Jim Jarmusch on \u00fcks tuntumaid ja m\u00f5jukamaid, loominguliselt aktiivseid Ameerika\u00a0indie-re\u017eiss\u00f6\u00f6re, kes on oma tuleristsed saanud kaheksak\u00fcmnendatel \u2013 kassafilmide k\u00fcmnendil, kui ekraanil m\u00e4nglesid musklid ja relvad ning Ameerika maksimaalselt maskuliinses filmikeskkonnas oli topeltkeeruline v\u00e4lja tulla teostega, mis ei karju k\u00f5rva ja k\u00f5netavad vaikuse, katkestuse, v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmise ja kuiva, delikaatse koomika kaudu.<\/p>\n
Musklid ja relvad pole k\u00fcll kadunud (kaheksak\u00fcmnendatega v\u00f5rreldes ehk veidi taandunud), aga Jarmusch on pikast m\u00e4ngust v\u00e4ljunud v\u00f5itjana. Tal on selgelt eristatav oma stiil, mille raames ta aeglaselt sirutub \u00fches v\u00f5i teises suunas, kombates talle iseomase jarmuschliku esteetika piire. Tema uusim teos “Isa ema \u00f5de vend”1\u00a0v\u00f5iks olla kirjeldatav ka kui “mitte-film”, sest see ei vasta mitmele ettekujutusele sellest, millest \u00fcks film koosnema peaks. T\u00f5si, lint (v\u00f5i v\u00e4hemalt kujuteldav lint) liigub k\u00fcll edasi, kaader kaadri j\u00e4rel \u00fches jadas, aga see liikumine on samav\u00f5rd ka paigalseis. Seisund. Olek. Tema maailmas on m\u00f5nus olla, kui pole kuskile kiiret. Kui see suhtumine omaks v\u00f5tta, on “Isa ema \u00f5de vend” v\u00e4ga liigutav lugu, mis on kogu oma distantseeritud stiilsuse juures ka m\u00e4rksa isiklikum kui tema filmid tavaliselt.<\/p>\n
Jarmuschi olulisust kinnitab ka t\u00f5siasi, et “Isa ema \u00f5de vend” v\u00f5itis eelmisel aastal Veneetsia filmifestivali Kuldl\u00f5vi.<\/p>\n
Ma miskip\u00e4rast tahaksin alustuseks \u00fcldse raha kohta k\u00fcsida. Filmis on raha \u00fcks taustaj\u00f5ududest, mis tuleb vaikselt kogu aeg tegelaste suhete vahele ning sellega on seotud teatud ebamugavused. Esimeses loos valekriiside leevendusena, teises eduillusiooni kaudu ja kolmandas on m\u00e4ngus p\u00e4randus.<\/p>\n
Ma ei m\u00f5elnudki, et see on filmis mingi teema. Esimeses osas on see t\u00f5esti rohkem esil. Raha on \u00fcks naljakas n\u00e4htus, sest isa kasutab \u00e4ra poja l\u00e4hedusevajadust ja ekspluateerib seda. Pidasin seda omamoodi huvitavaks nendevaheliseks d\u00fcsfunktsionaalseks seoseks, ja mitte tingimata negatiivseks. Ja teises loos on ka raha moment, kui Vicky Kriepsi tegelane kaotab oma ema endale takso tellimisel.<\/p>\n
Raha on niisiis midagi, mida me kasutame selles maailmas orienteerumiseks ja elluj\u00e4\u00e4miseks, aga ei olnud siin minu jaoks p\u00f5hiline teema.<\/p>\n
Igal perekonnal on oma lood. Millised lood on teie jaoks piisavalt head, et need filmi panna?<\/p>\n
Oleneb autorist. V\u00f5imalusi on nii palju. Jaapani re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Yasujir\u014d Ozu lood on peaaegu alati perekondadega seotud. Ja n\u00e4iteks India meister Satyajit Ray tegeleb oma filmides samuti tihti perekondadega. Minu puhul ei ole see olnud teema, mis oleks mind t\u00f5mmanud. Mul on isegi raskusi meenutamisega, kas \u00fcldse \u00fcheski mu filmis on perekonnamotiiv oluline olnud. V\u00f5ib-olla “V\u00f5\u00f5ram kui paradiis”2, kus Ungarist tuleb kauge sugulane ja seal on perekondlik seos. Mulle on tavaliselt olnud olulised muud asjad. Ja ma ei oska \u00f6elda, miks ma seekord perekondadest filmi tegin. Lihtsalt kukkus nii v\u00e4lja. Tavaliselt kogun ideid kaua ja k\u00e4sikirja kirjutan v\u00e4ga kiiresti valmis. Seekord korjasin ideid kiiresti ja kirjutasin ka kiiresti! Nii et ma pole l\u00f5puni kindel, mis pagana kohast see n\u00fc\u00fcd tuli.<\/p>\n
