![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3398383h84dbt24.png\"\/)
Lavastuses “500 aastat s\u00f5prust” on Mait Malmsten peamiselt jutustaja rollis. Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\nEesti Draamateatri “500 aastat s\u00f5prust”, autor Eero Epner, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Kristel Zimmer, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja, liikumisjuht Eve Mutso, videore\u017eiss\u00f6\u00f6r ja operaator Ivar Taim. Laval Hanna Jaanovits, \u00dclle Kaljuste, Helena Lotman, Kaie Mihkelson, Mirtel Pohla, Emili Rohumaa, Harriet Toompere ja Mait Malmsten ning muusikud Ahto Abner, Kirke Karja ja Andre Maaker. Esietendus 1. IV Eesti Draamateatri suures saalis.<\/p>\n
Lava on huvitav ruum. Lava ei ole saalita, oma paarisruumita, kus peaks v\u00e4hemalt \u00fcks inimene istuma. Saalita pole lava, lavata saali, \u00fcksk\u00f5ik, mismoodi need v\u00e4lja n\u00e4evad, kui suur v\u00f5i v\u00e4ike v\u00f5i mis kujuga emb-kumb on. Inimene, kes ei ole n\u00e4itleja, kes defineerib end n\u00e4iteks ettev\u00f5tja, hobusearetaja, ema v\u00f5i mehena, tuleb vasakult lavale.<\/p>\n
Ta ise v\u00f5ib endiselt tunda end ettev\u00f5tja v\u00f5i mehena, aga saalist vaadates on ta lavale astumise hetkest keegi teine. Sageli on ta lihtsalt mees v\u00f5i naine, kes esitab oma igap\u00e4evast rolli. Tema roll muutub n\u00e4htamatuks ja paljastab inimese oma hirmude ja lootustega. N\u00e4itleja \u00f5pibki oma keha ja ps\u00fchholoogiat lavaruumile kohandama n\u00f5nda, et roll ei muutuks n\u00e4htamatuks, vaid kataks kinni inimese seal all. Inimene ostab teatripileti, sest Mait Malmsten m\u00e4ngib, aga Malmsteni alt inimene ei paista. N\u00e4itleja ehitab omaenda elukogemuse kaudu rolli n\u00f5nda, et isiklikud hirmud ja r\u00f5\u00f5mud t\u00e4idaksid tegelase ja Macbeth v\u00f5i polkovniku lesk muutuks pelgast tegelasest ruumiliseks inimeseks.<\/p>\n
Aga midagi muutub, kui laval on ka kaamera. Kaamera lisab muidugi kohe tinglikkuse kihi: m\u00e4ng mitte lihtsalt ei jutusta faabulat, vaid ka n\u00e4itab, et “me siin jutustame”. Enamasti on n\u00e4itleja filmimisel kerge dokumentalistikan\u00fcanss juures. Ma ei vaata lihtsalt tegelast, vaid kuidas n\u00e4itleja tegelast kehastab. Ma saan olla n\u00e4itlejale v\u00e4ga l\u00e4hedal, uurida iga tema miimilist kortsu selle hetke v\u00e4ltel, mil tunne ja m\u00f5te n\u00e4itleja n\u00e4o elavaks muudavad. Kaamera v\u00f5ib olla diegeetiline v\u00f5i mimeetiline vastavalt sellele, kas kaamera on loo osa (n\u00e4iteks Romeo filmib oma t\u00fcdruks\u00f5pra Julia rolliks valmistumas) v\u00f5i lihtsalt esitab laval olevaid suhteid (laval on operaator(id)).<\/p>\n
Hendrik Toompere jr lavastatud ja Ivar Taime filmitud “500 aastat s\u00f5prust” annab reljeefse p\u00f5hjuse kirjutada kaamera ja n\u00e4itleja d\u00fcnaamikast. Kaamera on lavastuses niiv\u00f5rd presentne, et sellest m\u00f6\u00f6da vaadata ei ole v\u00f5imalik. Sageli\u00a0steadycam’i ja operaatori tagant n\u00e4itlejat ei paistagi. Lava kohal on v\u00e4iksema kino m\u00f5\u00f5tu ekraan, nii et n\u00e4itleja peaks ka teise r\u00f5du tagaseinas krabistavale hiirele n\u00e4ha olema.<\/p>\n
