Meil k\u00f5neletakse palju maailmakorra muutumisest, v\u00e4ites, et vana reeglitep\u00f5hine ja liberaalne maailmakord enam ei toimi, vaid asemele on tulnud uus. Mida see uus maailmakord endast t\u00e4pselt kujutab, selle kirjeldamisel j\u00e4\u00e4vad meie v\u00e4lispoliitika kujundajad ja isegi eksperdid pigem h\u00e4tta. Erinevaid visioone ja teooriaid uue maailmakorra olemusest on siiski mitmeid.<\/p>\n
Toon \u00e4ra \u00fche v\u00f5imaliku mudeli, mille kontuurid on minu meelest hakanud viimase viie aasta arengutest k\u00f5ige selgemalt esile joonistuma. Kui v\u00e4ga l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, siis me liigume m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride jagamise, vasalls\u00f5ltuvuste ja vastastikku kasulike tehingute maailma poole, mis vastandub vanale liberaalsele maailmakorrale, kus orientiiriks olid v\u00e4\u00e4rtused, mis tagasid rahvusvahelistes suhetes teatava stabiilsuse ning ennustatavuse.<\/p>\n
Enne uue maailmakorra kolme tunnuse juurde liikumist tasuks selgitada, miks me \u00fcldse maailmakorra vahetumise l\u00e4vel oleme.<\/p>\n
Eesti meedias on levinud arusaam, et k\u00f5ige selle taga on Donald Trump ja laiemalt parempopulismi esilet\u00f5us. Vana liberaalse maailmakorra lammutamist t\u00f5lgendatakse Trumpi ja tema imetlejate ideoloogilise \u00fcritusena, sest liberalism ning liitlassuhted ei l\u00e4he nende t\u00f5ekspidamistega kokku.<\/p>\n
Kuigi see on osaliselt \u00f5ige, siis on see ainult pool t\u00f5est. Maailmakorra vahetuse on kaasa toonud palju fundamentaalsemad nihked 21. sajandi maailmapoliitikas. Kui l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, siis l\u00e4\u00e4s kaotab j\u00e4rjest enam oma poliitilist, s\u00f5jalist ja majanduslikku kaalu ning teised, mitte-l\u00e4\u00e4neriigid, muutuvad j\u00e4rjest m\u00f5jukamateks.<\/p>\n
Neile teistele, t\u00e4psemalt Hiinale ja mitmetele globaalse l\u00f5una riikidele (nt India ja Brasiilia), pole l\u00e4\u00e4ne teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgne reeglitep\u00f5hine maailmakord kunagi l\u00f5puni sobinud, sest nemad j\u00e4eti ju selle v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest 1945. aastal k\u00f5rvale. Niisiis pole uus maailmakord mitte ainult Trumpi kapriis, vaid uus geopoliitiline reaalsus, kus j\u00e4rjest m\u00f5jukam globaalne l\u00f5una kehtestab end sensisest j\u00f5ulisemalt ning ka l\u00e4\u00e4s peab kohanema.<\/p>\n
K\u00fcmnendi v\u00f5i kauemgi n\u00e4eme ilmselt \u00fcleminekuaega, kus kehtivad veel mitmed liberaalse maailmakorra elemendid, kuid sisse imbub juba uue, m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ridel p\u00f5hineva maailmakorra jooni. L\u00f5puks toimub ilmselt otsustav nihe uue poole.<\/p>\n
Mida need uue maailmakorra kolm elementi t\u00e4histavad ja Eesti jaoks t\u00e4hendada v\u00f5ivad.<\/p>\n
Esiteks, m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid. Kui vanas, liberaalses maailmakorras oli riikide staatus ja julgeolek pandud paika sellega, millisesse rahvusvahelisse klubisse (EL ja NATO) v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtusmaailma (l\u00e4\u00e4s v\u00f5i mitte-l\u00e4\u00e4s) nad kuulusid, siis uues maailmakorras lepivad suurriigid kokku oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid ning see, milliste v\u00e4\u00e4rtustega ja valitsemiss\u00fcsteemiga \u00fcks v\u00f5i teine riik on, pole enam nii m\u00e4\u00e4rav. Loevad geograafia ja reaalpoliitilised huvid.<\/p>\n
