![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3394084hc888t24.jpg\"\/)
Koerte tajuaed Tartus. Autor\/allikas: Kaarel Vanam\u00f6lder<\/p>\n2021. aasta kevadel paigutati Tartu Supilinna kiigeplatsile kolm peenrakasti: “\u00dches kasvavad p\u00fcsikud, mis meelitavad \u00f5itsedes tolmeldajaid ja toetavad linna elurikkust. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kastidesse kolivad toidutaimed inimestele. K\u00f5ik on oodatud taimi imetlema ja kasutama. Vaata, kas leiad l\u00f5hna v\u00f5i v\u00e4limuse j\u00e4rgi \u00fcles t\u00fc\u00fcmiani, lavendli, iisopi, murulaugu, leeskputke ja m\u00fcndid. Kui n\u00e4ed, et herned on juba s\u00f6\u00f6miseks piisavalt suured, siis s\u00f6\u00f6.”1<\/p>\n
Tsitaadist ilmneb, et \u00f5ilsa algatusega loodeti tabada mitut “k\u00e4rbest” ehk teemaringi korraga. Nendeks on elurikkus, toiduturvalisus, looduspedagoogika, kogukond ja lihtsalt esteetika. Nagu t\u00e4nap\u00e4evases projektimaailmas kombeks.<\/p>\n
T\u00fchjad kastid<\/p>\n
Viis aastat hiljem tuleb paraku t\u00f5deda algatuse l\u00e4bikukkumist. Kevad on rohen\u00e4ppude meelisajaks, kuid kastid seisavad h\u00fcljatuna. Surnud k\u00f5rretaimed luitunud konstruktsioonides t\u00f5endavad, et nii pole mitte esimest kevadet, vaid peenrad on p\u00fcsinud mahaj\u00e4etuna juba pikemat aega.<\/p>\n
Elut\u00fchjad kogukonnapeenrad Supilinnas pakuvad s\u00fcmboolselt m\u00f5jusat pilti, kutsudes m\u00f5tisklusele. Miks neid ei kasutata? Mis saab sel juhul tolmeldajate meelitamisest ja elurikkuse toetamisest? Kuidas ja kustkohast ammutame n\u00fc\u00fcd tarvilikku n\u00e4itmaterjali taimeliikide kohta? Kuidas j\u00e4\u00e4b toidujulgeolekuga niigi keerulisel ajal, ning viimaks, kuid mitte v\u00e4himana: kuidas saab kogukond n\u00fc\u00fcd taimi imetleda ja kasutada?<\/p>\n
Neile k\u00fcsimustele on \u00fcksainus vastus. Kui t\u00f5sta pilk r\u00e4\u00e4mas peenrakastidelt ja lasta \u00fcmbruses uidata, on lahendus selge kui vihmaj\u00e4rgne kevadp\u00e4ev. Selleks on Supilinn.<\/p>\n
Aedlinnale iseloomulikult \u00fcmbritsevad \u00fche-kahekordseid hooneid krundid, millest enamik ei ole kohitsetud betoonparketiga parklaiks. Aedades leidub j\u00e4tkuvalt rohkelt viljapuid, ilup\u00f5\u00f5said ja muidugi peenraid, kus pererahvas askeldab tarmukalt juba n\u00e4dalate kaupa. Koristades hiljem saaki. Pole aega ega tahtmist rassida lisaks veel kogukonnapeenras kui m\u00f5isap\u00f5llul.<\/p>\n
Hallsurnud peenrakastid t\u00f5endavad veenvalt, et kogukonnale pole kogukonnapeenart antud linnaosas tegelikult tarvis. Keskkond on ise heitnud v\u00f5\u00f5rkeha endast v\u00e4lja. Teine olukord on tihehoonestusega (suur)linnades. Seal on kogukonnaaedadel m\u00f5istagi oma funktsioon, rahuldades korterinimeste “maan\u00e4lga”.<\/p>\n