Laste ja nende vanemate suhete k\u00e4sitlemine on t\u00f5esti v\u00e4ga Ozu filmide moodi. Kas ta m\u00f5jutas teid konkreetselt ka sel korral? V\u00f5i m\u00f5jutas miski muu?<\/p>\n
Ozu on alati mu s\u00fcdames. Teadlikult ma tema peale k\u00fcll ei m\u00f5elnud, aga teises episoodis v\u00f5tsime eri nurkade alt \u00fcles selle, kuidas ema l\u00e4bi toa l\u00e4heb, ja see oli \u00fcks h\u00e4sti kauge austusavaldus Ozule. Ma ei p\u00fc\u00fcdnud teda esile manada ega olnud ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutatud kellestki konkreetsest. Ozu, Dreyer, Bresson ja teised sellised v\u00e4ga puhtad filmitegijad on olnud mu hinges ajast, kui ma \u00fcldse sain teadlikuks filmikunstimaailma suurest variatiivsusest.<\/p>\n
Konkreetse filmitegija m\u00f5ju ei pruukinud k\u00fcll olla, aga \u00e4kki on m\u00f5ni lugu, pilt, m\u00e4lestus, mis protsessi k\u00e4ivitas?<\/p>\n
Ei, t\u00e4itsa ausalt \u00f6eldes alustan protsessi \u00fcldse n\u00e4itlejatest, keda sooviksin filmis n\u00e4ha ja kellele tegelaskuju luua. Liigun justkui vales j\u00e4rjekorras, selle asemel et loost alustada. Antud juhul tuli mulle esimesena selline kummaline idee, et mis oleks, kui paneks Tom Waitsi m\u00e4ngima Adam Driveri isa? Hakkasingi sellest m\u00f5tlema ning seej\u00e4rel tuli idee, et \u00f5de v\u00f5iks m\u00e4ngida Mayam Bialik. Ma ei teadnud teda produktiivse telekarj\u00e4\u00e4ri j\u00e4rgi, aga olen omamoodi “Kuldvillaku”3\u00a0f\u00e4nn ja Mayam oli mu lemmiksaatejuht. M\u00f5tlesin, et ta sobiks Adami \u00f5eks ja Tomi t\u00fctreks k\u00fcll. Sealt arenesid v\u00e4lja nende suhted, seej\u00e4rel hakkasin m\u00f5tlema teiste osade peale korraga, aga taas n\u00e4itlejaid rollides ette kujutades.<\/p>\n
Kuidas teie suhe Tom Waitsiga k\u00f5igi nende aastate jooksul on arenenud ja mis tunne on sellist metsikut loodusj\u00f5udu juhendada?<\/p>\n
Me oleme v\u00e4ga l\u00e4hedased s\u00f5brad, nii et meie vahel valitseb arusaamine ja usaldus teineteise vastu. On suur r\u00f5\u00f5m teha koos Tomiga \u00fcksk\u00f5ik mida. Pean \u00fctlema, et n\u00e4itlejana on tal oma toimimisviis ja stiil \u2013 eks k\u00f5igil n\u00e4itlejatel on t\u00f6\u00f6le oma l\u00e4henemine, pole \u00fcht kindlat moodust, mida lavastaja kasutaks k\u00f5igi n\u00e4itlejate juhendamisel, ja kui keegi seda v\u00e4idab, siis ma ei suuda seda lihtsalt m\u00f5ista.<\/p>\n
Naljakas lugu: Mayam Bialik ja Adam Driver on v\u00e4ga t\u00e4psed n\u00e4itlejad ja esimesel v\u00f5ttep\u00e4eval kutsus Tom mu k\u00f5rvale, \u00fctles: kuule, Jim, sa palkasid kaks elukutselist tapjat, mida ma peaksin tegema? Vastasin talle: sul on oma stiil, sa vajad rohkem vabadust ja see on sinu tugevus. Neil on j\u00e4lle oma stiil, kummalgi samuti veidi erinev. \u00dctlesin, et ta peab mind usaldama, ja ta vastas, et usaldab mind. Pakkusin, et nad v\u00f5iksid k\u00f5ik omaenda l\u00e4henemistega j\u00e4tkata.<\/p>\n