Lavastuses “500 aastat s\u00f5prust” on Mait Malmsten peamiselt jutustaja rollis. Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
Visuaal ja kontakt.\u00a0Esmapilgul on suur ekraan ja kaamera irooniline. Tekst ilmus Levilas koroonaajal, mil me vaatasime teisi inimesi kaamerate vahendusel l\u00e4bi ekraanide. Omas ajas tuletas tekst meelde midagi v\u00e4ga olulist: ajad muutuvad, aga s\u00f5prus j\u00e4\u00e4b, isegi kui vahepeal pole v\u00f5imalust kokku saada. N\u00e4iliselt t\u00f6\u00f6tab lavastus sellele p\u00f5him\u00f5ttele vastu. N\u00e4idake ometi n\u00e4itlejat, inimest, ma v\u00f5in filmi Netflixist ka vaadata! Ja ometi. Ma ei n\u00e4e v\u00f5ib-olla kuigi h\u00e4sti tegelast, aga kaamera v\u00f5imaldab mul selles lavastuses n\u00e4ha, kuidas n\u00e4itleja suhtub oma tegelasse. Kaamera lisatud dokumentaalsuse kiht ei sega teksti m\u00f5tet, vaid toob selle esile.<\/p>\n
Tegelased, kunagi elanud inimesed suhtlevad omavahel \u00fcle aastak\u00fcmnete, n\u00e4itleja suhtleb oma inimesega \u2013 eriti h\u00e4sti tuleb see v\u00e4lja Helena Lotmani stseenis p\u00e4kapikkudega \u2013 ja veel kolmandal kihil suhtlevad n\u00e4itlejad laval \u00fcksteisega (\u00fcheskoos vanu fotosid n\u00e4idates, diivanil lobisedes jm). Omaette nauding on Kirke Karja, Andre Maakri ja Ahto Abneri ansambel. Muusikud suhtlevad omavahel, kiikavad \u00fcle \u00f5la, naeratavad millegi peale. Kirju ja aina liikuva lava ees pimedas v\u00f5ivad nad j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamatuks, aga see kontakt inimeste vahel on ju sama, millest jutustatakse \u00fclal laval. K\u00f5ik eri kihid on lavastatud tervikuks vastavalt teksti sisemisele t\u00f5ele: “\u2026 mikroajaloo pragudest \u2026 v\u00f5ib meie maailma imbuda rohkem solidaarsust, \u00fchtehoidmist ja tuge kui k\u00f5igist mastaapsetest S\u00fcndmustest v\u00f5i T\u00e4htsatest Isikutest kokku”.*<\/p>\n
Ava ja sisemus.\u00a0Ilmselt tuleb suur hulk publikut saali seep\u00e4rast, et lavastus on justkui Ita Everist ja tema s\u00f5brannadest, olgu meedias ja kavalehel kui tahes tihti toonitatud, et see lavastus r\u00e4\u00e4gib seitsmest s\u00f5brannast, kellest \u00fcks juhuslikult oli Ilse Ever. Nii on kerge pidup\u00e4eva mekk juures. Sket\u0161ide vahel v\u00f5iks Malmsteni kehastatud jutustaja ka m\u00f5ne meespeaosa- v\u00f5i k\u00f5rvalosat\u00e4itja aastaauhinna k\u00e4tte anda, lugu l\u00e4heks edasi ja narratiivset katkestust ei toimuks. Formaat v\u00f5imaldab seda.<\/p>\n
“500 aastat s\u00f5prust” on lahtise avaga filmitud, nii et fookuses on ainult n\u00e4itleja esiplaanil, taust on juba n\u00e4itleja selja taga udune. Kaadris ei ole mitte trupp oma d\u00fcnaamikaga, vaid n\u00e4itleja ise. Just n\u00e4itleja, mitte niiv\u00f5rd tegelane \u2013 aga kuna lavastus tervikuna on paremas m\u00f5ttes m\u00e4nguline, siis v\u00f5ibki “500 aastat s\u00f5prust” vaadata kui \u00fche peaaegu 80 aastat kestva loo m\u00e4ngimist.<\/p>\n