Supilinna peenrakastide n\u00e4ide kinnitab, et oma puudega ei maksa metsa ronida. Teisis\u00f5nu, alati tuleb arvestada \u00fcmbritsevaga. Kummalisel kombel juhtub viimast j\u00e4rjest v\u00e4hem. V\u00f5i pigem vastupidi \u2013 j\u00e4rjest enam n\u00e4ib kasvavat soov v\u00e4\u00e4nata tegelikkust kujutelma j\u00e4rele.<\/p>\n
Lambad ja lebolad<\/p>\n
Ka sel kevadel tunnistame “koerte tajuaia” naasmist Supilinna p\u00e4evadeks linnaossa, mis ongi tervikuna \u00fcks suur tajuaed.2 Koertega asi ei piirdu: “Linnalambad tulevad taas! Igal t\u00e4istunnil toimub karjatamise demo, kus \u00fcks inimene karjatab ja teine selgitab pealtvaatajatele. Kohapeal saab nii sulas kui ka \u00fclekandega osta peenramaale villa, endale lambanahku.”3<\/p>\n
Lamburielu id\u00fcll (kuni n\u00fclgimiseni?) ja aeda suletud koerad peaksid seega samuti edendama linnaloodust ja suurendama teadlikust elurikkuse kasulikkusest, mis on kogu linnaosa festivali eesm\u00e4rk.4<\/p>\n
Koerte tajuaed Tartus. Autor\/allikas: Kaarel Vanam\u00f6lder<\/p>\n
L\u00e4inud aastal tunnistasime Tartu kaasava eelarve konkursil projekti k\u00fclvata linna umbes viisk\u00fcmmend massiivset v\u00f5rkkiike, luues selle l\u00e4bi nn lebolad: “Eestis veel uudsed v\u00e4rskes \u00f5hus ajaveetmise kohad \/-\/ Emaj\u00f5gi on asukohtade valikul selgrooks, kuna just j\u00f5e \u00e4\u00e4res saavad kokku rohe- ja sinialade positiivsed m\u00f5jud inimese tervisele”.5<\/p>\n
Idee selgitusse oli edulugudena toodud sumepilte Philadelphiast ja New Yorgist. Ja-jah, just nimelt USA suurlinnadest, kus t\u00f5esti iga jalat\u00e4it rohelust tuleb hoida ja v\u00e4\u00e4rtustada.<\/p>\n
Esialgse kava kohaselt sooviti “lebola” rajada tervikuna (poolsada v\u00f5rkkiike!) Supilinna kiigeplatsi veerele, mis oleks alale andnud ilmselt v\u00e4lilaatsareti ilme. K\u00fcsimata, kust ja kuidas peaks sinna laekuma “lebotajate” hordid. \u00dcmbruses pole ju kiiskavaid pilvel\u00f5hkujaid \u00fclet\u00f6\u00f6tanud kontorit\u00f6\u00f6listega, vaid \u00fche-kahe pere elamud \u00f5dusate aedadega, kuhu iga\u00fcks v\u00f5ib riputada isikliku v\u00f5rkkiige. Aiatoolidest ja s\u00e4\u00e4skedest k\u00f5nelemata.<\/p>\n
On \u00e4\u00e4rmiselt iseloomulik, et taoliste aktsioonide tutvustamisel kasutatakse pea identse esteetikaga pildikeelt.6 Kujutlus sumedas \u00f5htukullas sumisevast lebolast\u2026 pilt tajuaias lambavilla ja hobusel\u00f5hnalist tekki nuuskivast ja plastkausist vett larpivast disainkoerast (nt labradoodle v\u00f5i maltipoo), omanik samal ajal end nutiseadmesse kaotamas\u2026 pastelne n\u00e4gemus \u00f5nnelikult t\u00fc\u00fcmiani haistvast, salveid m\u00e4\u00e4ravast ja lammast karjatavast inimloomast\u2026 on kuidagi \u00e4raspidine ja viib m\u00f5tted ususektide juurde.<\/p>\n
“Sekte saadab k\u00f5igutamatu usk helgesse teise ilma, \u00f5igete riiki. Sellega kaasneb tegelikkuse eitus v\u00f5i halvustamine.”<\/p>\n
