Kohtu kommunikatsiooni tarbeks fotode tegemine. Istume koos kolleegidega maa- ja ringkonnakohtust P\u00e4rnu maantee 7 ajaloolise kohtumaja v\u00f5imsate trepihallikaarte all kohvinurgas, kohvitassid k\u00e4es. Kehastame asjalikku, aga samas meeleolukat t\u00f6ist seltskonda. Otsime pildistamise ajaks jututeemat.<\/p>\n
“Mis sul seal m\u00e4rkmikus ees ootab?” k\u00fcsin pressiesindaja Marialt. “Mul on siin kogu lehek\u00fclg teie hundilahendite aegu t\u00e4is”, n\u00e4itab Maria oma m\u00e4rkmikku.<\/p>\n
Vestlus l\u00e4heb kohe k\u00e4ima. Iga\u00fchel on midagi arvata huntide, karude ja ilveste kohta. L\u00f5puks l\u00f6\u00f6b kaasa isegi fotograaf Silver. Ta r\u00e4\u00e4gib, et tema uues kodukandis ei soovitata koera \u00fcksi \u00f5ue peale lasta, sest n\u00e4htud on nii ilvest kui ka hunte. Paistab, et see ei heiduta teda ennast aga p\u00f5rmugi. “Ma tahaks v\u00e4ga neid pildistada!” lisab ta hoopis.<\/p>\n
Eesti kolme suurkiskja \u2013 pruunkaru, hundi ja ilvese (Ursus arctos, Canis lupus ja Lynx lynx) \u2013 kaitset v\u00f5i k\u00fcttimist k\u00e4sitlevad otsused p\u00e4lvivad enamasti elavat avalikku t\u00e4helepanu. K\u00f6itvad, kuid ka k\u00f5hedust tekitavad suured loomad, kellega oma kodukamarat jagame, l\u00e4hevad paljudele v\u00e4ga korda. Uuriks seega, kust need vaidlused on alguse saanud. Millele toetudes halduskohtud kirgi k\u00fctvaid otsuseid teevad ja mida kohtupraktikas senini on leitud?<\/p>\n
Hundiseadustest meil ja mujal<\/p>\n
Jahiseaduse \u00a7 22 lg 2 n\u00e4eb ette, et keskkonnaamet kehtestab igaks jahiaastaks pruunkaru, hundi ja ilvese k\u00fcttimismahu. Jahiaasta ei alga seejuures mitte 1. jaanuarist, vaid hoopis 1. m\u00e4rtsist. K\u00fcttimismahu m\u00e4\u00e4ramisel tugineb amet hundi, ilvese ja pruunkaru kaitse ja ohjamise tegevuskavale1, mis on praegu kehtestatud aastateks 2022 kuni 20312.<\/p>\n
Tegevuskavas on seatud eesm\u00e4rk, et Eesti \u00fchiskond toimiks ja areneks rahumeelselt koos tugevate ja oma \u00f6koloogilist funktsiooni t\u00e4itvate suurkiskja-asurkondadega. Kavas on teadlastega koost\u00f6\u00f6s paika pandud, mitu pesakonda karusid, hunte ja ilveseid v\u00f5iks Eestis olla, et pidada nende seisundit soodsaks ja j\u00e4tkusuutlikuks. Hundi alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv peaks enne jahihooaega olema vahemikus 20\u201330, ilvese oma \u00fcle 80 ja pruunkarul \u00fcle 70.<\/p>\n
Populatsiooni kehva olukorra t\u00f5ttu pole alates 2016. aasta jahihooajast lubatud ilveseid k\u00fcttida. Tegevuskavas on ette n\u00e4htud, et ilvese k\u00fcttimisega ei alustata enne, kui pesakondade arv on v\u00e4hemalt sada. Kuna ilvese arvukus meie metsades on kasvanud, ei saa v\u00e4listada, et l\u00e4hiaastatel seda siiski kaalutakse. Seni on kohtud k\u00fcttimismahtude vaidlustes tegelenud aga hundi ja karuga.<\/p>\n
Suurkiskjate kaitse ja ohjamise otsuste tegemisel ei ole Eesti riigil vabad k\u00e4ed. Esmalt peame silmas pidama Euroopa N\u00f5ukogu v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud “Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni” (Berni konventsiooni)3 n\u00f5udeid. Konventsiooniga on liitunud nii Eesti kui ka Euroopa Liit (EL).4<\/p>\n
“Kaitset otsustati leevendada, et v\u00f5imaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust hundi levila j\u00e4tkuvast laienemisest tingitud sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel.”<\/p>\n
Pruunkaru on konventsiooni teises lisas, kus on loetletud rangelt kaitstavad liigid. Hunt ja ilves on kolmandas lisas, kus on loetletud v\u00e4hem ohustatud ja leebema kaitse all olevad liigid. Seejuures v\u00e4hendati hundi ohuhinnangut ja liigutati ta teisest lisast kolmandasse alles hiljaaegu \u2013 2025. aasta kevadel.5 Berni konventsiooni alaline komitee leidis, et hundil l\u00e4heb Euroopas senisest paremini. K\u00fcmne aastaga on nende arvukus pea kahekordistunud: umbes 11 000 isendilt 20 000-ni.6 Kaitset otsustati leevendada, et v\u00f5imaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust hundi levila j\u00e4tkuvast laienemisest tingitud sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel.<\/p>\n
Liikmesriikidel on kohustus tagada, et konventsiooni kolmanda lisa liigi populatsiooni s\u00e4ilimine ei sattuks k\u00fcttimise t\u00f5ttu ohtu (art 7). Rangema kaitsere\u017eiimiga teises lisas oleva liigi isendit v\u00f5ib surmata \u00fcksnes erandjuhul, kui muud v\u00f5imalust n\u00e4iteks p\u00f5llukultuuride, koduloomade v\u00f5i inimeste ohutuse tagamiseks ei ole (art-d 6 ja 9).<\/p>\n
Teiseks on suurkiskjate kaitse ja ohjamise otsuste juures keskse t\u00e4hendusega EL-i loodusdirektiiv7 ja seda t\u00f5lgendav Euroopa Kohtu praktika.<\/p>\n