Tema h\u00e4\u00e4l on muidugi v\u00e4ga erakordne ja annab filmile uue tahu.<\/p>\n
Jah, selline h\u00e4\u00e4l tal on ja ma ei palu iial tal seda muuta. Tema h\u00e4\u00e4les on midagi v\u00e4ga ilusat. Mulle m\u00f5jub esimeses osas k\u00f5ige rohkem koht, kus ta istub toolil, lapsed k\u00fcsivad talt midagi ema matuse kohta ja siis juhtub midagi, mida me kirjeldada ei oska, ning Tom \u00fctleb: “Noh, see oli \u00fcks emotsionaalne asi.” Ja muud midagi. \u00dctleksin tema rolli kohta, et ta on v\u00e4ga naljakas, aga mitte kom\u00f6\u00f6dialik. Ta m\u00f5jub liigutavalt, aga ei sunni vaatajat midagi tundma. Ta m\u00f5jub v\u00e4ga usutavalt. Ta on suurep\u00e4rane n\u00e4itleja, sest laseb k\u00f5igel enda seest v\u00e4lja tulla, selle asemel et millegi k\u00e4tte saamiseks pingutada. Mulle meeldib ka stseen, kus ta loeb ette terve rea ravimeid, mida ta ei v\u00f5ta, lisades ise m\u00f5ned juurde, mida ma talle k\u00fcll ei kirjutanud. V\u00e4ga tomwaitsilik.<\/p>\n
“Isa ema \u00f5e venna” esimene lugu tasakaalustab kaht j\u00e4rgmist. Kuidas te kolme loo kontseptsiooni paika saite?<\/p>\n
Oh jah, eks nad on erinevad. Ma ei teagi, kuidas sellele t\u00e4pselt vastata, mainiksin k\u00fcll seda, et tunnen kolmanda loo tegelastega k\u00f5ige suuremat l\u00e4hedust, sest nad on autsaiderid ja rohkem nagu minu h\u00f5imust. Tegevus toimub Pariisis \u2026 Kui linnad meie elus on nagu armukesed, siis New York on mu elu armastus, nagu ka Pariis. Tahtsin seal filmida, ja mulle meeldib ka see, et Pariisi-episoodi tegelased on segarassist \u2013 mulle meeldib sedalaadi variatsioon. Luka Sabbatit tunnen mitu aastat. Tema ema on prantslanna ja isa mustanahaline ameeriklane. Ta on kasvanud osalt Pariisis ja osalt New Yorgis. K\u00f5ik need elemendid kokku teevad kolmanda loo mulle k\u00f5ige hinge\u00adl\u00e4hedasemaks.<\/p>\n
Kuidas te kolm lugu \u00fcheks p\u00f5imisite? Filmides on korduvaid elemente, n\u00e4iteks rulatajad, vesi \u2026<\/p>\n
Filmi planeerides kujutasin seda ette kui muusikateost, millel on kolm osa, aga mitte kui kolme eri pala. Osad resoneerivad \u00fcksteisega ja v\u00e4ikesed teemad korduvad variatsioonidena nagu muusikaski. M\u00f5nikord panen sisse totraid asju nagu korduv fraas\u00a0bob’s your uncle\u00a0v\u00f5i Rolexi kellad. Veeteema, mis pole loomulikult totrate hulgast, rulatajad kui l\u00f5dvestus muust, nagu ka taevas m\u00f6\u00f6duvate lindude vaatamine l\u00e4bi akna. N\u00e4en suurt vaeva sellega, et need korduvad motiivid v\u00f5imenduks nagu muusikalised teemad. P\u00fc\u00fcdsin terviku emotsionaalselt \u00fcles ehitada nii, et k\u00f5rgpunkt on see, kui \u00f5de-venda kolmandas osas oma lahkunud vanemate t\u00fchjas toas kallistavad. See oli minu jaoks kogu muusikateose, mitte ainult selle episoodi, emotsionaalne kulminatsioon. Seadsin seda filmi kokku suure hoolega ja olen selle \u00fcle uhke, aga pean \u00fctlema, et n\u00f5uab v\u00e4ga palju vaeva, et film m\u00f5juks pingevabana. “Isa ema \u00f5de vend” oli minu jaoks siiski v\u00e4ga detailikeskne.<\/p>\n
Kuidas te misanstseenidega tegelesite ja kuidas te tiimiga filmi visuaalset poolt l\u00e4bi arutasite?<\/p>\n