Ka neile on iseloomulik maalida absurdseid \u00f5nnehetki: voon, l\u00f5vi, mongo-, euro- ja negriidid k\u00e4sik\u00e4es p\u00e4iksesse kissitamas, \u00fcmber hullamas kleidikestes lapsed-liblikad. Sekte saadab k\u00f5igutamatu usk helgesse teise ilma, \u00f5igete riiki. Sellega kaasneb tegelikkuse eitus v\u00f5i halvustamine: meid \u00fcmbritseb viletsus, eba\u00f5iglus ja kurjus. Antud juhul siis m\u00fc\u00fctiline loodusvaenulik linn ehk m\u00f6irgav heitgaasivines kivik\u00f5rb Tartu.<\/p>\n
Roheline kujutelm<\/p>\n
Usk on seotud moraalifilosoofiliste k\u00fcsimustega. Elurikkust edendama pidanud algatuse soikumine ajendab p\u00e4rima, kas s\u00f5nastatud see oligi \u00fcldse t\u00f5sine eesm\u00e4rk. Sest kui oli, siis kuidas sai projekt niisama l\u00f5ppeda? V\u00f5i tuleb elurikkuse edendamise projekte v\u00f5ttagi eelk\u00f5ige s\u00f5navahuna, mis haakub uudse m\u00f5istega “linnaloodus”.<\/p>\n
Veebruaris olime tunnistajateks mitmele avalikule p\u00f6\u00f6rdumisele Tartu rohealade kavandatava niitmise vastu, protesteerisid nii teadlased kui \u00fcli\u00f5pilased, sotsiaalmeedias toimunust r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n
Nagu ikka, toimus hoogne vastandumine. K\u00f5neleti inimesele kahjulikust avalikust ruumist, mis “on loodud vaid masinate, t\u00f6\u00f6stuse ja majanduse jaoks”7 jne. Teadlaste petitsioonis toodi v\u00e4lja, et Tartu kesklinnas moodustavad “taastatud linnalooduse” (loe: niitmata pargialad) alad rohealadest (so parkidest jne) 23 protsenti.8<\/p>\n
J\u00e4i k\u00fcll selgusetuks, kuidas kesklinna ja rohealasid piiritletakse, ent ometi on selge, et “taastatud linnaloodus” moodustab ka siin tegelikult vaevalt veerandiku. Vast ikoonilisemaks “linnalooduse” n\u00e4iteks on Tartu kaubamaja k\u00f5rval K\u00fc\u00fcni, Riia, \u00dclikooli ja Uueturu tiheda liiklusega t\u00e4navate vahel paiknev Uueturu park, mille pindala on kaardirakenduse andmeil umbes 0,56 hektarit (ca 70x80m).<\/p>\n
Kokku moodustab kesklinna “Kureeritud Elurikkuse” projekti alade (sh ka Vabaduse puiestik ehk “linnasalu”, Kaubahoovi park)9 pindala hinnanguliselt umbes kaks hektarit. Retoorikas muutus aga see pisike ala vaat et ainsaks elu, tervist, rohelust ja \u00f6\u00f6bikulaulu v\u00f5imaldavaks ja tagavaks faktoriks “vaenulikus” linnas ja l\u00e4mmatavas “muruk\u00f5rbes”.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3375130hb773t24.jpg\"\/)
Ei mingit “kureeritud elurikkust”. Vaade tigutornile kesklinnas Emaj\u00f5e ja Anne kanali vahelisest pargist. Autor\/allikas: Kaarel Vanam\u00f6lder<\/p>\n
V\u00f5rdluseks: kaubamajast umbes 600 meetrit eemal \u00fcle j\u00f5e paikneva Anne kanali ja Emaj\u00f5e vahelise pargi pindala \u00fcletab 17 hektarit. Sinna mahuks umbes kaksk\u00fcmmend t\u00e4iem\u00f5\u00f5tmelist jalgpalliv\u00e4ljakut v\u00f5i \u00fcle kaheksa korra enam elurikkust, tolmeldajaid ja \u00f5itemerd, kui on praegu rajatud kesklinna parkidesse.<\/p>\n