On \u00fcksikuid eredaid hetki, ja need on seda eredamad, kui suurelt ekraanilt v\u00f5ib j\u00e4lgida t\u00f5elist tegelast, mitte n\u00e4itlejat tegelast m\u00e4ngimas. \u00dcks selline stseen on Hanna Jaanovitsil, kui tema m\u00e4ngitud Maret Raud kuuleb oma poja enesetapust. Kaamerapilt laseb j\u00e4lgida muutust tegelase hinges ja viivuks ma t\u00f5esti unustan, et vaatan laval filmitud n\u00e4itlejat, mitte tegelast. Teine niisugune tegelasehetk on Emili Rohumaal. \u00dclej\u00e4\u00e4nud n\u00e4itlejad istuvad eeslaval diivanil ning jutustavad Vivi Raagi elu ja saatust h\u00fcpohondrikust klaveri\u00f5petajana. Rohumaa on suurelt kaadris ja Vivist hakkab peaaegu kahju, sest kogu haiguste ja ravimite loetelu muutub groteskseks. Lisaks Vivi +4 prillid ning erepunaseks tr\u00e4psuks v\u00e4rvitud suu. Stseen on koomiline, aga minu sisemuses p\u00f5nev, ambivalentne. Ma tahaksin naerda. Aga kuidas sa naerad inimese \u00fcle, kui ta on sul 2 \u00d7 2 meetrit suurelt silme ees. Oleks Vivi lihtsalt tegelane, v\u00f5ib-olla naeraks ka, aga ma tean, et ta on tegelikult elanud inimene.<\/p>\n
Kui Jaanovitsi stseen on selgelt traagilise tooniga, siis huvitaval kombel Vivi kohta r\u00e4\u00e4gitu on koomiline, aga Rohumaa n\u00e4itlejana justkui keelab mul naerda. Kas Rohumaa tegelane on realistlik? Vaevalt, v\u00e4hemalt siin stseenis mitte. Aga Rohumaa m\u00e4ngib Vivit inimlikult, ja kui tegelase \u00fcle on v\u00f5imalik naerda, siis inimese \u00fcle naerda ei saa. Koomikaks on vaja distantsi ja \u00fcks osa distantsi puudumisel on ka asjaolul, et Vivi m\u00f5jub ekraanil sama suurena, kui on saalis minu k\u00f5rvalistuja.<\/p>\n
Inimene, tegelane, n\u00e4itleja.\u00a0Kolmas tegelase-ilmumise-hetk pole visuaalne, vaid kuuldav. J\u00e4in kuhugi mujale vaatama, millegi peale m\u00f5tlema, kui korraga kuulen selgelt Ita Everi h\u00e4\u00e4lt. Pool sekundit j\u00f5uab kesta tunne, et see tuleb ilmselt m\u00f5nelt vanalt salvestiselt. Need on m\u00f5ned tempereeritud ja aupaklikud hetked lavastuses, mil \u00dclle Kaljuste oma liikumise, miimika ja h\u00e4\u00e4lega m\u00e4ngibki Everit. \u00d5igupoolest vist: m\u00e4ngib oma olekuga v\u00f5i mingisuguse maailmasse suhtumisega.<\/p>\n
Lavastuse tegelasi esitatakse eesnimedega nagu Epneri tekstiski, nad on \u00fcsnagi anon\u00fc\u00fcmsed. V\u00f5ib-olla iga\u00fcks ei saagi kohe aru, et kuhu siis Ita Ever j\u00e4\u00e4b. Aga inimene Ita keeratakse meile s\u00f5na otseses m\u00f5ttes triks-traks lukku. V\u00e4lisuksest edasi meid ei lasta. Ega ei taha ka. Pole himu teada saada, mis n\u00f5udepesuvahendiga inimene Ita pesi oma tasse v\u00f5i mitu kihti oli tema tualettpaberil. Kummastav on etenduse j\u00e4rel taibata, et ma olen kohtunud ainult selle inimesega, kes Ita Ever ei ole. Nende inimestega. Kunksmoori, Vera Malmgreni v\u00f5i kuningas Leariga. Muidugi on iga roll n\u00e4itleja n\u00e4gu ja tegu, aga Ita Ever pole olnud minu garderoobikaaslane ega hea s\u00f5branna, et ma v\u00f5iksin tema kui inimese kohta midagi \u00fctelda.<\/p>\n