“Mis on Euroopa Liidul asja meie karude, huntide ja ilvestega?” v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus. “Loodusliku loomastiku kaitsmine on oluline \u00fcldistest huvidest l\u00e4htuv eesm\u00e4rk, mida \u00fchendus taotleb,” on kirjas loodusdirektiivi p\u00f5hjendustes. “Liikmesriikide Euroopa territooriumil muutub looduslike elupaikade olukord j\u00e4rjest halvemaks ja \u00fcha rohkem looduslikke liike on t\u00f5siselt ohustatud; v\u00f5ttes arvesse, et ohustatud elupaigad ja liigid moodustavad osa \u00fchenduse loodusp\u00e4randist ja neid \u00e4hvardavad ohud on tihti piiri\u00fclest laadi, tuleb nende s\u00e4ilitamiseks v\u00f5tta meetmeid \u00fchenduse tasandil”.<\/p>\n
Ka loodusdirektiivi j\u00e4rgi on kaitsealused liigid jagatud erineva rangusastmega kaitsekategooriatesse. Kaitsere\u017eiim on seejuures sarnane Berni konventsiooni omale.<\/p>\n
Leebema kaitse all on viiendas lisas olevad liigid. Nende k\u00fcttimist v\u00f5ib lubada, kuid liikmesriikidel tuleb tagada liigi soodsa kaitsestaatuse s\u00e4ilimine (art 14). Liigi kaitsestaatus on soodne, kui populatsioon on p\u00fcsinud pikaajaliselt eluj\u00f5uline, tema looduslik leviala on stabiilne ega n\u00e4ita v\u00e4henemise m\u00e4rke (art 1 p “i”).<\/p>\n
Direktiivi neljandasse lisasse on kantud range kaitse all olevad liigid, mille isendite tapmine on reeglina keelatud (art 12). Erandjuhul, kui muud rahuldavat lahendust ei ole ja populatsiooni soodne seisund s\u00e4ilib, v\u00f5ib lubada isendite tapmist erinevate oluliste huvide kaitsmise eesm\u00e4rgil \u2013 n\u00e4iteks selleks, et \u00e4ra hoida olulist kahju viljasaagile v\u00f5i kariloomadele, samuti elanikkonna ohutuse huvides (art 16).<\/p>\n
Pikka aega on nii pruunkaru, hunt kui ka ilves olnud Euroopas \u00fcldreeglina neljanda lisa loomad ehk siis range kaitse all. Vastavalt kohalikele oludele on liikmesriikidel olnud v\u00f5imalik l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida erandi tegemise \u00fcle. Nii on m\u00f5nede Euroopa piirkondade suurkiskjad olnud siiski leebema kaitsere\u017eiimi all.<\/p>\n
Ka Eesti puhul kehtib erand: meie hundi- ja ilvesepopulatsioonid arvati juba liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusel loodusdirektiivi neljandast lisast v\u00e4lja.8 Neile rakendub viienda lisaga tagatud kaitse. Hiljaaegu toimus aga oluline \u00fcleeuroopaline muutus. P\u00e4rast seda, kui hundi kaitsestaatust Berni konventsiooni alusel alandati, muudeti 2025. a suvel ka loodusdirektiivi. K\u00f5ik Euroopa hundid arvati direktiivi viiendasse ehk leebema kaitsere\u017eiimiga lisasse.<\/p>\n
Direktiivi s\u00e4tted, mis puudutavad suurkiskjate jahi lubamise v\u00f5imalust, on Eestis \u00fcle v\u00f5etud v\u00e4ga napis\u00f5naliselt “Jahieeskirjaga”9. Eeskirja j\u00e4rgi v\u00f5ib karule pidada jahti augustist oktoobrini kahjude v\u00e4ltimiseks kahjustuspiirkonnas v\u00f5i inimeste elu-tervise kaitseks.<\/p>\n
Hundijaht on lubatud 1. novembrist kuni jahiaasta l\u00f5puni ja ilvesejaht 1. detsembrist jahiaasta l\u00f5puni. Koosm\u00f5jus varem viidatud jahiseaduse s\u00e4ttega v\u00f5ib suurkiskjaid k\u00fcttida keskkonnaameti kindlaks m\u00e4\u00e4ratud mahus. T\u00e4psustuste osas, mis puudutavad liigi soodsa kaitsestaatuse s\u00e4ilimise n\u00f5uet v\u00f5i alternatiivide puudumist, on kohtupraktikas l\u00e4htutud otse direktiivist.10<\/p>\n
Looduskaitseseadus n\u00e4eb ette, et pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahju, samuti kahju ennetamiseks tehtud kulutused h\u00fcvitab osaliselt riik.11<\/p>\n
Euroopa Kohtu praktika<\/p>\n
Vaatame k\u00f5igepealt, mida on suurkiskjate k\u00fcttimise kohta leidnud Euroopa Kohus. N\u00fc\u00fcdseks on Euroopa Kohtusse j\u00f5udnud rida hundijahi asju. Kuna suurem osa Euroopa hundipopulatsioone on senini olnud loodusdirektiivi rangema, neljanda lisa kaitse all, saame hundilahenditest suuniseid eelk\u00f5ige oma karujahijuhtumite tarbeks.<\/p>\n
Alustuseks \u00fcks varasem rikkumismenetluse lugu: C\u2011342\/05 komisjon vs. Soome (14. juuni 2007. a otsus). Soome hundid on valdavalt olnud rangema kaitsere\u017eiimi all, v.a p\u00f5hjap\u00f5drakasvatusalade asurkonnad. Kohtuasi puudutab Soome seda osa, kus hundid olid range kaitse all. Soome riik lubas piiratud ulatuses hundijahti, et ennetada hundi tekitatavat kahju. Euroopa Komisjon leidis, et Soome on seejuures rikkunud loodusdirektiivi n\u00f5udeid.<\/p>\n