Tegu on luhalise maastikuga, t\u00e4is \u00f6\u00f6bikuv\u00f5psikut, vanu puid, m\u00e4ttaid ja rohelust. Seda k\u00f5ike vaatega kesklinna ja Tigutornile. Mitte miski ei reeda, et ala oleks kuidagigi haaratud “kureeritud elurikkuse” projekti. Pigem vastupidi, territooriumi aeg-ajalt niidetakse ja protestih\u00e4\u00e4li ei kostu. Sama pilt avaneb Supilinna poolsetel luhtadel, dendropargis jne.<\/p>\n
Kummalisel kombel ei ole neid Tartu m\u00f5ttes hiiglaslikke rohealasid peetud vajalikuks kaasata “linnalooduse” v\u00f5i “elurikkuse” retoorikasse ega ka praktikasse. Neid nagu polekski olemas. Mis toob k\u00fcsimuseni, kas “elurikkus” on tegelikult hoopiski kultuuriline m\u00f5iste ja t\u00e4htis instrument misjonit\u00f6\u00f6s, mida teadlikult kuulutatakse k\u00f5ige k\u00e4idavamates piirkondades.<\/p>\n
See selgitaks muide ka vajadust rajada m\u00f5ne ruutmeetri suurused peenrakastid “elurikkuse toetamiseks” just Supilinna kiigeplatsile, aedade ja j\u00f5eluha veerde. Kurbirooniline on seejuures, et ehkki kunstlikult \u00fclespumbatud “elurikkuspark” v\u00f5ib liikide rohkuse poolest t\u00f5esti anda silmad ette “mittekureeritud” haljasaladele, eelistavad \u00f6\u00f6bikud ikka viimaseid. No ei lasku sisask Kaubamaja k\u00f5rvale sumek\u00f5rtesse, vaid laksutab ikka luhal.<\/p>\n
Kasimata kogukond<\/p>\n
K\u00f5igile avatud kogukonnaaiad on m\u00f5istagi head asjad nagu kogukonnad isegi ja pealegi pika ajalooga.<\/p>\n
N\u00e4iteks alternatiivsed l\u00e4\u00e4neberliinlased l\u00f5id juba alates 1970. aastatest mitmeid anarhistlikke kommuuni- ja muidu \u00fchiseluprojekte.10 Taoliste kooselude entusiastid armastavad r\u00e4\u00e4kida horisontaalsetest struktuuridest, iseorganiseerumisest ja vabatahtlikust vastutusest. Praktikas j\u00f5utakse aga \u00fcsna kiiresti tagasi sama mustri juurde: need s\u00fcsteemid ei kipu t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n
Lisaks maailmavaatele \u00fchendab taolisi kogukondi enamasti r\u00e4pakus. Erinevad kogukondlikud projektid kinnitavad sama, koristamine ja elementaarne enese j\u00e4rgi kasimine muutub sellistes kooslustes enamasti teisej\u00e4rguliseks. Kui vastutus on hajutatud, kaob see \u00e4ra. Kui kohustuslikke rolle pole, ei teki mitte vabadus, vaid l\u00fcnk, mis t\u00e4itub v\u00e4ltimise ja vaikselt kuhjuva lagunemisega.<\/p>\n
T\u00e4pselt sama loogika kordub ka v\u00e4iksemas skaalas, olgu selleks Supilinna kiigeplatsi “\u00fchised peenrad” v\u00f5i muud suure hurraaga rajatud kogukondlikud kastid ja istutusalad.<\/p>\n
Alguses on idee alati sama: kollektiivselt hooldatav ruum, kogukondlik hool, jagatud vastutus, \u00fchine h\u00fcve (s\u00f6\u00f6 herneid!). Reaalsuses saab aga \u00fcsna ruttu selgeks, et “\u00fchiselt” t\u00e4hendab enamasti “kuni keegi enam ei viitsi”, ja “kogukondlik” t\u00e4hendab “kui keegi juhuslikult v\u00f5tab selle enda peale”.<\/p>\n