Seda kummastavam on taibata, et neid teisi v\u00f5\u00f5raid naisi tean ma kohe \u00f5ige l\u00e4hedalt. Nad on minu vanavanemate p\u00f5lvkonnast ning \u00fchel v\u00f5i teisel moel olen ma nende naiste kujundatud maastikel ja ruumides \u00fcles kasvanud. Pakkidena p\u00f6\u00f6ningule t\u00f5stetud Sotsialistlikke P\u00f5llumajandusi lugedes ei j\u00e4\u00e4nud lapsele Maret Raua nimi meeldegi, aga m\u00f5ned s\u00f5nad nagu “elul\u00f5ngakonverents” k\u00fcll. Ma olen kindel, et “Adretta” pandi juba aprillis maha Raua kirjutatu p\u00f5hjal. Praegu keelatud kantserogeense nitrofeeniga meil maasikaid vist siiski ei pritsitud \u2026<\/p>\n
Ma vist ei ole ka sattunud korterisse, majja, suvilasse, kus poleks m\u00f5nd Laine Sisa disainitud vaasi, t\u00fcdrukukuju v\u00f5i toidun\u00f5u. V\u00f5i m\u00f5nd Vilma Heinaste maalitud p\u00e4kapikku, mille sisu k\u00fcll haises j\u00f5ledalt, aga uhke pilk silmis oli sellel inimesel, kel k\u00f5ik seitse vigurpudelit riiulil. Ja akna taga kile all ikka v\u00e4hemalt neli vagu “Adrettat” v\u00f5i “T\u0161ehhi varajast” juba aprilli l\u00f5pust saati.<\/p>\n
Kui Ita Ever ei ole ise kuningas Lear, siis ei ole ju ka Laine Sisa ise TEKTi “S\u00f5ber”. Aga lavastuse kontekstis m\u00f5jub Ilse Everi nimi nagu teatrikardin, mis t\u00f5mmatakse eest. Suure ja \u00fcldtuntud nime varjust ilmuvad need naised, kes ehk on meie elu m\u00e4rkamatult rohkem kujundanud kui n\u00e4itlejanna Ever, keda ikkagi mindi teadlikult teatrisse vaatama. Ega publik taipa kohe, et n\u00e4iteks Laine on Sisa, aga m\u00e4ngu m\u00e4ngides, m\u00e4ngu esitades laseb trupp kardinal vaikselt eest joosta ja taipamisel kujuneda, juhtuda. See on lavastusterviku ilmselt olulisim tugevus. Meile ei anta ette fakte, et Laine on Sisa ja Maret on Raud nagu Ilse on Ever \u2013 Malmsteni jutustaja \u00fcheskoos Abneri-Karja-Maakri muusikaga toetab tegelaste ja n\u00e4itlejate suver\u00e4\u00e4nsust oma m\u00e4ngus.<\/p>\n
Elu,\u00a0making of.\u00a0“500 aastat s\u00f5prust” ei anna ennast kohe k\u00e4tte. Mis see on? Film, muusikavideo, interaktiivne teatrilavastus \u2026? Esimesed veerand tundi t\u00f5rkusin ma lavastusega kaasa minemast, aga kui struktuur saab selgeks, oskad oma k\u00f5rvu ja silmi juhtida, siis hakkab tervik t\u00f6\u00f6le. Lavastus meenutab m\u00f5ne filmi\u00a0making of’i, milles re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kunstnik ja n\u00e4itlejad r\u00e4\u00e4givad filmi valmimise muredest ja r\u00f5\u00f5mudest. Katteplaanidena n\u00e4idatakse elu v\u00f5tteplatsil, m\u00f5ne stseeni filmimist, midagi plahvatamas. T\u00f6\u00f6 k\u00e4ib. “500 aasta s\u00f5pruse” puhul on selleks filmiks aga peaaegu sajandi jagu elu, mikroajaloo praod.<\/p>\n