Komisjon leidis, et hundikahju on v\u00f5imalik v\u00e4ltida ka muul viisil kui ennetava k\u00fcttimisega. Kasutada saab peletusvahendeid ja elektrikarjuseid. Kariloomad ja koerad saab sulgeda \u00f6\u00f6seks siseruumidesse. Juhuslikud kahjud saab riik karjapidajatele h\u00fcvitada. Lisaks juhtis komisjon t\u00e4helepanu sellele, et kui k\u00fcttimiseks antakse luba ennetavalt, on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et surmatakse just neid hunte, kes p\u00f5hjustavad olulist kahju.<\/p>\n
Euroopa Kohus t\u00f5des, et Soome riik ei olnud hinnanud ennetava jahi m\u00f5ju hundipopulatsiooni seisundile. Ka polnud riik \u00e4ra n\u00e4idanud, et rahuldavat alternatiivset lahendust pole. Kohus selgitas, et erandlike ohjamismeetmete lubamiseks ei pea iseenesest oluline kahju juba tekkinud olema.<\/p>\n
Siiski pole piisavalt teaduslikku tuge eeldusel, et \u00fche v\u00f5i paari isendi surmamine hundikarjast loomade inimpelglikkust suurendaks. On ka vastupidist teadusinfot, mille p\u00f5hjal v\u00f5ib karja l\u00f5hkumine ohte hoopis suurendada. Kuna Soome lubas ennetavat jahti, ilma et oleks \u00e4ra n\u00e4idanud, et see kahju tegelikult v\u00e4ltida aitaks, rikkus riik loodusdirektiivist tulenevaid kohustusi.<\/p>\n
Kohtuasjas C-674\/17 Luonnonsuojeluyhdistys Tapiola (10. oktoobri 2019. a otsus) esitas eelotsusetaotluse Soome k\u00f5rgem halduskohtus. Soome kohtusse p\u00f6\u00f6rdus keskkonna\u00fchendus, kes vaidlustas kahele jahimehele antud loa tappa 2015\/2016 jahihooajal kokku seitse hunti. K\u00fcttimist lubati \u00fcldisel populatsiooni ohjamise eesm\u00e4rgil, eelk\u00f5ige selleks, et suurendada piirkonna inimeste sallivust kriimsilmade vastu ja v\u00e4hendada salak\u00fcttimist. Seaduslikku k\u00fcttimist lubades salak\u00fcttimisele vastu astumisega loodeti ka huntide elu ohutumaks muuta ja neid seega paremini kaitsta. Soome kohus k\u00fcsis Euroopa Kohtult, kas direktiivi alusel on lubatud anda hundijahiks luba salak\u00fcttimise ohjeldamise eesm\u00e4rgil.12<\/p>\n
Euroopa Kohus t\u00f5des, et salak\u00fcttimisega v\u00f5itlemine on oluline eesm\u00e4rk ja suur v\u00e4ljakutse. Pole aga usaldusv\u00e4\u00e4rseid teaduslikke andmeid, et jahi lubamine tegelikult salak\u00fcttimist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendaks. Salak\u00fcttimise vastu saab v\u00f5idelda t\u00f5husa j\u00e4relevalvega ja erinevate elanikkonna turvatunnet suurendavate meetmetega. Soome riik ei ole \u00e4ra n\u00e4idanud, et alternatiivseid lahendusi t\u00f5esti poleks. Jahilube andes ei olnud riik n\u00f5uetekohaselt v\u00e4lja selgitanud ka k\u00f5nealuse hundipopulatsiooni kaitsestaatust ja k\u00fcttimise m\u00f5ju sellele.<\/p>\n
Seadusliku k\u00fcttimise m\u00f5ju hinnates tuli arvestada seda, et v\u00f5savillemite populatsiooni ohustas samas piirkonnas oluliselt ka salak\u00fcttimine. Kohus r\u00f5hutas, et erandeid tehes peab liikmesriik l\u00e4htuma parimast olemasolevast teadusinfost. See n\u00f5ue kehtib ka rahuldavate alternatiivide olemasolu v\u00e4ljaselgitamisel. Juhul kui teadusandmed annavad aluse kahelda erandi tegemise tingimuste t\u00e4idetuses, tuleb l\u00e4htuda ettevaatusp\u00f5him\u00f5ttest ja j\u00e4tta jahiluba andmata.<\/p>\n
J\u00e4rgmine hundijahti puudutav eelotsusetaotlus j\u00f5udis Euroopa Kohtusse Rumeeniast: kohtuasi C-88\/19 Alian\u021ba pentru combaterea abuzurilor (11. juuni 2020. a otsus). Kohtuasi sai alguse hundist, kellel tekkis komme k\u00fclastada \u00fcht koduhoovi, m\u00e4ngida seal koertega ja s\u00fc\u00fca nende toitu. Kohale saabusid metsloomaameti t\u00f6\u00f6tajad koos loomaarstiga. Susi uimastati ja viidi minema. Plaanis oli toimetada ta varjupaika, kus hoiti loomaaedadest p\u00e4\u00e4stetud hunte. Loom sai aga transpordi k\u00e4igus pakku ja peitis end \u00fcmbruskonna metsadesse.<\/p>\n
Kohalik MT\u00dc esitas asjaosaliste vastu kuriteokaebuse, leides, et hundiga toimetamiseks tulnuks k\u00f5igepealt taotleda luba erandis\u00e4tete alusel. Rumeenia kohus k\u00fcsis Euroopa Kohtult, kas loodusdirektiivi erandis\u00e4tteid tuleb kohaldada ka olukorras, kus kaitsealune loom on lahkunud oma looduslikust elupaigast.<\/p>\n
Euroopa Kohus selgitas, et kaitsekord ei s\u00f5ltu sellest, kus hunt parajasti viibib. Loodus\u00addirektiivi alusel on kaitstud k\u00f5ik loomad, kes elavad looduses v\u00f5i metsikult ning kellel on seega looduslikes \u00f6kos\u00fcsteemides oma roll. Looma looduslik levila, st ala, kus ta elab, liigub v\u00f5i toitub, v\u00f5ib langeda kokku ka inimasustuse alaga. Hundid elavad paljudes liidu piirkondades inimeste kasutuses olevate alade vahetus l\u00e4heduses. Direktiivi erandi s\u00e4tted ongi muuhulgas ette n\u00e4htud konfliktiolukordade lahendamiseks. Liikmesriigid peavad kehtestama normid, mis v\u00f5imaldavad vajaduse korral teha t\u00f5husaid ja \u00f5igeaegseid, teaduslikult p\u00f5hjendatud erandeid kaitsere\u017eiimist.<\/p>\n