“Kui orienteerume aga l\u00f5plikult Euroopale, siis ei saa me ilmselt otsustaval hetkel enam arvestada USA s\u00f5jalise kaitsega.”<\/p>\n
See on Eestile \u00fcsna halb v\u00e4ljavaade, sest me peame hakkama iga USA presidendi puhul ilmselt tegema eraldi pingutusi ja veenmist\u00f6\u00f6d, et me v\u00f5iks kuuluda pigem USA, mitte Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Kui orienteerume aga l\u00f5plikult Euroopale, siis ei saa me ilmselt otsustaval hetkel enam arvestada USA s\u00f5jalise kaitsega.<\/p>\n
Teiseks, vasalls\u00f5ltuvused. Uues maailmakorras pole nii, et erinevatesse m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ridesse kuuluvad v\u00e4ikese ja keskmise suurusega riigid (nagu Eesti) p\u00e4ris vabad valimaks oma valitsemiss\u00fcsteemi ning kujundamaks oma v\u00e4lispoliitikat. Olulised suundumused peavad saama regionaalse hegemooni heakskiidu.<\/p>\n
Kui USA-st tuleb m\u00e4rguanne, et n\u00e4iteks hiinlastega \u00fchte v\u00f5i teist olulist kaubandustehingut ei tehta, siis Eesti ei teegi. Kui tuleb soov, et vastandutaks rohkem oma Euroopa liitlastele ja hoitaks USA poole, siis Eesti ettevaatlikult seda teebki.<\/p>\n
Kui keegi leiab, et seesugused prognoosid on \u00fcle v\u00f5lli, siis vaadakem Trumpi v\u00e4lispoliitikat ja seda, mida ta meiesugustelt v\u00e4ikeriikidelt tegelikult eeldab.<\/p>\n
Kolmandaks, diilid. M\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid ja vasallsuhted ei p\u00f5hine mitte niiv\u00f5rd jagatud v\u00e4\u00e4rtusalusele, olgu selleks liberaalsus v\u00f5i konservatiivsus, vaid vastastikusel kasul. Eesti saab USA m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri kuuludes julgeolekugarantiid Venemaa vastu, kuid peab vastutasuks ka ameeriklastele kasulik olema. Kas meil on m\u00f5ned strateegiliselt t\u00e4htsad tootmisettev\u00f5tted (nagu Taiwanil kiibit\u00f6\u00f6stus), v\u00f5i on siia tehtud olulisi USA investeeringuid v\u00f5i kaevandatakse m\u00f5nda maailmamajanduse seisukohast olulist mineraali?<\/p>\n
Lihtsalt varasema lojaalsuse ja jagatud v\u00e4\u00e4rtuste p\u00e4rast meid keegi enam kaitsma ei t\u00f5tta, kuna uues maailmakorras on m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride piirid muutumises, tekivad nn hallid alad. Riigid, kes ei oska oma v\u00e4lispoliitilisi kaarte piisavalt h\u00e4sti v\u00e4lja m\u00e4ngida, leiavad end tihtilugu just viimastes.<\/p>\n
Valimised l\u00e4henevad ning seet\u00f5ttu oleks v\u00e4ga tervitatav, kui liberaalsed erakonnad paneks paika oma visiooni, kuidas Eesti selles palju karmimas uues maailmakorras ellu j\u00e4\u00e4ks. Nostalgiline \u00f5hkamine ja lootus, et vana reeglitep\u00e4rane maailmakord oma endisest turvalisuses naaseb, ei veena enam kedagi.<\/p>\n
Konservatiivsed j\u00f5ud, kellele pole liberaalne maailmakord kunagi sobinud, v\u00f5iks aga t\u00f6\u00f6le panna oma ajutrusti ning tekitada sidusa narratiivi, veenvaks avalikkust, et uue maailmakorra tingimustes on Eesti huvid v\u00f5rreldamatult paremini kaitstud, kui need vanas liberaalses eal seda olidki. L\u00fchidalt, tahaks n\u00e4ha, et meie erakonnad ja poliitikakujundajad orienteeruvad tasapisi \u00fcmber 21. sajandile, mitte ei ela j\u00e4tkuvalt 20. sajandis.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n