/p>\n

Ants Kallaste uurimisvaldkond seondub mehhanotehnika, automaatika, t\u00f6\u00f6stustehnoloogiaga, t\u00e4psemalt elektrotehnika ja mootorite ning ajamitega. Viimastel aastatel on ta spetsialiseerunud elektrimasinate projekteerimisele ja juhtimisele, ise\u00e4ranis, mis puudutab elektrimasinate 3D printimist. Lisaks kuulub Kallaste t\u00f6\u00f6valdkonda ka elektrimasinate rikked ja diagnostika. Oluline koht on ka auditoorsel t\u00f6\u00f6l TalTechis ning elektromagnetismi ja elektrimasinate valdkonna \u00f5ppematerjalide koostamine.<\/p>\n

Kust sa p\u00e4rit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?<\/p>\n

P\u00e4rit olen P\u00e4rnumaalt, v\u00e4ikesest Are k\u00fclast. Kui teaduses tegutsemise algusajaks v\u00f5tta bakalaureuse l\u00f5put\u00f6\u00f6 kaitsmine, siis see toimus 2004. aastal. Magistrikraadi ja insenerikutse sain 2006. aastal, kui juba \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6l olin. Akadeemilise t\u00f6\u00f6 alguseks v\u00f5ibki lugeda minu bakalaureuse l\u00f5put\u00f6\u00f6 tegemise aega, kui ma liitusin elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudiga. Seal alustasin tuulegeneraatorite projekteerimisega, mis siis oli meil veel \u00fcsna uudne ala ning tundus huvitav. P\u00e4rast magistri\u00f5pet astusin ma doktorantuuri ning samal ajal l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6stusesse t\u00f6\u00f6le, et saada ka praktilist kogemust.<\/p>\n

Niisiis olin aastatel 2007\u20132011 Energiatehnika O\u00dc-s insener, hiljem veel aasta elektriinsener ettev\u00f5ttes O\u00dc Goliath Wind, kus aitasin v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada 3 MW v\u00f5imsusega tuulegeneraatorit. Aastast 2012 olen olnud Tallinna Tehnika\u00fclikoolis energeetikateaduskonna elektrotehnika instituudis, millest n\u00fc\u00fcdseks on saanud inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut \u2013 alguses teadurina, siis vanemteadurina ja n\u00fc\u00fcd olen professor.<\/p>\n

Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures k\u00f6idab?<\/p>\n

Kuna g\u00fcmnaasiumis olid reaalained tugevad, siis tuli nende eeldustega midagi ette v\u00f5tta ja nii l\u00e4ksin Tallinna Tehnika\u00fclikooli \u00f5ppima elektriajamite ja j\u00f5uelektroonika eriala. Sellest valdkonnast oli mul v\u00e4hemalt mingi arusaamine olemas ja teadsin, mida see endast kujutab. \u00dclikoolis oli just hakatud tegelema tuulegeneraatorite arendamisega ning liitusin selle t\u00f6\u00f6grupiga, et keerulisele ja paljuski teoreetilisele elektriteemale saada elektrimasinaid ehitades k\u00f5rvale ka f\u00fc\u00fcsiline m\u00f5\u00f5de.<\/p>\n

Hiljem elektriinsenerina t\u00f6\u00f6tades tuli m\u00f5te, et v\u00f5iks it\u00f6\u00f6tamise k\u00f5rvalt ka doktorit\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha. Seda enam, et tehnika\u00fclikoolis oli elektrimasinatesse puutuv kompetents sel ajal k\u00fcllaltki tahaplaanile j\u00e4\u00e4nud. Nii sai eesm\u00e4rgiks seatud koondada siia rohkem elektrimasinate ja -magnetismi alaseid teadmisi.<\/p>\n

Elektrimasinad on kogu elektrivaldkonna juures \u00fcks olulisemaid suundi, sest elektrienergia toodetakse suures osas elektrimasinate abil ja enam kui pool toodetud elektrist ka tarbitakse elektrimasinate poolt. Nii on see vajalik valdkond, millega tegelda ja mida s\u00fcgavuti uurida. Ja kindlasti pole see teema, mis aja jooksul kuidagi h\u00e4\u00e4buks v\u00f5i mille olulisus kaoks.<\/p>\n