J\u00e4rgmine eelotsusetaotlus, kohtuasjas C-436\/22 ASCEL (29. juuli 2024. otsus), p\u00e4rineb Hispaaniast ja puudutas piirkonda, kus huntidele rakendub leebem, viienda lisa kaitse (Douro j\u00f5e orust p\u00f5hja pool). Hispaania kohtusse p\u00f6\u00f6rdus keskkonna\u00fchendus, kes vaidlustas riigi kehtestatud hundijahikava. Esmalt tekkis riigisisesel kohtul kahtlus, kas leebem kaitsere\u017eiim riigi p\u00f5hjapoolses osas on \u00fcldse p\u00f5hjendatud, arvestades huntide \u00fcldist kehva k\u00e4ek\u00e4iku Hispaanias. Teiseks k\u00fcsis Hispaania kohus selgitusi selle kohta, millises ruumilises perspektiivis tuleb hinnata liigi kaitsestaatust, kui otsustatakse hundijahi lubamise \u00fcle.<\/p>\n
Euroopa Kohus selgitas, et see, et liik on kantud direktiivi viiendasse, leebema kaitsere\u017eiimiga lisasse, ei t\u00e4henda, et tegu oleks tingimata soodsas seisundis oleva liigiga. Ka viienda lisa liike v\u00f5ib k\u00fcttida \u00fcksnes juhul, kui liigi soodne seisund s\u00e4ilib. Vastasel juhul tuleb jaht keelata. Jaht tuleb keelata ka juhul, kui tagatud pole t\u00f5hus j\u00e4relevalve liigi seisundi \u00fcle. Seda, kas liik on heas seisus, tuleb hinnata esmalt kohalikul ja riigi tasandil ning seej\u00e4rel v\u00f5imaluse korral ka piiri\u00fclesel tasandil. Kasutada tuleb uusimaid teadusandmeid ja juhinduda ettevaatusp\u00f5him\u00f5ttest.<\/p>\n
Euroopa Kohtusse j\u00f5udsid ka Austria hundid: kohtuasjas C-601\/22 WWF \u00d6sterreich jt (11. juuli 2024. aasta otsus). Lugu sai alguse kriimsilmast, kes murdis alpikarjamaadel k\u00fcmneid lambaid. Tirooli liidumaa valitsus otsustas anda loa hunti k\u00fcttida. Alternatiivseid meetmeid ei peetud otstarbekaks. Alpides peetavad lambakarjad on v\u00e4ikesed. Kaitsemeetmed (tarade ehitamine, karjakoerte pidamine, karjuste palkamine) oleks lambakasvatajatele v\u00e4ga kulukad.<\/p>\n
Keskkonnaorganisatsioonid vaidlustasid selle otsuse, mispeale Austria kohus esitas eelotsusetaotluse. Kohus uuris, kas erandi lubamisel v\u00f5ib arvestada ka tulevast kaudset majanduskahju, mis kaasneb sellega, kui karjapidajad traditsioonilisest lambakasvatusest huntide t\u00f5ttu loobuvad. Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad alpikarjamaad kinni kasvada ja atraktiivsed maastikud kaduda. Kannatada saab nii liigirikkus kui ka turism.<\/p>\n
Kohus leidis, et kaitsere\u017eiimist erandi tegemist ei \u00f5igusta h\u00fcpoteetiline ja abstraktne oht. Kohus pidas muret, et lambakasvatajad pakivad pillid huntide t\u00f5ttu \u00fcldse kotti, liialt \u00fcldiseks ja h\u00fcpoteetiliseks. Oht peab olema omistatav sellele hundile, kelle k\u00fcttimist kaalutakse.<\/p>\n
“Anal\u00fc\u00fcsida tuleb v\u00f5imalust kohandada inimk\u00e4itumist, et soodustada hundipopulatsioonide, karjade ja loomakasvatajate sujuvat koostoimimist.”<\/p>\n
Erandi tegemise tingimuseks on see, et \u00fchtki rahuldavat, teaduslikult ja tehniliselt p\u00f5hjendatud alternatiivi pole. Optimaalse lahenduse leidmiseks tuleb kaaluda erinevate tegutsemisviiside \u00f6koloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalsed eeliseid ning ebamugavusi. Anal\u00fc\u00fcsida tuleb v\u00f5imalust kohandada inimk\u00e4itumist, et soodustada hundipopulatsioonide, karjade ja loomakasvatajate sujuvat koostoimimist.<\/p>\n
Alternatiivse kaitsemeetme kulukust tuleb arvestada, kuid see ei ole m\u00e4\u00e4rava t\u00e4hendusega. Seda tuleb kaaluda kaitsere\u017eiimist erandi tegemise \u00f6koloogilise m\u00f5juga. Liikmesriikidel lasub kohustus t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja s\u00fcsteemsed kaitsekorraldusmeetmed. Riike pole j\u00e4etud selliste meetmete kulude kandmisel \u00fcksi: neil on v\u00f5imalik saada rahastust liidu tasandi programmidest.<\/p>\n
Ja viimaks saavad Euroopas pildile ka meie oma hundid: kohtuasi C-629\/23 Eesti Suurkiskjad (12. juuni 2025. aasta otsus). Eestis p\u00f6\u00f6rdus halduskohtusse keskkonna\u00fchendus, kes vaidlustas loa k\u00fcttida 2020\/2021 jahihooajal 140 hunti. Otsus tugines 2012\u20132021. aastateks kehtestatud tegevuskavale, mille j\u00e4rgi huntide seisund Eestis oli soodne.<\/p>\n
Kava j\u00e4rgi tuli k\u00fcttimise abil hoida huntide arvukust vahemikus 150\u2013250 isendit. Leiti, et see v\u00f5imaldab s\u00e4ilitada populatsiooni head seisundit, kuid v\u00e4hendada samas hundi p\u00f5hjustatavat kahju. Tegevuskavas oli selgitatud, et Balti hundipopulatsioon on Euraasia populatsiooni osa, mille levikuala h\u00f5lmab Eestit, L\u00e4tit, Leedut, Poola kirdeosa, Valgevenet, Ukraina p\u00f5hjaosa ning osa Venemaa oblasteid.<\/p>\n