Ma olen v\u00e4ga p\u00f5hjalik ja detailidele keskendunud. Pean iga pisiasja l\u00e4bi arutama: milline peaks olema teetass, mis sokid on tegelasel jalas, mis seinal ripub, millised on sisekujunduse v\u00e4rvid ja mis tundmusi need tekitavad. Nii et ma olin v\u00e4ga tihedas koost\u00f6\u00f6s kunstnikega ja loomulikult ka operaatoriga. Sain aastaid tagasi selgeks meetodi, mis on v\u00f5rdlemisi ebatavaline. Selle \u00f5petas mulle suurep\u00e4rane operaator Robby M\u00fcller. Me teeme v\u00e4ga t\u00e4pse kaadriplaani ja m\u00f5tleme l\u00e4bi, kuidas meil on kavas stseenid \u00fcles filmida, aga v\u00f5ttep\u00e4eva k\u00e4tte j\u00f5udes viskame selle minema. Sel puhul oleme teema p\u00f5hjalikult endale selgeks teinud, aga ometi ei seo meid miski. Kui t\u00f6\u00f6le hakkame, siis teeme seda eluga, m\u00f5tleme k\u00e4igupealt kaasa. Ma ei j\u00e4rgi kindlat kaadriplaani. Selle ettevalmistamine annab palju m\u00f5tteid, aga \u2013 ma tean, et see k\u00f5lab veidralt \u2013 me viskame selle \u00e4ra. Nii et kaamerapositsioonid ja muud plaanid l\u00e4hevad aknast v\u00e4lja.<\/p>\n
Teie filmograafias vahelduvad \u017eanri\u00adfilmid draamadega, mille keskmes on p\u00f5hiliselt omavahel r\u00e4\u00e4kivad heal j\u00e4rjel inimesed. Kuidas te valite, mida j\u00e4rgmiseks teete? Kas r\u00e4\u00e4kivatest inimestest filmi tegemine on seotud ka mingite riskidega?<\/p>\n
Ma ei tea, ma ei m\u00f5tle selle peale ega tea, kust tulevad ideed. Mul pole plaani ei oma eluks ega loominguks. Ootan, kuni asjad minuni j\u00f5uavad. David Lynchil oli kaunis metafoor ideedest, mis on nagu kalad, mille kinnip\u00fc\u00fcdmist tuleb oodata, teadmata t\u00e4pselt, milline \u00f5nge otsa j\u00e4\u00e4b v\u00f5i mida sellest valmistada saab. Ma j\u00e4rgin oma instinkte. Olen v\u00e4ga intuitiivne, mitte anal\u00fc\u00fctiline. Olen m\u00f5nda aega tundnud ka Neil Youngi ja tema \u00fctleb, et vahel on parim plaan see, kui mingit plaani pole. P\u00fc\u00fcan loomingus sama motot j\u00e4rgida. Ootan \u00e4ra, mis mind k\u00f5netab.<\/p>\n
Kas olete end oma karj\u00e4\u00e4ris tabanud hetkelt, kui v\u00f5ttel juhtub midagi palju erilisemat kui see, mis oli algselt plaanitud?<\/p>\n
“Isa ema \u00f5e vennas” on \u00fcks 360kraadine panoraamv\u00f5te, mida me algselt ei planeerinud. V\u00f5tete k\u00e4igus, kui me filmisime korteri soppe, tuli minu juurde meie kaameraassistent Charlotte Neri, noor prantslanna meie tiimis, ja n\u00e4itas, et vaata, kui t\u00e4pselt kindlas kohas seista ja p\u00f6\u00f6rata, siis n\u00e4eb kummalisel kombel k\u00f5igisse tubadesse. Seisime siis prooviks operaator Yorick Le Saux’ga seal ja saime aru, et kaamera tuleb kohe sinna asetada ja tegutseda, sest see on v\u00e4ga m\u00f5jus idee. Hiljem lisasin kaadrile muusika. Ja see oli midagi sellist, mida Charlotte n\u00e4gi hetkel, kui me olime rakkes millegi muuga. J\u00e4llegi n\u00e4ide sellest, et tuleb v\u00f5tete ajal olla avatud ja mitte nimekirja v\u00f5i plaani k\u00fcljes rippuda. Ta tegi sellega filmile v\u00e4ga ilusa kingituse.<\/p>\n
“Isa ema \u00f5de vend” on ansamblifilm, sest k\u00f5igi rollid on v\u00f5rdselt jaotunud. Kui te ette valmistasite, siis kas r\u00e4\u00e4kisite iga n\u00e4itlejaga eraldi, mismoodi nad olema peaksid? Rollid on erinevad, aga terviku seisukohast \u00fchtviisi olulised.<\/p>\n