Peenrakastid k\u00fcll rajatakse, aga nende edasine elu ei s\u00f5ltu enam ideest, vaid v\u00e4ga konkreetsest ja igap\u00e4evasest t\u00f6\u00f6j\u00f5ust, mida sellised amorfsed struktuurid ei suuda reeglina stabiilselt toota. Nii ei “eba\u00f5nnestu” need projektid kogemata, vaid nad ei saagi teistmoodi toimida, sest ilma struktuuri, rollide ja tagaj\u00e4rgedeta ei p\u00fcsi \u00fchisvara kogukonna k\u00e4es, vaid triivib tasapisi hooldamata seisundisse. Kuni muutub algse idee paroodiaks. Kes soovib aga t\u00f5esti elada maailmas, kus kogukond on t\u00f5husalt kehtestanud korra, vaadaku n\u00e4iteks \u0160veitsi poole. Kuid leppigu ka ornungit tagavate meetmetega.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3375133hc1cdt24.jpg\"\/)
Lumikelluke h\u00fcljatud kogukonnapeenras, Supilinn. Autor\/allikas: Kaarel Vanam\u00f6lder<\/p>\n
Mahaj\u00e4etud luitunud kogukondlikud peenrakastid inspireerivad m\u00f5tisklema. L\u00e4heme n\u00fc\u00fcd pildi sisse; ja k\u00f5nnime Supilinna kiigeplatsi peenrakastidele l\u00e4hemale. Kae, surnud k\u00f5rte vahelt on t\u00e4rganud v\u00e4rske lumikelluke! Kas tegu on “linnalooduse” v\u00f5i lihtsalt anarhilise lillega, pole selge.<\/p>\n
Kindlasti ei paina identiteedi- ega elurikkusvaev lumikellukest ennast, ta lihtsalt kasvab. Sest on kevad. Ka kogukonnast mahaj\u00e4etud peenrakastis. See pisike eluj\u00f5uline lumikelluke \u00f5petab m\u00e4rkama keskkonda, elu ja loodust tervikliku tegelikkusena. Luhtadelt parkidesse, parkidest aedadeni, aedadest kogukonnapeenraisse. Ideoloogiliste silmaklappideta. Ait\u00e4h sulle, lumikelluke! Olgu teisesuguseid palju!<\/p>\n
1 Supilinna Tirin, 2021, lk 25.<\/p>\n
4 Samas.<\/p>\n
10 Nt Georg-von-Rauch-Haus, K\u00f8pi, Kesselberg jt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2021. aasta kevadel paigutati Tartu Supilinna kiigeplatsile kolm peenrakasti: “\u00dches kasvavad p\u00fcsikud, mis meelitavad \u00f5itsedes tolmeldajaid ja toetavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":162331,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,15058,2924,75865,28,29,16604,41533,2019,15059,19,33991,25,15055,249,23,24,22,20,30],"class_list":["post-162330","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaarel-vanamolder","tag-kogukond","tag-kogukonna-aed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnad","tag-linnaloodus","tag-linnaruum","tag-madli-vanamolder","tag-news","tag-pargid","tag-populaarseimad-lood","tag-supilinn","tag-tartu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116464276328098277","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162330","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=162330"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162330\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/162331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=162330"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=162330"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=162330"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}