Kohtuasja riigikohtusse j\u00f5udmise ajaks oli aga kehtestatud uus tegevuskava, mille j\u00e4rgi Eesti hundipopulatsioon ei ole enam soodsas seisundis. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN)13 hinnangul oli Eesti hundipopulatsioon ohualtis staatuses. Kohtusse p\u00f6\u00f6rdunud keskkonna\u00fchendus leidis, et hundi kaitsestaatus Eestis ei ole soodne. Sellise mahuga jahi lubamine raskendaks liigi olukorda veelgi.<\/p>\n
Riigikohus p\u00f6\u00f6rdus Euroopa Kohtusse14, k\u00fcsides n\u00f5u selle kohta, kas populatsiooni seisundit tuleb hinnata liikmesriigi tasandil v\u00f5i laiemas perspektiivis. Ka k\u00fcsis riigikohus, kas liigi kaitsestaatuse hindamisel v\u00f5ib v\u00f5tta arvesse kohalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning ise\u00e4rasusi.<\/p>\n
Euroopa Kohus kordas juba varem \u00f6eldut: liigi kaitsestaatust tuleb eelk\u00f5ige hinnata liikmesriigi tasandil. Kui liigi seisund liikmesriigis pole soodne, ei saa see seal t\u00e4ita oma \u00f6koloogilist funktsiooni. Seda isegi juhul, kui riigisisene populatsioon kujutab endast osa suuremast, soodsa kaitsestaatusega populatsioonist. Loodusdirektiivi alusel antav hinnang ei ole rangelt seotud IUCN-i hinnanguga, kuid IUCN-i j\u00e4reldused v\u00f5ivad kuuluda teadusandmete hulka, mida liikmesriik peab arvestama.<\/p>\n
Liigi kaitsestaatusele hinnangu andmisel on siiski asjakohane selgitada ka seda, kuidas l\u00e4heb huntidel populatsiooni kogu looduslikul levialal, st ka piiri\u00fcleselt. Eriti v\u00e4iksemate riikide puhul v\u00f5ib hundi kui laia liikumisalaga liigi seisund, sh geneetiline mitmekesisus, oluliselt s\u00f5ltuda sellest, mis toimub riigipiiri taga. Riikidel tuleks teha koost\u00f6\u00f6d, sh jagada omavahel teavet teadaolevate piiri\u00fcleste liikumiste ja v\u00f5etavate kaitsekorraldusmeetmete kohta.<\/p>\n
Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka prognoositavaid muutusi piiri\u00fclese liikumise v\u00f5imalustes. N\u00e4iteks v\u00f5ib meie hundipopulatsiooni jaoks olulise muudatuse kaasa tuua piiritarade p\u00fcstitamine Balti riikide, Valgevene ja Venemaa vahele.<\/p>\n
Liikmesriigi olukorda iseloomustavad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised vajadused ning piirkondlikud ja kohalikud ise\u00e4rasused v\u00f5ivad olla liigi seisundi hindamisel asjakohased. Seda p\u00f5hjusel, et need on \u00fched m\u00f5juteguritest, mis v\u00f5ivad pikema aja jooksul m\u00f5jutada huntide levikut ja arvukust riigi territooriumil. Need ei anna aga alust hinnata liigi seisundit soodsaks olukorras, kus kolm soodsa seisundi kumulatiivset tingimust pole t\u00e4idetud.<\/p>\n
Meeldetuletuseks: need on liigi pikaajaline eluj\u00f5ulisus oma looduslikus elupaigas, loodusliku levila stabiilsus ja piisavalt suur elupaik liigi pikaajaliseks s\u00e4ilimiseks.<\/p>\n
Riigikohtul tuleb n\u00fc\u00fcd selgitada, kas hundi seisundit peeti 2012\u20132021 tegevuskavas p\u00f5hjendatult soodsaks. Kui see on nii, tuleb riigikohtul otsustada, kas 140 hundi k\u00fcttimise luba v\u00f5imaldas soodsat seisundit s\u00e4ilitada. Praeguse artikli kirjutamise aja seisuga pole riigikohus veel otsust langetanud.<\/p>\n
Eesti kohtuasjad<\/p>\n
Halduskohtutes vaieldakse nii hundi kui ka karu k\u00fcttimismahtude \u00fcle. Esmalt hakkasid kohtutesse j\u00f5udma hundijahi vaidlused. Varaseim neist, kohtuasi nr 3-20-2368 on juba tuttav: tegu on selle 2020\/2021 jahiaasta k\u00fcttimismahu vaidlusega, milles riigikohus Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse saatis. Halduskohus j\u00e4ttis selles asjas keskkonna\u00fchenduse kaebuse rahuldamata, leides, et hundi seisund on soodne ja ameti m\u00e4\u00e4ratud k\u00fcttimismaht seda ei ohusta. Ringkonnakohus n\u00f5ustus. Riigikohtusse j\u00f5udis asi loomakaitse\u00fchingu kassatsioonkaebuse kaudu.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks vaidlustas sama \u00fching keskkonnaameti otsuse m\u00e4\u00e4rata 2024\/2025 jahiaasta k\u00fcttimismahuks 90 hunti (kohtuasi nr 3-24-3025). Halduskohus pole selles asjas veel l\u00f5pplahendini j\u00f5udnud.<\/p>\n
Keskkonna\u00fchendus taotles kohtumenetluses ka hundijahi peatamist kuni kohtuotsuse j\u00f5ustumiseni. Halduskohus m\u00e4\u00e4raski huntidele esialgse \u00f5iguskaitse, keelates huntide k\u00fcttimise kohtumenetluse ajaks.<\/p>\n