Milline on praegu k\u00e4sil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?<\/p>\n

Ega elektrile ja sellega k\u00e4itatavatele masinatele pragu k\u00fcll maailmas erilist alternatiivi ei n\u00e4e. Ja kuna elektrimasinate v\u00f5imalikult efektiivne kasutamine ja arendamine on \u00fchiskonnale niiv\u00f5rd oluline, siis on vaja ka elektrimasinate alast kompetentsi hoida ja kasvatada.<\/p>\n

<\/p>\n

P\u00fc\u00fcame viia tehnika taset selleni, et tekiks t\u00f6\u00f6stuslik v\u00f5imekus elektrimasinaid 3D-printida. See oleks konkreetne v\u00e4ljund meie majanduse h\u00fcvanguks.<\/p>\n

Meie instituudis tegeldakse mitte ainult elektrimasinate juhtimise temaatikaga, vaid ka nende projekteerimise ja t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tete t\u00e4iustamisega. See on justkui elektri ja mehaanika kokku sobitamine v\u00f5imalikult harmoonilisel moel. Elektriseade kui selline on meil olemas juba \u00fcle saja aasta, aga tarvis on teada, kuidas toimib selle mehaanika, kuidas seal elekter k\u00e4itub ning kuidas toimuvad muutuste protsessid. Kuna selline seade on elektris\u00fcsteemis \u00e4\u00e4rmiselt oluline komponent, siis on ka sellele esitatud projekteerimisn\u00f5uded k\u00f5rgele seatud. Seal on palju karakteristikuid, mis tuleb t\u00e4pselt paika saada. Eesm\u00e4rk on, et seade t\u00f6\u00f6taks s\u00fcsteemis t\u00f5rgeteta ja oleks efektiivne.<\/p>\n

Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat \u00fchiskondlikku m\u00f5ju avaldanud avastused?<\/p>\n

Viimased kaheksa aastat olen tegelenud 3D-prinditud elektrimasinate uurimise ja arendamisega. Alustasime tuulikutest, l\u00e4htudes soovist v\u00f5tta juba nende projekteerimise juures arvesse kogu masina eluts\u00fcklit, sest pead t\u00f5stnud rohep\u00f6\u00f6rde vaimuga k\u00e4is koosk\u00f5las eeldus, et masinad oleksid ka v\u00f5imalikult efektiivselt ja keskkonda arvestavalt projekteeritud. Siia kuulub muu hulgas ka arvestus, kui palju \u00fcks v\u00f5i teine masin oma eluea jooksul energiat kulutab ja kuidas sellega projekteerimise juures arvestada.<\/p>\n

Seej\u00e4rel hakkas levima 3D-printimine, sh metalli 3D-printimine ja nii alustasime sisuliselt esimesena maailmas uurima v\u00f5imalust elektrimasinaid 3D-printida, et neid toota. See pakub v\u00e4ga palju uuendusi ja v\u00f5imalusi elektrimasina valmistamisel, mille tulemusena v\u00f5iks kunagi tekkida uus t\u00f6\u00f6stusharu. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcamegi viia tehnika taset selleni, et tekiks t\u00f6\u00f6stuslik v\u00f5imekus elektrimasinaid 3D-printida. See oleks konkreetne v\u00e4ljund meie majanduse h\u00fcvanguks.<\/p>\n

Mis on sinu uurimisvaldkonnast l\u00e4htudes t\u00e4nases Eestis v\u00f5i maailmas k\u00f5ige olulisem probleem?<\/p>\n

Eestit ja meie uurimisr\u00fchma v\u00f5ib nimetada elektrimasinate 3D-printimises teerajajaks ning t\u00e4nap\u00e4eval ka oluliseks kaasar\u00e4\u00e4kijaks. K\u00fcll teeme koost\u00f6\u00f6d mitmete v\u00e4lis\u00fclikoolidega, sest see teema pakub \u00fcha laialdasemat huvi. Tegevuse \u00fcks pool on metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, kuidas toota, millise karakteristikuga masinaid saaks valmistada jne, ent selle juurde k\u00e4ib ka printimisprotsessi enda t\u00e4iustamine, n\u00e4iteks et k\u00f5igi kasutatavate materjali omadused oleksid m\u00e4\u00e4ratud ja teada, kuidas need masinas k\u00e4ituvad. See on piisavalt interdistsiplinaarne tegevus, mida ei saa teha ainult \u00fche uurimisr\u00fchma ulatuses. Seega peab 3D-printimist k\u00e4sitlev teadustegevus olema laiap\u00f5hjaline.<\/p>\n

