\u201eKui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% v\u00e4hem kui meestel. V\u00f5ib \u00f6elda, et tegu on l\u00e4bi aastate parima n\u00e4itajaga,\u201c t\u00f5des statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgal\u00f5he on viimase 15 aastaga v\u00e4henenud 10,7 protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n
Suurim palkade ebav\u00f5rdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas<\/p>\n
Tegevusalade andmeid l\u00e4hemalt vaadates selgub, et n\u00e4itajad on valdkonniti erinevad. \u201eK\u00f5ige suurem palkade ebav\u00f5rdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse (21,4%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (20,8%) tegevusaladel,\u201c loetles Vaikmets.<\/p>\n
Traditsiooniliselt valivad naised enam humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade erialasid, samal ajal kui mehed suunduvad sagedamini tehnoloogia- ja IT-valdkonda, kus palgatase ongi keskmisest k\u00f5rgem.<\/p>\n
Krista Vaikmets<\/p>\n
Olulist palgal\u00f5he v\u00e4henemist on viimastel aastatel t\u00e4heldatud info ja side tegevusalal, kus sooline palgal\u00f5he on j\u00f5udnud viimaste aastate madalaimale tasemele. \u201eKuigi statistikaameti kogutud andmete p\u00f5hjal ei ole v\u00f5imalik otseselt hinnata palgal\u00f5he muutuste p\u00f5hjuseid, v\u00f5ib siiski eeldada, et selle v\u00e4henemisele on kaasa aidanud naistele suunatud tehnoloogia- ja IT-valdkonna \u00f5ppe- ning \u00fcmber\u00f5ppeprogrammid. Traditsiooniliselt valivad naised enam humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade erialasid, samal ajal kui mehed suunduvad sagedamini tehnoloogia- ja IT-valdkonda, kus palgatase ongi keskmisest k\u00f5rgem,\u201c t\u00f5des Vaikmets, lisades, et kui ka naised j\u00f5uavad k\u00f5rgemapalgalistes tehnoloogiavaldkondades k\u00f5rgematele ametikohtadele, v\u00f5ib see kaasa aidata meeste ja naiste palgaerinevuste v\u00e4henemisele.<\/p>\n
Eestis on ka kolm tegevusvaldkonda, kus naiste tunnitasu on meeste tunnitasust k\u00f5rgem: veondus ja laondus (\u201315,4%), kinnisvara (\u201312,4%) ning muud teenindavad tegevusalad (\u20132,3%). <\/p>\n
Alla 5% j\u00e4i palgal\u00f5he kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas, veevarustuse, kanalisatsiooni, j\u00e4\u00e4tme- ja saastek\u00e4itluse valdkonnas ning ehitusvaldkonnas.<\/p>\n
Naiste keskmine brutotunnipalk oli 11,40 eurot ja meestel 13 eurot<\/p>\n
K\u00f5ige k\u00f5rgem keskmine brutotunnipalk oli info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, kus mehed teenisid 21,6 eurot ning naised vastavalt 18,4 ja 16,9 eurot tunnis. \u201eSuurim palgal\u00f5he on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, kus naiste tunnipalk on 5,2 eurot v\u00e4iksem kui meestel. Info ja side tegevusalal on naiste tunnipalk 3,7 eurot v\u00e4iksem kui meestel,\u201c lausus juhtivanal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n
K\u00f5ige madalamat brutotunnitasu makstakse j\u00e4tkuvalt majutuse ja toitlustuse tegevusalal \u2013 meest\u00f6\u00f6tajatele 8,6 eurot ning naist\u00f6\u00f6tajatele 7,5 eurot. <\/p>\n
Viimase 15 aastaga on brutotunnipalk nii mees- kui naist\u00f6\u00f6tajatel t\u00f5usnud 7 euro v\u00f5rra \u2013 vastavalt 7,3 ja 7 eurot.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (58)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eKui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% v\u00e4hem kui meestel.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":160519,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,25116,23,24,22,20,30],"class_list":["post-161291","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sooline-palgalohe","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116457166771081615","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161291"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161291\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/160519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=161291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=161291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}