Kohus leidis, et kaebuse eduv\u00e4ljavaated on head. Keskkonnaamet ei andnud hundijahti lubades hinnangut liigi kaitsestaatusele ei kohalikul ega riigi tasandil, juhindudes \u00fcksnes piiri\u00fclese tasandi hindamisest. Amet j\u00e4ttis arvestamata selle, et uue tegevuskava j\u00e4rgi on hundid hinnatud ohualtiks. Amet ei teinud selgeks, kas maakondades, kus enim kahjujuhtumeid esines, oli kasutatud asjakohaseid ennetusmeetmeid. Ameti v\u00e4ide, et jaht on vajalik selleks, et v\u00e4ltida avalikkuse negatiivse meelestatuse levimist, oli kohtu meelest paljas\u00f5naline.<\/p>\n
Keskkonnaamet vaidlustas halduskohtu esialgse \u00f5iguskaitse m\u00e4\u00e4ruse. Ringkonnakohus t\u00fchistas seepeale esialgse \u00f5iguskaitse ja lubas hundijahil j\u00e4tkuda.15 Ringkonnakohus leidis, et 90 hundi k\u00fcttimine ei avalda hundi asurkonnale Eestis pikemas perspektiivis olulist negatiivset m\u00f5ju. Vajadus jahti peatada ei ole seega \u00fclekaalukas v\u00f5rreldes vajadusega kaitsta karjakasvatajate majandushuve ja riigi ressursse kiskjakahju kompenseerimisel. Ringkonnakohus m\u00e4rkis, et kiskjakahjude v\u00e4ltimise ainus meetod ei tohiks m\u00f5istagi olla k\u00fcttimine. Loomapidajaid tuleks motiveerida rakendama ka muid kaitseabin\u00f5usid. Seda on ringkonnakohtu hinnangul ka tehtud.<\/p>\n
Kohtuasjas nr 3-25-3999 vaidlustas keskkonna\u00fchendus 2025\/2026 jahiaastaks m\u00e4\u00e4ratud huntide k\u00fcttimismahu (84 looma). Selle kaebuse menetlus Tallinna halduskohtus on veel algusj\u00e4rgus. Lahendatud on aga esialgse \u00f5iguskaitse kohaldamise k\u00fcsimus. Sarnaselt eelmisele kohtuasjale j\u00e4i siin huntidele \u00f5iguskaitse andmata. Haldus- ja ringkonnakohus j\u00e4rgisid ringkonnakohtu eelnevat jahiaastat puudutanud esialgse \u00f5iguskaitse m\u00e4\u00e4ruse p\u00f5hjendusk\u00e4iku.<\/p>\n
Vaadakem n\u00fc\u00fcd aga, kuidas on Eesti kohtutes k\u00e4inud karude k\u00e4pad. Karujahi vaidlused on haldusasjadega tegelevates kohtutes ringlemas 2022. aastast saati. Asjas nr 3-22-1629 vaidlustas keskkonna\u00fchendus keskkonnaameti korralduse, millega kehtestati 2022\/2023 jahiaastal pruunkaru k\u00fcttimismahuks 90 isendit.<\/p>\n
Amet p\u00f5hjendas jahi lubamist vajadusega ennetada kahjustusi mesitarudele ja s\u00e4ilitada karude inimpelglikkus. Kohtusse p\u00f6\u00f6rdunud \u00fching leidis, et ameti otsus on vastuolus loodusdirektiiviga. Amet pole \u00e4ra n\u00e4idanud, et rahuldavaid alternatiive kahjude v\u00e4ltimiseks ei ole. Mesitarusid on v\u00f5imalik kaitsta elektrikarjusega.<\/p>\n
Halduskohus rahuldas kaebuse, leides, et jahiluba oli \u00f5igusvastane.16 Amet ei olnud \u00e4ra n\u00e4idanud seost maakondade kaupa m\u00e4\u00e4ratud k\u00fcttimismahtude ja samas piirkonnas mesitarudele tekitatud kahju vahel. Kahjujuhtumeid polnud palju.<\/p>\n
Kohus leidis, et tegu v\u00f5ib olla tavap\u00e4rase \u00e4ririski, mitte olulise kahjuga. Suurkiskjatel on kanda oluline \u00f6koloogiline funktsioon. K\u00fcttimismahu m\u00e4\u00e4ramisel v\u00f5ib olla hoopis varjatud ja direktiiviga vastuolus olev eesm\u00e4rk takistada siinse karupopulatsiooni kasvu. Amet ei olnud kohtu hinnangul \u00e4ra n\u00e4idanud ka p\u00f5hjuslikku seost karude arvukuse kasvu ja kahjustuste suurenemise vahel. Kohus leidis, et kahjustuste hulk v\u00f5ib suureneda hoopis karule oluliste toiduressursside v\u00e4henemise t\u00f5ttu, mh ulatusliku metsaraie, eutrofeerumise ja v\u00e4etamise tagaj\u00e4rjel. Oluline m\u00f5ju v\u00f5ib olla ka elupaikade killustumisel.<\/p>\n
Kohus leidis, et amet pole \u00e4ra n\u00e4idatud sedagi, et karude arvukuse v\u00e4hendamine konfliktipiirkondades aitaks kahjustusi v\u00e4hendada. Karud on \u00fcldiselt inimpelglikud. Inimeste l\u00e4hedale tikkuvad nn nuhtlusisendid v\u00f5ivad tekkida siis, kui karu harjub inimese k\u00e4ttesaadavaks tehtud toiduga.<\/p>\n
Meelevaldseks pidas kohus v\u00e4idet, et mida rohkem on karusid, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et karu r\u00fcndab inimest. Tegevuskava j\u00e4rgi on r\u00fcnnakuid v\u00f5imalik v\u00e4ltida, t\u00f5stes inimeste teadlikkust sellest, kuidas hoiduda karude ligimeelitamisest ja kuidas k\u00e4ituda karuga kohtudes. Viimaks leidis kohus, et n\u00f5uetekohaselt polnud selgitatud ka seda, kas kahjustuste ennetamiseks olid kasutusele v\u00f5etud alternatiivsed meetmed. Tegevuskava j\u00e4rgi on kiskjat\u00f5rjeaiad ja karjakoerad kahjustuste v\u00e4ltimiseks v\u00e4ga t\u00f5husad.<\/p>\n
