Eesti on v\u00f5tnud endale ambitsioonika eesm\u00e4rgi rekonstrueerida enne aastat 2000 ehitatud hoonefond terviklikult aastaks 2050. Seda protsessi, mida sageli nimetatakse renoveerimislaineks, raamib vajadus v\u00e4hendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Tehnilised lahendused on olemas ning eesm\u00e4rk n\u00e4ib selge.<\/p>\n
Ometi on j\u00e4\u00e4nud vastuseta k\u00fcsimus, mil moel see eesm\u00e4rk ikkagi saavutatakse, kuna meie renoveerimise tempo on selgelt eesm\u00e4rgi saavutamise jaoks liiga aeglane. Kuidas j\u00f5uda praeguselt ligikaudu \u00fcheprotsendiliselt renoveerimistempolt aastas mitmekordse kasvuni?<\/p>\n
\u00dcha selgemaks saab, et renoveerimislaine peamised takistused on sotsiaalsed ja institutsionaalsed ehk seotud inimeste hoiakute, otsustusprotsesside ja poliitikate killustatusega.<\/p>\n
Probleemid<\/p>\n
Praegune renoveerimislaine l\u00e4henemine on tugevalt tehno-finantsiline. Eeldatakse, et kui pakkuda piisavalt toetusi ja h\u00e4id tehnilisi lahendusi, siis langetavad korteri\u00fchistud ratsionaalse otsuse ja asuvad renoveerima.<\/p>\n
Mingi piirini peab see paika. \u00dchelt poolt on meil t\u00f5esti piisavalt v\u00f5imekaid \u00fchistuid, kes riikliku toe abil on valmis renoveerima. Ent toetusp\u00f5hine mudel on toonud kaasa selle, et need \u00fchistud ootavad j\u00e4rgmisi taotlusvoore, selle asemel et investeerimisotsuseid iseseisvalt teha. See viitab toetuss\u00f5ltuvuse tekkele, mis pidurdab turu loomulikku arengut ning loob eelduse, et toetused on alaline praktika ilma milleta ei renoveerita.<\/p>\n
Lisaks tekitab v\u00e4ljakutseid ka suured piirkondlikud erinevused. V\u00e4iksemates ja kahanevates piirkondades on renoveerimine sageli majanduslikult ebaatraktiivne, sest kinnisvara v\u00e4\u00e4rtus ei kasva investeeringuga samas tempos. Samal ajal on just nendes piirkondades elanike sissetulekud madalamad ning ligip\u00e4\u00e4s laenurahale piiratum.<\/p>\n
Lihtsustatult t\u00e4hendab see, et laenuraha ja renoveerimise hind on kallimad, aga hoone v\u00e4\u00e4rtus isegi peale investeeringut madal. See tekitab riski, et renoveerimislaine s\u00fcvendab regionaalset ja sotsiaalset kihistumist. Kuigi seda v\u00e4ljakutset \u00fcritatakse toetuse regionaalse differentseerimisega leevendada, n\u00f5uaks see palju p\u00f5hjalikumat s\u00fcvenemist probleemi.<\/p>\n
Eraldi tasub v\u00e4lja tuua ka poliitikate killustatuse. Renoveerimislaine on vahetult seotud eluasemekriisi, demograafiliste muutuste ja regionaalarenguga, kaudsemalt aga ka n\u00e4iteks julgeoleku k\u00fcsimustega ning kasvava energiavaesusega. Ometi k\u00e4sitletakse neid valdkondi sageli eraldiseisvalt, mis tekitab poliitikate vastassuunalisuses. Kui regionaalpoliitika praktikas soodustab elanikkonna koondumist keskustesse, samal ajal kui renoveerimispoliitika p\u00fc\u00fcab parandada elamufondi \u00fcle kogu riigi, tekib sisuline vastuolu.<\/p>\n
“Samal ajal jooksevad paljud projektid ummikusse just kohaliku tasandi koosk\u00f5lastustes.”<\/p>\n
Haldustasandite vaheline koost\u00f6\u00f6 on samuti puudulik. Kuigi elamumajandus on seaduse j\u00e4rgi kohalike omavalitsuste \u00fclesanne, on renoveerimisprotsess tugevalt tsentraliseeritud ministeeriumi tasandile. Samal ajal jooksevad paljud projektid ummikusse just kohaliku tasandi koosk\u00f5lastustes, mis viitab vajadusele selgema rollijaotuse ja parema koordineerimise j\u00e4rele.<\/p>\n
Probleemikaardistuse l\u00f5puks \u2013 ja minu silmis k\u00f5ige olulisemalt \u2013 alahinnatakse sotsiaalseid tegureid, kuna renoveerimine puudutab inimeste kodu, turvatunnet ja tulevikuv\u00e4ljavaateid.<\/p>\n
Korteri\u00fchistu jaoks t\u00e4hendab tervikrenoveerimine sageli aastak\u00fcmnetepikkust laenukohustust. Isegi kui projekt on majanduslikult tasuv, v\u00f5ib see tunduda riskantne, eriti eakamate v\u00f5i v\u00e4iksema sissetulekuga elanike jaoks.<\/p>\n
Oluline on ka kogukondlik m\u00f5\u00f5de. Suurtes kortermajades on sotsiaalsed sidemed sageli n\u00f5rgad ning puudub \u00fchine arusaam tulevikust. Kui puudub usaldus ja koost\u00f6\u00f6valmidus ning “meie” tunne, muutub ka \u00fchise investeerimisotsuse tegemine keeruliseks.<\/p>\n