Meie oluline tegevus seondub ka juba olemasolevate masinate diagnostikaga, nende t\u00f5rgete p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamise ja t\u00f6\u00f6kindluse tagamisega. Lisaks liiguvad selles suunas ka teadust\u00f6\u00f6d, n\u00e4iteks mis puudutab vigade ennetamist ja t\u00f5rgete prognoosimist ehk nn ennetavat diagnostikat, millega haakub tihedalt ka masin\u00f5pe. \u00dcks uurimisvaldkond on see, kuidas masinate toite v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5\u00f5tmistega saaks v\u00e4ltida \u00fclem\u00e4\u00e4ra paljude sensortite paigaldamist, et masinate t\u00f6\u00f6d j\u00e4lgida, samas saada aga v\u00e4gagi usaldusv\u00e4\u00e4rsed tulemused masinas tekkinud parameetrite muutuste kohta.<\/p>\n

\"3D<\/p>\n

Millise teadust\u00f6\u00f6 tulemuse \u00fcle oled eriti uhke?<\/p>\n

Oleme teinud TalTechis valmis praktiliselt maailma esimese 3D-prinditud elektrimasina t\u00f6\u00f6tava protot\u00fc\u00fcbi. Selleks oli pisikene elektrimootor, mis t\u00f6\u00f6tab magnetilise takistuse p\u00f5him\u00f5ttel. Selliseid masinaid rakendatakse sagedasti veoajamites. T\u00f5si, masina mootori m\u00e4hised tehti ikkagi tavap\u00e4rasel konventsionaalsel moel, sest TalTechis lihtsalt puudub veel v\u00f5imekus vaske printida.<\/p>\n

Praeguseks on sellel alal meil ka m\u00f5ned patendid v\u00f5etud. Need puudutavad 3D-printimist traditsioonilistest m\u00e4rksa suurema v\u00f5imsustihedusega masinate tootmisel. See n\u00f5uab muu hulgas ka seda, et 3D-printimise enda tehnoloogia j\u00f5uaks veel m\u00f5nev\u00f5rra edasi areneda.<\/p>\n

Mida sa oma teadust\u00f6\u00f6s veel korda sooviks saata?<\/p>\n

Suur ja pikk eesm\u00e4rk on, et minu ja meie uurimisr\u00fchma saavutused j\u00f5uaksid reaalsesse tootmisse ja Eestis tekiks elektrimasinate 3D-printimisele spetsialiseerunud t\u00f6\u00f6stusharu. Tekiksid uued ettev\u00f5tted v\u00f5i aitaks see valdkond luua lisandv\u00e4\u00e4rtust olemasolevatele ettev\u00f5tetele. 3D-printimine v\u00f5imaldaks kasutusele v\u00f5tta p\u00e4ris uudseid tehnoloogiaid, see oleks neile konkurentsieeliseks kogu maailmas. Aga see k\u00f5ik n\u00f5uab teadusliku poole pealt veel \u00fcksjagu olulist t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Olulise osa tegevusest moodustab ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6. Olen juba nii eesti kui inglise keeles publitseerinud \u00fche elektrimasinate raamatu, loodetavasti \u00f5nnestub l\u00e4hiajal v\u00e4lja anda ka masinate \u00fclesannete kogu. See on \u00f5ppematerjal, mille abil saab teada, kuidas erinevate elektrimasinate karakteristikuid arvutada. \u00d5ppematerjali v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine on olulise t\u00e4htsusega, et see valdkond rakenduslikult areneks ja ka teadust\u00f6\u00f6 edeneks.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Amet: Tallinna Tehnika\u00fclikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor. Peamised uurimissuunad: elektrotehnika valdkond \u2013 elektrimasinad, elektrimasinate projekteerimine, elektrimasinate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":161166,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,246],"class_list":{"0":"post-161165","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-taltech"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116455774864786930","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161165\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/161166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=161165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=161165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}