Halduskohtu otsus j\u00f5ustus, kui ringkonnakohus j\u00e4ttis selle oma 18. oktoobri 2024. aasta otsusega17 muutmata. Ringkonnakohus n\u00f5ustus, et amet pole \u00e4ra n\u00e4idanud, et 90 karu k\u00fcttimata j\u00e4tmise korral tekkiks mesinikele suure t\u00f5en\u00e4osusega ulatuslik kahju. Asjakohane on halduskohtu kahtlus, et k\u00fcttimismahu m\u00e4\u00e4ramise eesm\u00e4rk on hoopis karude juurdekasvu piiramine. Ka n\u00f5ustus ringkonnakohus sellega, et mesitarusid saab t\u00f5husalt kaitsta korraliku ja t\u00f6\u00f6korras elektriaiaga.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks j\u00f5udis Tallinna halduskohtusse vaidlus 2023\/2024. a karude k\u00fcttimismahu kehtestamise otsuse peale (kohtuasi nr 3-23-1659). Keskkonnaamet lubas sel hooajal k\u00fcttida 96 isendit, leides, et see on vajalik oluliste kahjude v\u00e4ltimiseks ja elanikkonna ohutuse tagamiseks. Sama keskkonna\u00fchendus p\u00f6\u00f6rdus taas kohtusse, leides, et karude rangest kaitsere\u017eiimist sellisel moel erandi tegemine ei ole \u00f5igusp\u00e4rane.<\/p>\n
Tallinna halduskohus rahuldas 7. veebruari 2025. a otsusega kaebuse. Kohus juhtis t\u00e4helepanu sellele, et karude mesitarude kallal k\u00e4imine on viimastel aastatel n\u00e4idanud langustrendi.<\/p>\n
See ei ole tingitud karude k\u00fcttimismahtudest, vaid sellest, et alternatiivsed kaitsemeetmed t\u00e4idavad oma eesm\u00e4rki. Kariloomi murravad karud haruharva. Karud k\u00e4ivad maiustamas ka p\u00f5ldudel, kuid v\u00e4lja pole selgitatud seda, kui suure kahju p\u00f5hjustavad mesik\u00e4pad ja kui suure n\u00e4iteks metssead. Kokkuv\u00f5ttes leidis kohus, et amet pole \u00e4ra n\u00e4idanud, kuidas aitaks 96 pruunkaru k\u00fcttimine hoida \u00e4ra eriti oluliste kahjude tekkimist.<\/p>\n
Kohus leidis taas, et p\u00f5hjendus, mille kohaselt k\u00fcttimine on vajalik inimeste ohutuse tagamiseks, on j\u00e4\u00e4nud \u00fclds\u00f5naliseks ja h\u00fcpoteetiliseks. Karude ohtlikkus ei erine nendes piirkondades, kus karusid k\u00fctitakse, ja nendes, kus neid k\u00fcttida ei tohi. Teadusandmed viitavad sellele, et karude inimpelglikkust v\u00e4hendab neile h\u00f5lpsa toidu k\u00e4ttesaadavaks tegemine, mitte see, kui inimene karusid ei k\u00fcti.<\/p>\n
See kohtuotsus pole veel j\u00f5ustunud, keskkonnaamet esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu otsust on praeguse info j\u00e4rgi oodata 2026. a aprillis.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks j\u00f5udis kohtusse vaidlus 2025\/2026 jahiaasta pruunkaru k\u00fcttimismahu \u00fcle (71 isendit; kohtuasi nr 3-25-2491). See kohtuasi pole veel sisulise lahendini j\u00f5udnud. K\u00fcll aga v\u00e4\u00e4rib \u00e4ram\u00e4rkimist, et tegu on esimese kohtuasjaga, kus j\u00f5ustus kohtulahend (Tallinna ringkonnakohtu 26. septembri 2025. a m\u00e4\u00e4rus18), millega karujaht esialgse \u00f5iguskaitse korras peatati. Eelmise kahe juhtumi puhul karud \u00f5iguskaitset ei saanud ja k\u00fcttimine toimus hoolimata kohtuvaidlusest.<\/p>\n
Ringkonnakohus leidis, et j\u00e4rjekordse kaebuse rahuldamine on t\u00f5en\u00e4oline. K\u00fcttimine polnud suunatud sinna, kus olid ilmnenud karude tekitatud kahjustused. Pole ka selge, kas k\u00fcttimisega v\u00e4ltida soovitav kahju p\u00f5llumajandustootjatele, sh mesindussektorile, on oluline.<\/p>\n
“Eestis on alates 2000. aastast toimunud kuus karur\u00fcnnakut, milles sai inimene viga. K\u00f5ik need leidsid aset metsas, sh pooled neist karujahi k\u00e4igus.”<\/p>\n
Rahuldavalt pole p\u00f5hjendatud seda, et t\u00f5husaid alternatiivseid lahendusi poleks. Elanikkonna ohutuse tagamise eesm\u00e4rgi kohta kirjutas ringkonnakohus, et tulenevalt karude arvukuse suurenemisest on enam teateid nende n\u00e4gemisest, sh asulate l\u00e4heduses. Sellest ei saa aga j\u00e4reldada, et karud oleks kujutanud endast inimestele ohtu. Eestis on alates 2000. aastast toimunud kuus karur\u00fcnnakut, milles sai inimene viga. K\u00f5ik need leidsid aset metsas, sh pooled neist karujahi k\u00e4igus.<\/p>\n
P\u00e4rast ulatuslikuma karujahi peatamist andis keskkonnaamet 2025. aasta s\u00fcgisel korralduse, millega lubas k\u00fcttida viis karu konkreetsetes kahjustuspiirkondades. Ka see korraldus vaidlustati ja ootab Tallinna halduskohtus oma j\u00e4rge (kohtuasi nr 3-25-3246). Tallinna Ringkonnakohus kohaldas asjas osaliselt esialgset \u00f5iguskaitset19. M\u00e4\u00e4ruse tegemise ajaks oli kaks karu juba k\u00fctitud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolmest \u00fche osas pidas ringkonnakohus kaebuse eduv\u00e4ljavaateid v\u00e4ikesteks.<\/p>\n
Amet oli \u00e4ra n\u00e4idanud, et lambakasvataja, kelle karja karu kimbutamas k\u00e4is, oli v\u00f5tnud t\u00f5husaid ennetusmeetmeid, rajades k\u00f5rge elektriaediku ja sulgedes loomad \u00f6\u00f6seks lauta. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kahe karu k\u00fcttimise ringkonnakohus keelas. Kohus leidis, et keskkonnaamet ei olnud v\u00e4lja selgitanud, kas kasutusele olid v\u00f5etud asjakohased meetmed karude mesitarudele, maisip\u00f5llule ja kalmistule ligip\u00e4\u00e4su ennetamiseks.<\/p>\n
