T\u00e4navune kevad t\u00f5otab tulla s\u00e4\u00e4sevaesem kui tavaliselt, kuna t\u00e4navune talv ja jahe kevad p\u00e4rsivad t\u00e4navu varasuviste s\u00e4\u00e4skede arengut. Suvine s\u00e4\u00e4seprognoos s\u00f5ltub aga sellest, kui vihmast suve oodata on, \u00fctles Tartu \u00dclikooli teadlane.<\/p>\n
S\u00e4\u00e4skede eluts\u00fckkel s\u00f5ltub otseselt \u00fcmbritsevatest keskkonnatingimustest. Edukaks paljunemiseks vajavad nad soodsat temperatuuri ja piisaval hulgal seisvat vett, selgitas Tartu \u00dclikooli entomoloogia kaasprofessori Tiit Teder.<\/p>\n
T\u00e4psete prognooside tegemine on putukateadlase hinnangul siiski sarnane ilma ennustamisega, kus pikaajalised vaated kipuvad olema ebat\u00e4psed. Samas on Tederi s\u00f5nul kevadisi ennustusi v\u00f5imalik siiski juba teha.<\/p>\n
“K\u00fcll julgeks arvata, et see kevadine s\u00e4\u00e4sesaak saab olema pigem tagasihoidlik, sest \u00fchest k\u00fcljest oli talv lumevaene, teisest k\u00fcljest on ka kevad v\u00e4ga sademetevaene olnud,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kuna s\u00e4\u00e4sed l\u00e4bivad oma esimesed eluetapid vees, m\u00e4\u00e4rab just veetemperatuur nende arengu edukuse.<\/p>\n
“V\u00e4hesed sademed ja jahedav\u00f5itu vesi, need kokku annavad t\u00f5en\u00e4oliselt selle, et liikidel, kes talvituvad munana ja moodustavad k\u00f5ige suurema satsi kevadisest s\u00e4\u00e4serohkusest, l\u00e4heb ilmselt pigem suhteliselt kehvasti,” t\u00f5des professor.<\/p>\n
Kevadiste putukate v\u00e4hesus ei taga samas s\u00e4\u00e4sevaba suve. Eestis elab lausa 35 erinevat pistes\u00e4\u00e4seliiki ning suvekuudel ilmuvad s\u00e4\u00e4sed on bioloogiliselt teistsugused. Suviste s\u00e4\u00e4skede hulk selgub seet\u00f5ttu alles eesseisvate kuude jooksul. \u00dcks on aga kindel \u2013 iga liik vajab arenguks vett, olgu selleks varakevad v\u00f5i suve algus.<\/p>\n
“Kui suvi tuleb vihmane, siis need liigid, kelle areng s\u00f5ltub kevadistest v\u00f5i suve alguse vihmadest, nendel l\u00e4heb h\u00e4sti ja neid on palju,” m\u00e4rkis Teder.<\/p>\n
Erinevalt paljudest teistest putukaliikidest p\u00fcsib s\u00e4\u00e4skede populatsioon pikas perspektiivis stabiilsena. Inimtegevus ja maastike majandamine ei ole neile enamikus keskkondades h\u00e4vitavalt m\u00f5junud. Ainult intensiivselt kasutatavates p\u00f5llumajandusmaastikes on s\u00e4\u00e4skede olukord m\u00f5nev\u00f5rra halvenenud. Teistes maastikut\u00fc\u00fcpides pakuvad inimesed putukatele sageli hoopis uusi paljunemisv\u00f5imalusi.<\/p>\n
“Metsamaastikus, kus on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga palju traktorite ja harvesteride tehtud s\u00fcgavaid j\u00e4lgi, kus just tekivad niisugused s\u00fcgavad veelombid, siis seal on neil ideaalne koht koos areneda,” selgitas teadlane.<\/p>\n
Metsadest v\u00e4ljaspool soosib s\u00e4\u00e4ski inimeste elukorraldus. Eestlaste aedadesse on paigutatud mitmesuguseid veet\u00fcnne ja rajatud kodutiike, mis s\u00e4\u00e4skedele meele j\u00e4rgi on.<\/p>\n
“Meie aedades l\u00e4heb neil ka pigem h\u00e4sti, sest inimestel on palju tiike v\u00f5i veet\u00fcnne, mis sobivad neile arenguks ideaalselt. Nii et sageli me toome selle s\u00e4\u00e4seuputuse endale aeda ise,” \u00fctles Teder.<\/p>\n
Olgugi et inimesed peavad s\u00e4\u00e4ski t\u00fc\u00fctuks, t\u00e4idavad nad looduses olulist \u00fclesannet. Nii vastsed kui ka t\u00e4iskasvanud putukad on toiduks nt putuktoidulistele lindudele ja kaladele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navune kevad t\u00f5otab tulla s\u00e4\u00e4sevaesem kui tavaliselt, kuna t\u00e4navune talv ja jahe kevad p\u00e4rsivad t\u00e4navu varasuviste s\u00e4\u00e4skede arengut.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":162894,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,13680,76209,23,24,22,20,30],"class_list":["post-162893","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-saased","tag-tiit-teder","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116469561151809028","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162893","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=162893"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162893\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/162894"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=162893"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=162893"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=162893"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}