Olin tema elu kahel viimasel aastal re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Nicholas Ray assistent ja tema \u00f5petas mulle mitte lavastama k\u00f5iki n\u00e4itlejaid korraga, kui nad stseenis koos on. N\u00e4iteks kui stseenis on kolm n\u00e4itlejat, siis ei tohi neid korraga juhendada, sest iga\u00fchel on stseenist oma n\u00e4gemus ja tunnetus. K\u00f5igiga tuleb alati eraldi r\u00e4\u00e4kida. Austada seda, et nad on stseenis eri \u00fcksused. Nad ei tohi stseeni lihtsalt maha m\u00e4ngida. P\u00fc\u00fcan j\u00e4rgida Nicholas Ray n\u00f5uannet.<\/p>\n
Hiljem p\u00fc\u00fcdsin filmile luua sellist v\u00e4ga minimalistlikku muusikat, olemata ise vahepeal \u00fcldse kindel, kas siia filmi on muusikat vaja. Mingid muusikan\u00e4ited, mida p\u00fc\u00fcdsin kasutada, olid j\u00e4llegi liiga melanhoolsed. “Patersoni”4\u00a0jaoks tegin muusika koos Carter Loganiga ja see tuli v\u00e4ga lihtsalt, kuna filmi s\u00fcndmustikku kujutatakse \u00fche inimese vaatepunktist. Siin oli olukord v\u00e4ga segane, sest peategelast pole \u2013 ja mis muusikat siis kasutada? P\u00fc\u00fcdsin siis luua muusika, mis oleks tegelaste \u00fcmber nagu \u00f5hk. V\u00e4ike \u00f5hustiku markeerimine, kerge ilmaennustus. Sest ma ei saanud muusikat siduda konkreetse tegelase perspektiivi v\u00f5i tajuga.<\/p>\n
Alles muusikat tehes sain aru, et sel filmil pole keset. See oli huvitav avastus ja ma omandasin palju uut selle kohta, et mul pole keskset tegelaskuju.<\/p>\n
Mida Veneetsia Kuldl\u00f5vi v\u00f5itmine teile t\u00e4hendas?<\/p>\n
Ma ei tea, mida \u00f6elda. See oli \u00e4\u00e4rmiselt ootamatu ja v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, aga loominguliste t\u00f6\u00f6de vahel ma ei usu v\u00f5istlusse. Suurim au oli k\u00fcll saada tunnustatud. Ilus lugu: peaaegu sama liigutav seik kui Kuldl\u00f5vi v\u00f5itmine oli siis, kui ma viisin selle oma kohvris Veneetsiast Pariisi. Lennujaamas vaatas tollit\u00f6\u00f6taja mu kohvri r\u00f6ntgenpilti ja k\u00fcsis: “Mis see on?” Vastasin, et see on Veneetsia filmifestivali auhind, Kuldl\u00f5vi. Ta vaatas mulle otsa ja k\u00fcsis: “Kas teie olete Kuldl\u00f5vi v\u00f5itja?” \u2013 Jah.” \u2013 “Palju \u00f5nne teile!” Ja ta h\u00fc\u00fcdis seda \u00fcle saali k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele, kes siis k\u00f5ik kogunesid ja mulle \u00f5nne soovisid! Lihtsad inimesed, lennujaama t\u00f6\u00f6tajad, mitte festivalirahvas v\u00f5i filmif\u00e4nnid. Nad tulid v\u00e4ga siiralt mind \u00f5nnitlema ja see liigutas mind v\u00e4ga. Selles on ka midagi \u00e4\u00e4rmiselt itaallaslikku.<\/p>\n
Teie filmides on vaikusel ja pausidel t\u00e4htis osa. Kas te olete ka ise introvertne?<\/p>\n
Ma olen inimene, kellele meeldib otsida detaile, mis pole tingimata iseenesest m\u00f5istetavad dramaatilised seigad. Ma leian ilu pisiasjades, mis pole m\u00f5eldudki suurelt ja dramaatiliselt silma paistma. Ma olen ka muusikainimene, nii et mu filmid on loodetavasti teatud muusikaliste omadustega. Ja muusikas on v\u00e4ga oluline m\u00f5ista, et m\u00e4ngimata j\u00e4etud noodid r\u00f5hutavad ja toovad esile m\u00e4ngitud noote. Pausid ja elemendid, milles justkui puudub dramaatika, on mulle v\u00e4ga atraktiivsed. Mu film “\u00d6\u00f6 Maa peal”5\u00a0r\u00e4\u00e4gib inimestest taksodes. Kogu film n\u00e4itab seda osa tegevusest, mis tavaliselt filmist v\u00e4lja j\u00e4\u00e4b \u2013 reeglina n\u00e4eme tegelasi taksosse sisenemas ja siis j\u00e4lle v\u00e4ljumas. Mul oli terve film hetkedest, mida pole tavaliselt kombeks j\u00e4lgida. V\u00f5i “Kohv ja sigaretid”6, kus me n\u00e4eme tegelasi v\u00f5tmas hinget\u00f5mbepause kas elumurede, t\u00f6\u00f6 v\u00f5i muu t\u00f5ttu. Hetked v\u00e4ljaspool olulist tegevust.<\/p>\n