Lisakihina tulevad siia veel juurde k\u00e4itumuslikud tegurid, nagu kaotuse v\u00e4ltimine ja status quo eelistamine, mis m\u00e4ngivad siin olulist rolli. Inimesed ei pruugi teha “ratsionaalseid” otsuseid, kui need t\u00e4hendavad suurt ebakindlust. Seda toetavad n\u00e4ited praktikas, on \u00fchistuid, kes p\u00f5him\u00f5tteliselt ei soovi renoveerida, s\u00f5ltumata toetuse suurusest.<\/p>\n
V\u00f5imalikud lahendused<\/p>\n
Eesti vajab renoveerimispoliitika mitmekesistamist. Toetused j\u00e4\u00e4vad oluliseks, aga nende iseloom peaks muutuma lausalisest meetmest palju t\u00e4psemaks ja vajadusep\u00f5hiseks.<\/p>\n
Lisaks toetustele tuleb arendada alternatiivseid finantsmudeleid, mis v\u00e4hendavad s\u00f5ltuvust riigirahast. N\u00e4iteks v\u00f5iks enam soodustada lahendusi, mis loovad \u00fchistutele t\u00e4iendavaid sissetulekuallikaid, olgu selleks juurdeehitused v\u00f5i energia\u00fchistud. Soodustamise all pean ma silmas n\u00e4iteks alustuseks \u00f5igusruumi muutmist moel, et sellised tegevused oleks \u00fcldse m\u00f5eldavad ka suuremate kortermajade puhul.<\/p>\n
Samuti on oluline poliitikate parem sidustamine. Renoveerimislainet on osa laiemast eluaseme- ja regionaalpoliitikast ja see t\u00e4hendab ka vajadust regionaalselt diferentseeritud l\u00e4henemise j\u00e4rele, kus arvestatakse demograafilisi ja majanduslikke trende \u00fchelt poolt, teisalt piirkondlike arenguambitsioone.<\/p>\n
See on tehtav vaid siis, kui tugevdada kohalikku tasandit ja viia renoveerimine inimestele l\u00e4hemale. \u00dcheks v\u00f5imalikuks lahenduseks on regionaalsete nn \u00fckspunktide (one-stop-shop) loomine, mis pakuvad \u00fchistutele terviklikku tuge alates n\u00f5ustamisest kuni projektide elluviimiseni. Mitte k\u00f5ik \u00fchistu esimehed ei suuda end viia tasemele, kus nad tunnevad enesekindlust ja valmidust v\u00f5tta arvestatav vastutuse koormus, mis tervikrenoveerimine kahtlemata on.<\/p>\n
L\u00f5puks \u2013 ja see on ehk k\u00f5ige keerulisem, kui k\u00f5ige odavam \u2013 tuleb muuta viisi, kuidas renoveerimisest r\u00e4\u00e4gitakse. Seni domineeriv tehniline ja CO\u2082-keskne kommunikatsioon j\u00e4tab suure hulga inimesi lihtsalt k\u00fclmaks.<\/p>\n
Kui soovime laiemat \u00fchiskondliku kaasatust, peab kommunikatsioon l\u00e4htuma kodust, mitte hoonest; turvatundest ja elukvaliteedist, mitte energiat\u00f5hususest ja CO2 heitmest. Inimesi huvitab tavaliselt see, mis on tajutavalt l\u00e4hedal ja oma. Jutt poolanon\u00fc\u00fcmse kortermaja energiat\u00f5hususest j\u00e4tab enamasti inimesed k\u00fclmaks. Siiski n\u00f5ustuvad k\u00f5ik, et teatud perioodi tagant tuleb oma kodus \u00fcks suurem remont ette v\u00f5tta.<\/p>\n
Kuni renoveerimine j\u00e4\u00e4b pelgalt tehniliseks projektiks, tuleb leppida paratamatult aeglase tempoga. Kui aga suudame selle keskmesse tuua energiat\u00f5hususe asemel inimese ja kodu, siis v\u00f5ib renoveerimislaine l\u00f5puks ka p\u00e4riselt hoo sisse saada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti on v\u00f5tnud endale ambitsioonika eesm\u00e4rgi rekonstrueerida enne aastat 2000 ehitatud hoonefond terviklikult aastaks 2050. Seda protsessi, mida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":161446,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,20034,55480,34,36,31,32,21,4080,6198,6196,28,29,75622,19,25,3514,75623,23,24,22,20,30],"class_list":["post-161445","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elamud","tag-elamufond","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kohalikud-omavalitsused","tag-korteriuhistud","tag-kortermajad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-markus-toompere","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-renoveerimine","tag-renoveerimispoliitika","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116458291609597389","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161445"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161445\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/161446"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161445"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=161445"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=161445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}