Niisiis on suurem selgus v\u00e4hehaaval saabumas, kuid suurkiskjate lugudele Eesti kohtutes ei saa veel kuidagi punkti panna. Peagi on oodata uusi peat\u00fckke. Seet\u00f5ttu l\u00f5petan artikli kolme punktiga \u2026<\/p>\n
\nMetsa ukku, metsa ukku,<\/p>\n
Kuule metsa vana halli<\/p>\n
Metsa kullane kuningas,<\/p>\n
Metsa karrane kasukas,<\/p>\n
P\u00fcha J\u00fcri pojukene!<\/p>\n
Keela omad kurjad koerad,<\/p>\n
Sulu oma suured koerad,<\/p>\n
Keela susi soovikusse,<\/p>\n
Kaitse karu kaasikusse,<\/p>\n
So koerad soos magagu<\/p>\n
Mu kari arul karaku.<\/p>\n
Pistan kepi tee \u00e4\u00e4re,<\/p>\n
Jumala rahu teiega!<\/p>\n
H II 42, 583 (2) < Karksi khk. \u2013 Ernst Kitzberg (1891)<\/p>\n<\/blockquote>\n
2 Tegevuskava kohta vt looduskaitseseaduse \u00a7 49.<\/p>\n
7 N\u00f5ukogu direktiiv 92\/43\/EM\u00dc, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.<\/p>\n
8 Pruunkarudega seoses sai Eesti erandi kohustusest moodustada liigi kaitseks erikaitsealasid, aga mitte kohustusest tagada liigi range kaitse; vt selle kohta Tallinna ringkonnakohtu 18. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-22-1629, p 20.<\/p>\n
9 Keskkonnaministri 28. mai 2013. a m\u00e4\u00e4rus nr 32.<\/p>\n
10 Looduskaitseseadus \u00a7 3 lg-s 2 m\u00e4\u00e4ratleb liigi soodsa seisundi n\u00e4itajad. M\u00e4\u00e4ratlus p\u00f5hineb loodusdirektiivi omal. Termineid “soodsat kaitsestaatus” ja “soodne seisund” tuleb siinkohal lugeda s\u00fcnon\u00fc\u00fcmideks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2023. a m\u00e4\u00e4rus asjas nr 3-20-2368, p 14).<\/p>\n
11 Looduskaitseseaduse \u00a7 61 ja kliimaministri 2. veebruari 2024. a m\u00e4\u00e4rus nr 5 “Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju h\u00fcvitamise t\u00e4psustatud ulatus ja h\u00fcvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abin\u00f5udele tehtud kulutuste h\u00fcvitamise t\u00e4psustatud ulatus ja kord”.<\/p>\n
12 T\u00e4psemalt k\u00fcsis Soome kohus, kas see on lubatav direktiivi art 16 lg 1 p-i “e” alusel. Art 16 s\u00e4testab neljanda lisa liigi isendite range kaitse re\u017eiimist erandi tegemise v\u00f5imalused. Lg 1 p-d “a”\u2013”d” loetlevad erinevad eesm\u00e4rgid, mille saavutamiseks erandi tegemine v\u00f5imalik on. Punkt “e” seevastu konkreetset eesm\u00e4rki ei nimeta, vaid \u00fctleb, et erandi v\u00f5ib teha “range j\u00e4relevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses IV lisas loetletud liikide teatavate isendite v\u00f5tmise v\u00f5i pidamise lubamiseks p\u00e4devate siseriiklike asutuste m\u00e4\u00e4ratletud kogustes”. Kuna salak\u00fcttimise ohjamine \u00fchegi p-des “a”\u2013”d” nimetatud eesm\u00e4rgi alla ei sobinud, uuriski Soome kohus, kas see v\u00f5iks olla lubatav p-i “e” alusel.<\/p>\n
13 International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources (IUCN).<\/p>\n
14 Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2023. a m\u00e4\u00e4rus nr 3-20-2368\/46.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kohtu kommunikatsiooni tarbeks fotode tegemine. Istume koos kolleegidega maa- ja ringkonnakohtust P\u00e4rnu maantee 7 ajaloolise kohtumaja v\u00f5imsate trepihallikaarte…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":161690,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,15243,31,32,21232,21,1684,5771,13952,304,1452,60192,75670,75672,1752,5480,28,29,305,95,5176,19,75671,25,5641,6516,113,28861,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-161689","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-kohus","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-halduskohus","tag-headlines","tag-ilves","tag-jaht","tag-juriidika","tag-keskkond","tag-keskkonnaamet","tag-keskkonnaorganisatsioonid","tag-kohtute-aastaraamat","tag-kohtute-aastaraamat-2025","tag-kohus","tag-kuttimine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomad","tag-maailm","tag-mets","tag-news","tag-pihel-sarv","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikohus","tag-ringkonnakohus","tag-soome","tag-suurkiskjad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161689","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161689"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161689\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/161690"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161689"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=161689"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=161689"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}