Tahtsin veel k\u00fcsida Frederick Elmesi, “Isa ema \u00f5e venna” teise operaatori kohta. Ta on olnud algusest peale ka David Lynchi operaator. Kas te tunnetate Elmesi kaudu ka mingit seost Lynchiga, kellega alustasite ju umbkaudu samal ajal ja pidasite algus\u00adaegadel oma visiooni eest \u00fcsna sarnaseid v\u00f5itlusi?<\/p>\n
Kui tahta tingimata t\u00f5mmata selliseid seoseid, mis ilmselt pole \u00f5iged ega kohased, siis \u2026 Frederick Elmes tegi “Kustukummipea” ja “Sinise sameti”7, alustades Lynchiga koost\u00f6\u00f6d v\u00e4ga vara. Lynch on rohkemal m\u00e4\u00e4ral eksperimentaalne s\u00fcrrealist kui mina. Elmes tegi aga oma karj\u00e4\u00e4ri alguses koost\u00f6\u00f6d ka John Cassavetesiga, filmi “Hiinlasest raamatupidaja tapmine”8\u00a0juures, kui ta oli 19aastane. Cassavetesi stiil on samuti minu omast erinev, dramaatilisem. \u00dctleksin, et mul on sarnasusi nii Cassavetesi ja tema humanistliku empaatiaga kui ka Lynchi ja tema v\u00f5rratult kauni filmikeele ja kunstiliste kavatsustega. Mina olen kuskil Cassavetesi ja Lynchi vahel! Ja Fred \u00fchendab meid v\u00e4ga t\u00f5elisel moel, sest tema t\u00f6\u00f6 on meie k\u00f5igi \u00fchisosa. Seega olen lynchilik cassavetesiaan, kes on \u00f5ppinud palju Frederick Elmesilt.<\/p>\n
1 “Father Mother Sister Brother”, Jim Jarmusch, 2025.<\/p>\n
2 “Stranger than Paradise”, Jim Jarmusch, 1984.<\/p>\n
3 “Jeopardy!” \u2013 m\u00e4lum\u00e4ng, mille saatejuht Bialik oli aastatel 2011\u20132013.<\/p>\n
4 “Paterson”, Jim Jarmusch, 2016.<\/p>\n
5 “Night on Earth”, Jim Jarmusch, 1991.<\/p>\n
6 “Coffee and Cigarettes”, Jim Jarmusch, 2003.<\/p>\n
7 “Eraserhead”, David Lynch, 1979; “Blue Velvet”, David Lynch, 1986.<\/p>\n
8 “The Killing of a Chinese Bookie”, John Cassavetes, 1976. Elmes oli filmi kaameraassistent.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jim Jarmusch on \u00fcks tuntumaid ja m\u00f5jukamaid, loominguliselt aktiivseid Ameerika\u00a0indie-re\u017eiss\u00f6\u00f6re, kes on oma tuleristsed saanud kaheksak\u00fcmnendatel \u2013 kassafilmide…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":162350,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,9203,140],"class_list":{"0":"post-162349","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-jim-jarmusch","15":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116464386407917985","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162349","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=162349"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162349\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/162350"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=162349"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=162349"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=162349"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}